www.militaar.net

Pakun välja, et aetakse tavalise plastiknuiaga segamini ja eelmisele postitajale, 90-tel oli teleskoobil kindlasti kuulikesed sees (ilma tjuuninguta ). Uuri natu ajalugu

Tõstan korra teemat ja uurin, kas praegu ka on võimalik seda kuskilt soetada. Kui kellelgi on üle või teab kust saab siis võiks anda näiteks privaat sõnumiga märku.

Politsei käest saab.

Tere.
Kurtnas oli müügil.
Toomas.

Kahjuks ei jõudnud sinna seekord. Kui midagi üle ei jää peab saksast tellima.

kareelius kirjutas:Tõstan korra teemat ja uurin, kas praegu ka on võimalik seda kuskilt soetada. Kui kellelgi on üle või teab kust saab siis võiks anda näiteks privaat sõnumiga märku.

Kui jutt käib teleskoopnuia soetamisest, siis enne tasuks relvaseadusega tutvuda, mis keelab teleskoopnuia omamise tsiviilkäibes:

§ 20. Tsiviilkäibes keelatud relvad ja laskemoon

(2) Tsiviilkäibes keelatud külmrelvad on:
1) kasteet, kasteetnuga, torketääk, teleskoopnui, teraspiits, samuti muu spetsiaalselt kehavigastuse tekitamiseks valmistatud ese;
[RT I 2010, 37, 223 - jõust. 09.07.2010]

Küllap küsijal on ikkagi muud kavatsused aga kas selle torketäägi alla kuulub ka tääknuga või on see juba eraldi teema?

Tääknuga on laia teraga tääk (a la Mauser K98, Kalashnikov, Arisaka jne), torketääk on pika ja kitsa koonilise "teraga" tääk. Parim näide on Mosin-Nagant vintpüssi tääk. Ka mingid briti ja prantsuse vanemad täägid lähevad torketääkide alla.

Rusikareegel on: Mosina täägid ja sellesarnased on paha, muud täägid on lubatud.

Lugesin selle tääknoa teemal relvaseadust põhjalikult ja tegu näib tüüpilise seadusetäitja seisukohast täieliku arusaamatu haltuuraga. Kuidas saab seaduses olla mõiste taga sulgudes loetelu, mis lõpeb lühendiga "jne"?

Puuduvad ka arusaadavad definitsioonid nende nugade-tääkide kohta või viide normidele, millest lähtuda.

Asi nimelt selles, et politseiametnikul nööbist kinni võttes sellist vastust nagu alban kirjutas - sealt ei saa - põhimõte on selles, et kui Kalashnikovi tääk omab kinnitusi relva külge, on tegemist torke-lõikerelvaga. Relvaseaduses pole aga kuskil kirjas, et torke-lõikerelvad piiramata tsiviilkasutusega on. Piiramata tsiviilkasutusega on kõnealustest "tääkidest" ainult tääknuga, mis on kah üks torke-lõikerelv. Nüüd peab siis omanik hakkama leiutama, kas kõik mis pole keelatud on lubatud või on lubatud üksnes see, mis kirjas.

Lisaks on veel olemas sellised tääknoad, mille tera on tehtud paksust metallist ja selle sisu on parem tapmine torkega, sest paksu tera tekitatud haav ei tõmbu kokku. Need (nt Glocki omad) pole eales olnud mõeldud relvale kinnitamiseks ega täägina kasutamiseks.

Kui analüüsida teemat seadusandja mõtte kontekstis on selge, miks on need "torketäägid" keelatud ja nuga mitte. See tuleb sellest, et kui tääki saab kinnitada relva otsa, siis suureneb tema mõjuulatus paljukordseks, mis muudab selle ohtlikumaks kui samapika noa. Relvaseaduses on seadusandja mõte selgelt piirata liiga ohtlike relvade sattumist vabakasutusse. Omades Kalashnikovi stõk-noshi oleks tark sealt maja lõigata relva külge käivad kinnitused, et mitte jääda "halli tsooni" ja mitte saada õiguspretsedendi osaliseks.
Kalasnikovi "stõk-nozi" saab. Mille poolest on ta vähem ohtlikum WWI aegsest täägist?

Muide, arusaam et Kalasnikovi või muu automaadi otsa käiv noakujulise teraga tääk ei ole tegelikus kasutuses torketäägina, pole samuti õige.
Kalasnikovi otsa kinnitatud täägiga võitluse peamine võte on ikkagi torge (vene k "koli stõkom - torka täägiga).
Seepärast ongi taolised täägid võrreldes samasuure pussnoaga üsna paksu teraga - et torge tekitaks rohkem purustusi kehas ja ei murduks seejuures.
Et neid kasutatakse ka noana, tuleb sellest, et ühel hetkel avastati, et milleks sõdurile korraga tääk ja nuga - anname talle noakujulise "multi" instrumendi, las siis peab täägivõitlust, avab konserve ja lõikab traati üheainsa riistaga.

Sellistest arutlustest peaks olema tüüpiline relvahuviline vabastatud. Paraleele võiks tõmmata liiklusseaduse ja sellest tulenevate õigusaktidega, kus soovides paigaldada näiteks autole udutuled on tehtud puust ja punaseks, mis on nõuetekohane või kui pikk võib olla autorong. Mis juhtuks liikluses, kui seaduses seisaks definitsioon "autorongi pikkus on x haagise puhul 16 m, y haagise puhul 24 km jne"?

Kapten Trumm kirjutas:Puuduvad ka arusaadavad definitsioonid nende nugade-tääkide kohta või viide normidele, millest lähtuda.

Definitsiooni leiab seaduse seletuskirjast:

Tääknoal on lõikeserv ja seetõttu pole ta monofunktsionaalne nagu torketääk, mida saab kasutada ainult inimese torkamiseks. Seetõttu on põhimõtteliselt väär võrdsustada tääknuga ja torketääki, millest viimane on juba algselt tsiviilkäibes keelatud külmrelvaks tunnistatud.

Relva külge kinnitamine ei oma tähtsust vaid oluline on üksnes funktsioon - kas on mõeldud ainult torkamiseks või ka lõikamiseks. Kui lisaks torkamisele saab ka lõigata, siis on lubatud.

ei vaidle vastu, et kehtiv relvaseadus on vildakas ja jabur aga nii ta kahjuks veel on.

juba 30-ndail kasutati teleskoopnuia,,,,,,,,,,,,,,,,,,sellega see asi ,et peab lõõma pikki luud mitte risti luud ,võib luu katki lüüa,,,,

Üht vedruga kaigast (või siis roigast või toigast, ei tea, pole spetsialist ) pakutakse:

http://www.okidoki.ee/item/31993/

Enne millegi sellise ostmist soovitan pahanduste vältimiseks siiski seadust uurida!