Lugesin selle tääknoa teemal relvaseadust põhjalikult ja tegu näib tüüpilise seadusetäitja seisukohast täieliku arusaamatu haltuuraga. Kuidas saab seaduses olla mõiste taga sulgudes loetelu, mis lõpeb lühendiga "jne"?
Puuduvad ka arusaadavad definitsioonid nende nugade-tääkide kohta või viide normidele, millest lähtuda.
Asi nimelt selles, et politseiametnikul nööbist kinni võttes sellist vastust nagu alban kirjutas - sealt ei saa - põhimõte on selles, et kui Kalashnikovi tääk omab kinnitusi relva külge, on tegemist torke-lõikerelvaga. Relvaseaduses pole aga kuskil kirjas, et torke-lõikerelvad piiramata tsiviilkasutusega on. Piiramata tsiviilkasutusega on kõnealustest "tääkidest" ainult tääknuga, mis on kah üks torke-lõikerelv. Nüüd peab siis omanik hakkama leiutama, kas kõik mis pole keelatud on lubatud või on lubatud üksnes see, mis kirjas.
Lisaks on veel olemas sellised tääknoad, mille tera on tehtud paksust metallist ja selle sisu on parem tapmine torkega, sest paksu tera tekitatud haav ei tõmbu kokku. Need (nt Glocki omad) pole eales olnud mõeldud relvale kinnitamiseks ega täägina kasutamiseks.
Kui analüüsida teemat seadusandja mõtte kontekstis on selge, miks on need "torketäägid" keelatud ja nuga mitte. See tuleb sellest, et kui tääki saab kinnitada relva otsa, siis suureneb tema mõjuulatus paljukordseks, mis muudab selle ohtlikumaks kui samapika noa. Relvaseaduses on seadusandja mõte selgelt piirata liiga ohtlike relvade sattumist vabakasutusse. Omades Kalashnikovi stõk-noshi oleks tark sealt maja lõigata relva külge käivad kinnitused, et mitte jääda "halli tsooni" ja mitte saada õiguspretsedendi osaliseks.
Kalasnikovi "stõk-nozi" saab. Mille poolest on ta vähem ohtlikum WWI aegsest täägist?
Muide, arusaam et Kalasnikovi või muu automaadi otsa käiv noakujulise teraga tääk ei ole tegelikus kasutuses torketäägina, pole samuti õige.
Kalasnikovi otsa kinnitatud täägiga võitluse peamine võte on ikkagi torge (vene k "koli stõkom - torka täägiga).
Seepärast ongi taolised täägid võrreldes samasuure pussnoaga üsna paksu teraga - et torge tekitaks rohkem purustusi kehas ja ei murduks seejuures.
Et neid kasutatakse ka noana, tuleb sellest, et ühel hetkel avastati, et milleks sõdurile korraga tääk ja nuga - anname talle noakujulise "multi" instrumendi, las siis peab täägivõitlust, avab konserve ja lõikab traati üheainsa riistaga.
Sellistest arutlustest peaks olema tüüpiline relvahuviline vabastatud. Paraleele võiks tõmmata liiklusseaduse ja sellest tulenevate õigusaktidega, kus soovides paigaldada näiteks autole udutuled on tehtud puust ja punaseks, mis on nõuetekohane või kui pikk võib olla autorong. Mis juhtuks liikluses, kui seaduses seisaks definitsioon "autorongi pikkus on x haagise puhul 16 m, y haagise puhul 24 km jne"?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.