www.militaar.net

Kõik, kes te üksikkanditaatide poolt agiteerite valima, tutvustage ka uut valimisseadust ehk kellele lähevad ülejäävad ja riigikokku mitte saavate üksikkanditaatide hääled!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!



Valimistulemuste kindlakstegemine Riigikogu valimistel

Valimistel võivad osaleda nii erakonnad kui üksikkandidaadid. Erakond saab kandidaadid üles seada kaheteistkümnes valimisringkonnas. Lisaks koostab erakond ka ühtse üleriigilise kandidaatide nimekirja, milles erakond on reastanud kõik ringkondades esitatud kandidaadid.

Valimistulemused tehakse kindlaks kõigepealt valimisringkonna tasandil, kus jaotatakse isiku- ning ringkonnamandaadid ning pärast seda jaotatakse üleriigiliselt kompensatsioonimandaadid. Kokku on 101 mandaati, mis on jagatud 12 ringkonna vahel.

I Isikumandaatide jaotamine valimisringkonnas

Kuidas jaotatakse:
Kõigepealt jagatakse valimisringkonnas hääletanute arv mandaatide arvuga. Tulemuseks saadakse ringkonna lihtkvoot. Iga kandidaat, kes sai hääli rohkem või võrdselt lihtkvoodiga, osutub valituks ehk teisisõnu, sai isikumandaadi.

Valem: hääletanute arv/mandaatide arv = lihtkvoot

Kes osutub valituks:
Kandidaat, kes sai hääli rohkem või võrdselt ringkonna lihtkvoodiga (olenemata sellest, kas tegu on üksikkandidaadi või erakonna kandidaadiga), osutub valituks. Mingeid muid lisatingimusi pole.

II Ringkonnamandaatide jaotamine valimisringkonnas

Ringkonnamandaatide jaotamisel osalevad ainult erakonnad, kes kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% kehtivatest häältest. Seda nimetatakse ka valimiskünniseks.

Kuidas jaotatakse:
Ringkonna tasandil erakonna kandidaatidele antud häälte arv liidetakse ja saadud summat võrreldakse lihtkvoodiga. Erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu korda ületab summeeritud häälte arv lihtkvooti. Neid mandaate nimetatakse ringkonnamandaatideks.

Kui erakond on ringkonnas juba saanud isikumandaate, arvatakse need ringkonnamandaatide arvust maha.

Valem: erakonna häälte arv/ringkonnakvoot = erakonna mandaatide arv ringkonnas

2003. a Riigikogu valimisteks täiendati valimisseadust veel ühe lisatingimusega ringkonnamandaatide jaotamisel, seda eesmärgiga suurendada ringkonnamandaatide osakaalu. Nimelt, kui erakond kogub ringkonnas hääli vähemalt 75% lihtkvoodist, või kui erakonna häälte jääk pärast ringkonnamandaatide jaotamist on suurem kui 75% lihtkvoodist, saab erakond selle eest ühe ringkonnamandaadi.

Kes osutub valituks:
Erakonna ringkonnanimekirjas reastatakse kandidaadid vastavalt saadud häälte arvule. Valituks osutub suurema häälte arvuga kandidaat, kuid tema häälte arv peab olema vähemalt 10% lihtkvoodist.

III Kompensatsioonimandaatide jaotamine üleriigiliselt

Pärast mandaatide jaotamist ringkondades jaotatakse veel jaotamata mandaadid üleriigiliselt, kasutades modifitseeritud D'Hondti jagajate meetodit. Belgia matemaatiku järgi nime saanud meetod võimaldab mandaate nimekirjade vahel jaotada võimalikult proportsionaalselt, nii et ka vähem hääli kogunud parteidel on võimalik mandaate saada.

D'Hondti jagajate jada on 1, 2, 3, 4 jne. Eestis kasutatakse veidi muudetud jagajate jada, kus jada järjekorranumbrid alates kahest on astendatud 0,9-ga. Sellise jada väärtused on 1.000, 1.866, 2.688, 3.482 jne. Selline modifitseeritud jada annab väikese eelise rohkem hääli kogunud erakondadele.

Kompensatsioonimandaatide jaotamisel osalevad ainult erakonnad, kes kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% kehtivatest häältest

Kuidas jaotatakse:
D'Hondti jagajate meetodi järgi mandaatide jaotamiseks arvutatakse

Lp Leo Kunnas, strateegiate-põhimõtete väljatöötamiseks nii poliitikas kui ka riigikaitses on tarvis ühte sellist olulist komponenti nagu ettenägemisvõimet/sädet/nö 6. meelt.

ELDRP mõistab hukka tegevused, mis viivad eestimeelsete jõudude killustumiseni, sh ka kandideerimine üksikkanditaatidena 2011 a. RK valimistel.

Kutsume üksikkanditaate üles loobuma RK valimistel osalemast ning andma enda potentsiaalsetele valijatele mõistliku suunise, millise erakonna eest nad peaksid enda hääle andma.

eldrp kirjutas:Kõik, kes te üksikkanditaatide poolt agiteerite valima, tutvustage ka uut valimisseadust ehk kellele lähevad ülejäävad ja riigikokku mitte saavate üksikkanditaatide hääled!

Kas üksikkandimemmede poolt võib hääletada, kui taatide poolt ei tohi?

Kutsume üksikkanditaate üles loobuma RK valimistel osalemast

Miks mitmuses? Kollektiivliige?
Üleskutse on ju tore, aga suht mõttetu - igas westernis teevad lehmapoisid sama sooritust.

eldrp kirjutas:Kõik, kes te üksikkanditaatide poolt agiteerite valima, tutvustage ka uut valimisseadust ehk kellele lähevad ülejäävad ja riigikokku mitte saavate üksikkanditaatide hääled!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

"Jah, tehniliselt võib ju väita, et künnise alla jäänute hääled jagatakse laiali sisse saanute vahel aga see toimub sama proportsiooni järgi, mis valimistel saadi. Kui Rahvaliit ei saa sisse ei lähe nende hääled mitte Keskerakonnale, vaid igast häälest läheb sisse saanutele just see protsent, mis need valimistel said. Lihtsustatult öeldes on küsimus selles, kas sisse saanud parteid jagavad omavahel ära 101 saadikukohta või jagavad nad ära need näiteks 95, mis jäävad üle peale üksikkandidaatide sisse saamist. Aga parteide omavaheline võimuvahekord ei muutu üksikute sisse saamisest või mitte saamisest..."
http://www.delfi.ee/news/rk/arvamused/m ... d=39690587

HeiniR kirjutas:ETV saate osas pole mõtet vihastada, pigem räige huumorsaade!

Mikkole võib veel andeks anda, kuna tegu on naisega ja sotsiaaldemokraadiga...

Da-daa - nali naljaks aga seesinane on ju nüüd suisa sotside ametlik kaitseministri kandidaat

Oo mai kaad...

Da-daa - nali naljaks aga seesinane on ju nüüd suisa sotside ametlik kaitseministri kandidaat

See näitab sotside suutmatust aru saada keskmise eestlase eelistustest, või siis nende idealismi tapjalikust ülimuslikkusest! Olgu nii või naa - maanteekraavi jäävad istuma nagu muiste!

Borja, aga mis see Mikko häirib? Riigikogus on arusaam, et kui partei annab ameti, tekib mõistus ja asjast arusaamine iseenesest. Või mille poolest on Mikko kehvem nt Jõerüüdist, kes olla minestanud selle "kommarid ahju" särgi pärast?

Tegelikkuses näib ka sotside ajumaht piiratud, nt viimasel ajal välja toodud populism toiduainete hinna alandamisest on lausa savieedikulik poliit-topeltimmelmann kui lennundustermineid kasutada

RE on praegu ainuke, kelle programm majanduslikult küsimusi ei tekita ja kus (kui palgaarmee-jura kõrvale jätta) pole eriti mullitamist.

IRL programmi veab jälle viltu nn respublica "poistebänd" oma 50% eluasemekulude alandamise lubadusega...

Tekib tahtmine karjatada "MILLE ARVELT"?

Märkimist väärib see, et MITTE ÜKSKI partei pole võtnud programmi tõsisemaid meetmeid läheneva demograafilise katastroofi vältimiseks - näiteks kuidas saavutada ENSV aegne sündivuse tase 25 000 aastas. Ka praeguse buumiga jäime sellele tublisti alla.

Mikseri-poju kirjutas, et Eesti vajab strateegilise analüüsi võimekust. Kahe käega poolt.....aga.....milline poliitik on nõus hülgama järgmiste valimiste hääled 20 aasta pärast avalduvate tulemuste nimel? Sellist pole veel sündinudki

Võtame sama demograafia teema. Selmet tekitada olukorda, et 5 aasta pärast sünniks siin nt 30 000 last, jagavad kõik pensinäride häälte nimel raha tuhande krooni kaupa, mis on banaalselt öeldes kasutu raha põletamine, pensionärid ei anna enam ei lapsi, märkimisväärselt SKP-d ega midagi. Kaasnev nähtus on ka eesseisev ravikindlustuskriis. Kokkuvõtvalt tekib sellise ühepäevamajandamise tõttu olukord, kus täna 30sed ei saa ei riiklikku vanaduspensioni ega korralikku ravikindlustust. Juba täna on paljud raviliigid lihtsalt inimese enda kanda jäetud. Samas puudub nt diferentseerimine haiguste tekkepõhjuste järgi - joomine, suitsetamine, vaegliikumine - nende haiguste "omavastutus" peaks olema ikka kõvasti suurem.

Täna ei ole ühegi partei programmis tõsiseid meetmeid, kuidas päästa olukorda sotsiaalsfääris. Meil pole sellised tulusid maksudest, et seda siestat ja manjaanat kinni taguda nagu nt Saksamaa endale lubada võib.

Tegelikkuses näib ka sotside ajumaht piiratud, nt viimasel ajal välja toodud populism toiduainete hinna alandamisest on lausa savieedikulik poliit-topeltimmelmann kui lennundustermineid kasutada

Populistlik küll, kuid - ülla-ülla - toimiv. Ju on Edgarist õppust võtnud, kes oma selle ala tulemuslikkuses ju täielik esinumber on.

Kapten Trumm kirjutas: Meil pole sellised tulusid maksudest, et seda siestat ja manjaanat kinni taguda nagu nt Saksamaa endale lubada võib.

Võimalik, et härradel on täpsem info Euroopa Ühendriikide/Föderatsiooni kohta. Sinna EL ju triivib. Võimalik, et USA -s on sotsiaalsfäär keskvalitsuse rida(ei ole eriti kursis paraku).

Aeg-ajalt tekib mul küsimus, kas peaks püssid kätte vahetevahel võtma - nagu Tais kombeks on, kui klikk läheb kole nahhaalseks, siis armee sekkub, mõni mees võtakse pukist maha ning armee pöördub kasarmusse tagasi?

80% valimislubadustest puudub rahaline katteallikas tänase seisuga - selleks on vaja makse tõsta. Kui majanduskasvuga kaasnevale palgarallile lisanduvad täiendavad maksud, siis hakkab kiirkorras toimuma see, mis Rootsis või Saksamaal juba toimub - kohalikku tootmist asendab tootmine Hiinas, Venemaal või odav allhange. Ehk maksude tõstmisega on nagu bensiiniaktsiisiga praegu - maksude tõstmisega ei kaasne alati maksutulu kasvu, sest maksustatud "teenuste" tarbimine väheneb. Ja siia jäävad ainult kulud, tulud kolivad mujale. Mitu % Eesti laevaomanike kommertsotstarbega laevadest on Eestis registreeritud?

Ses mõttes on RE programm ainukesena majanduslikult vettpidav, kuigi seal on ühiskondlikus mõttes kohati täielikku nonsensit nagu palgaarmee ja tasulised asjad.

Kogu asja võti on see, kes 20-30 aasta pärast siin tööd teeb ja väärtust loob, sest ainult lisaväärtuselt saab tulu, mitte olemasoleva raha ringi jagamisest. Ma ei näe, et täna sellele keegi panustaks, emapensionid vms on asendustegevused.

Niiet raskuspunkt on tegelikult üksainus - 30 000 last igal aastal alates 2016. Kui me seda ei saavuta, siis on meil 2025. aastal kaitsekulud 1,1% SKP-st ja mingist tõsisemast armeest imeme endiselt näppu, sest kui haigekassa raha või pensioni raha ei jätku, muutuvad meil kohe "ohuhinnangud" ning kaitsekulusid lõigatakse nagu Saksamaal - Lõuna-Euroopa prassimiste päästmiseks....

Sotsiaalkuludel mittetootvasse rahvastikugruppi on pöördumatu iseloom - keegi pensionit või toetusi hiljem kärpida ei saa - populaarsus+õigustatud ootuse põhimõte.

Kahjuks ei näe TEGELIKKU raskuspunkti ka üksikkandidaatide programmis. Tegelik raskuspunkt peab olema väljendatav ühe lihtlausega ning mõõdetava arvulise eesmärgiga.

Ja kui me rahvastiku vananemist ja eelseisvat sotsiaalvaldkonna kriisi peatada ei suuda, võime 2050. aastaks Eesti Vabariigi rahvusriigina unustada.

Ja kõige vähem päästab meid Savisaare taoline, kuigi mõned rumalamad elektoraadi osad võivad nii arvata (rumalad kas harimatusest või vanadusest).

Seda populismi leiame täna tänu Edgarile kõigi suuremate erakondade juurest ja väikeste juurest võibolla ka, aga nemad ei saa pildile nagunii. Sai alguse ühest ammusest valimiskampaaniast, kui selgus, et suured pildid ja lihtsad paarisõnalised lubadused on täitsa toimiv värk. Nüüd ongi meil selline stiil, nii nummi.... Vabandust, kui teemast välja.

Mingis telesaates leidsid kõikide erakondade esindajad, et järgmiseks "suureks väljakutseks" peale eurot on sündimuse märgatava kasvu saavutamine. Sõnades vähemalt on probleemi teadvustumine alanud.

30 000 last ei olnud meil aastas ka parimatel nõuka-aastatel. Tähtis ei olegi niivõrd üldarv, kui see, et keskmine naine sünnitaks elu jooksul 2,1 last, et rahvaarv püsiks. Kui alla selle, tuleb eestlasi kuskilt juurde saada. Kas kutsume hiinlasi ja eestistame neid, või eestistame juba siin olemasolevad venelased (mis tundub parem, aga mida millegipärast kogu jõust tõrjutakse ja edasi lükatakse). Kui kaotaks pensioni, siis vast mõjutaks käitumist - kui on mitu last, siis on üks neist ikka nii tubli, et aitab vanaduspõlves. Kahjuks on see liiga ebapopulaarne ettepanek, aga sinnapoole tüürib asi iseenesest. Ainult raha kogumine ka ei päästa, sest raha ei keera vanuril teist külge, selleks on mõnd nooremat inimest vaja, hiinlast vist edaspidi või pruunlast, sest omasid ei ole enam.

edgari kunagine kodumasin mikser oli samas väga mõistlik kaitseminister (ühtegi vale otsust ta ei teinud millegipärast). Tõsi, praegune Sotside (demarite) nihe jätab soovida ka kõige elementaarsemal tasandil. Eks ta sisuliselt räägibki sellest, et tegemist on teemaga, millesse reaalselt panustada ei taheta - otsesemalt selle erakonna poolt.

tervit,