Aastate eest manitses üks Eesti kõrge riigiametnik ettevõtja Margus Vanaseljat: ärgu ta unistagugi Eestis uute laevade ehitamisest, sest “Eesti tase” sellise peene kunstini lihtsalt ei küündi. Tegelegu hoolduse ja remondiga ning olgu sellega rahul.
Täna on Vanaselja juhitaval Baltic Workboatsil Saaremaal Nasva külas regiooni uhkeim väikelaevatehas. Kümne aasta jooksul on seal valminud umbes 110 patrull-, pääste- ja eriotstarbelist töölaeva ja need on seilanud 22 riiki! Laevad on uhiuued, valminud nullist ja “võtmed kätte”. Mitte lihtsalt kusagilt saadetud jooniste järgi, vaid paljuski nii-öelda rätsepatööna, kus tellijaga koos töötatakse alus välja ja tellija istub vabrikus, kui laev kuju võtab. Umbes sel moel tehakse neil päevil Nasvas ka 27meetrist ultramoodsat patrull-laeva Rootsi piirivalvele. Kokku tellisid rootslased neid viis tükki, kirjutab Riigikaitse.ee.
Vanaselja hinnangul oleks ka Eesti kaitsejõududel aeg kompleksid maha matta ning Eesti tööstuselt rohkem asju tellida. Milleks oli meil näiteks tarvis osta Hollandist 80 kasutatud soomukit ja tellida neile hooldust Soomest, kui selliseid masinaid oskavad ka eestlased teha ja putitada?
“Oleks aega, võiksime vabalt ka soomustransportööre teha,” kinnitab Vanaselja. “Mis seal siis on: hunnik rauda ja neli ratast all. Keevitame kokku, paneme šassii alla. Muidugi tuleb teha korralik tootearendus, aga vajadusel ostame Soomest knowhow’d juurde. Oleks müügiartikkel missugune! Selliseid masinaid lastakse Afganistanis kogu aeg tükkideks.”
Niisuguseid lennukaid plaane saab aga teostada vaid koostöös kaitseväega, samamoodi nagu soomlased töötasid välja oma Pasid. “Kosmoseteadus see ju ei ole,” leiab Vanaselja.
Hoo andis Baltic Workboatsi arengule omal ajal sisse aga hoopis koostöö Eesti Lootsiga. Ka Eesti piirivalvele on kuus laeva tehtud. Esimestest lootsilaevadest alates hakkas vaikselt portfelli tooteid kogunema.
Nüüd müüakse laevu üle regiooni: Põhjalasse, Baltikumi, Ukrainasse, Balkanile jm. Korraga on töös kümmekond laeva, äsja kinnitas oma tellimuse näiteks Horvaatia. Viimasel ajal on hakatud mõtlema ka sõjaliseks otstarbeks mõeldud laevadele — näiteks sellistele, mis ei ole radariga nähtavad. Aga mereväe ohvitseride käed on seotud — kui nad ka tahaksid koostööd teha, pole neil selleks raha.
“Kaks protsenti SKTst riigikaitsele — sellest räägitakse Eestis ainult kui kulust. Aga et see keerata raha teenimise võimaluseks, selle peale ei tule keegi,” ütleb Vanaselja.
http://forte.delfi.ee/news/militaaria/l ... d=63728876AKf Just plain mean: "Kui hinnata meie kaitsevõime kasvu kiiruse järgi, millega uusi embleeme suudetakse toota, siis on tulemus ilmselt fantastiline..."
