Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika

[Leo]

Black Mirrori osa, kus mesilasi asendavad minirobotid häkiti inimesi tapma (kes ei ole näinud - inimestele oma tegude eest vastutamist õpetav häkker tegi netimängu, kus kõige enam vihatud inimene päeva lõpuks ära tapeti ja mõne päeva pärast kõik hääletanud samuti, kokku üle 300 tuhande, mesilase suurune robot lendas inimese kõrva ja selle kaudu ajusse) oli juba piisavalt jube mõttearendus, mida on võimalik tehnikaga teha. Relvastatud lahingrobotid on ikka paras maailmalõpu algus, sest neid on ju võimalik progeda hävitama teatud liiki inimesi, näiteks lasevad maha kõik aafriklased, kuid jätavad eurooplased ja asiaadid terveks. Ma toetan igati projekte, näiteks neid eksoskelette ja Milremi liikureid, mis aitavad jalaväelase koormat kergendada, kuid sellised terminaatori tüüpi relvastatud robotid on hullumeelsus, sest kindlasti tekib kellelgi vajadus panna neid enda eest sõdima.

[Kriku]

Nii intelligentse inimese poolt suht lahja teemaarendus.

Eks ole minulgi paremaid ja halvemaid päevi

Küsime hästi lihtsalt- kui kõik sõjavarustus alates raadiojaamadest kuni pioneertehiliste laenguteni on loodud arvestades humanoidsed kasutajaid, siis teie arvates on mõistlik luua mingi imelik ämblikulaadne, täitmaks sarnaseid kõrge riskiga funktsioone lahinguväljal?

Jah.

Põhjendus: ma ei saa aru loogikast, mille järgi peaks masinaid varustama inimeste kehaehitust arvestades konstrueeritud relvadega. Tankidele ja lennukitele ei paigaldata ju inimeste jaoks konstrueeritud relvi? Tankid ja lennukid ja "Predator" droonid ja kõik muud masinad varustatakse relvadega, mis on konstrueeritud nende masinate jaoks. Arvestades, et masinad suudavad kanda paljude suurusjärkude võrra suuremaid raskusi, arendada suuremaid kiirusi, neis saab kasutada inimjäsemetest täiesti erinevaid mehhaanilisi lahendus ja nii edasi.

Robot ei ole mitte midagi muud kui masin, mis on varustatud mingil tasemel autonoomselt toimiva tehisintellektiga. Masinaid konstrueeritakse selleks, et nende abil ületada inimorganismi puudusi, mitte selleks, et neid jäljendada. Inimese üks suuremaid puudusi on vajadus suurema osa tegevuste jaoks jäsemeid kasutada - robotil näiteks pole mingit vajadust eraldi raadiojaama järele, mida jäsemega näppida. Edasi, inimese vähesed jäsemed on paarikaupa spetsialiseerunud. Kui tsirkuseartistid välja jätta, ei suuda keegi varvastega relva käsitseda ja tabavat tuld anda. Pole mitte mingit põhjust, miks ei võiks roboti iga jäse toimida vajadusel nii käe kui jalana.

Kui nüüd tulla tagasi nende ämblikulaadsete juurde, siis jalgade eelis rataste või roomikute ees on parem maastikuläbivus. Ma väidan, et 4 või 8 jalga, mis võivad vajadusel kätena toimida, annavad parema maastikuläbivuse kui 2 jalga ja 2 kätt. Teine ämblikulaadse eelis on see, et ta on madalam - sibab asendis, milles keha on paralleelne maaga, täiskiirusel. Inimene kulgeb pehmelt öeldes vaevaliselt. Kahejalgseid roboteid konstrueeritakse põneva väljakutsena inimorganismi jäljendamiseks, aga praktilisteks rakendusteks ei tasu see disain üldjuhul ära. Jäsemeid on liiga vähe, väga palju tööd peab tegema tasakaaluprobleemide ületamiseks jne. Samamoodi on kitsastesse kohtadesse ronimiseks praktiline mõelda mingite maosarnaste disainide peale, mitte kahejalgse päästeroboti peale.

Inimorganismi jäljendamisel on üsna kitsas kasutusvaldkond: proteesid, seksnukud jms.

[isakene]

Küsime hästi lihtsalt- kui kõik sõjavarustus alates raadiojaamadest kuni pioneertehiliste laenguteni on loodud arvestades humanoidsed kasutajaid, siis teie arvates on mõistlik luua mingi imelik ämblikulaadne, täitmaks sarnaseid kõrge riskiga funktsioone lahinguväljal?

Ma nüüd ka päris täpselt aru ei saa. Minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt määrab relva kuju siiski tema tööpõhimõte. Kalašnikovi automaati ei saa valmistada kasti- või kerakujulisena. Kui me võtame kalaššilt ära inimese jaoks vajaliku kaba ja käepideme, modime päästiku juhtimise elektromehaaniliseks ning magasini kuju vastavalt kandva mehhanismi vajadustele ja võimalustele, siis mis takistab sedasinast relva lahingroboti korpusesse integreerimast? Või on lugupeetaval mingi ettekujutus relvast, mis roboti korpuses peaks põhimõtteliselt hoopis teistsugune välja nägema? Raadiojaamaga sama lugu - raadiojaam on sisuliselt üksainus trükkplaat. See, milliste nuppudega või lülitustega teda juhitakse või millises kestas ta parajasti on, on konstruktoritele nüüd küll kõige väiksem mure. Enamuse muu mudru kohta kehtib sama jutt. Isiklikult, mõningate insenerikogemustega inimesena kaldun arvama, et robotile sobivaid relvi on hoopis lihtsam toota, pole vaja pead vaevata mingi totra inimkehale omase keerulise ergonoomikaga, kehtib tunduvalt lihtsam inseneriarvutus...

[M.R.]

Paganas, siin oleks juba akf Kulibinit vaja, et teemaarendust jätkata Ongi teine juba pikalt varjusurmas olnud...

[gorilla]

Kulibin on raskelt haige, see võib postituste sagedust mõjutada..

Aga selliste monofuntsionaalsete ämblikulaadsetega millele on vaja integreeritud relvi, jõuame kohe tupikusse kui on vaja minna kiiresti kuhugi teise linna otsa, sõita korrusmaja liftiga 9.korrusele, õhkida turvauks, järgmine vaheuks avada kasutades linki..

- Esimene meeskond, monofunktsionaalsed: mingi iseliikuv soomustatud ''Tesla'', ämblikulaadne pioneer, ämblikulaadne laskur,
mida nad liftis teevad seda ma esimese hooga ei oska öelda.. lähevad trepist? Ämblikulaadseid luuakse kuna kordinatsiooniga on asjad halvasti..

- Teine meeskond, universaalne, humanoidsed: võtavad peale briifingut/progemist relvad, jalutavad maja ette, võtavad sobiva auto,
sõidavad kohale, edasi võite ise fantaseerida.

[Kriku]

Aga miks monofunktsinaalsete?

Tee peal kiiresti liikumiseks vajavad kõik jalgadega süsteemid ratastega transpordivahendit, nii et ses osas on vähe vahet. Trepist ronib ämblikulaadne paremini (tasakaalu hoida kergem). Igasugu muude manipulatsioonide jaoks mahub 8 jala otsa kõiksugu tööriistu neli korda rohkem kui humanoidi käte otsa. Iga jalga saab mingiks tegevuseks kasutada nii, et ülejäänud maha toetavad.

Kiiret paranemist Kulibinile!

[Tux]

Ooo, robotid - minu lemmikteema! Inimeste poolt loodud tehismaailm on loodud inimese mõõtude järgi ja inimese jaoks. Roomikutel robot ei saaks näiteks hakkama veoauto juhtimisega, kui tal seda peaks vaja olema. Roomikutel robot ei pruugi ka suuta liikuda inimesele konstrueeritud ja ehitatud majas või laevas. See aga ei tähenda, et roomikutel roboteid ei oleks vaja või neid ei tule. Neid hakkab olema väga erikujulisi ja erineva otstarbega.
Hoopis olulisem küsimus on nende intellektis, esialgu oleme vaid tehisliku hullumeelsuse ajastus - intellekt ei paista kusagilt veel niipea.
Tegelikult on siin vaja üldse ära defineerida, et mis asi see intellekt on! Üks võimalus selleks on öelda, et see on võime hakkama saada oma loomulikus keskonnas. Nii on näiteks kala intelligentne vees ja mitte õhus. Inimene on veidi intelligentne igas keskonnas aga seda ainult tänu abivahenditele. Selleks, et robot saaks inimese intellektiga võistelda inimese loodud tehiskeskonnas peaks tal olema inimese kuju, sest inimese intellekt ei ole mitte ainult tema ajus peidus vaid on üle terve tema keha laiali! See tähendab, et see kuidas me kõnnime ja jookseme sõltub meie lihaste, luude, kõõluste ja närvisüsteemi omapärade koostööst. Kui me proovime arvutada mehhaaniliste aktuaatorite trajektoore, siis me peame millimeetri pealt oma rehkendused tegema, inimene ei tee seda põhimõtteliselt kunagi, vaid meie jäsemete elastsus ja muud füüsikalised tegurid (materjali omadused) määravad selle, kuidas me suudame liikuda.
Sellepärast me näemegi roboteid, mis kukuvad tasasel pinnal pikali (ja see on kole õnnetus, sest inimese kõrgune robot kaalub vabalt 200kg ja tema alla ei ole soovitav jääda).
Ulmefilmides ja propaganda videotes mõjuvad humanoid robotid muidugi hästi aga enne kui ei tule aktuaatorites uusi leiutisi-lahendusi pole vaja humanoid roboteid karta. Teine asi on ka nende energiakulu.
On olemas ka robootika haru mille nimi on gastrobootika - siin proovitakse orgaanikast elektrit teha, et jäljendada imetajate seedesüsteemi, väga kaugele pole õnneks veel jõutud...
Aga tehisintellektis on ka vaja olulist arengut, praegused masinõppimise algoritmid inimesega võrreldavat intelligentsust luua ei suuda (mõnes parameetris on need algoritmid muidugi paremad, kuid kontekstist aru saamise võime on esialgu ikka päris olematu). Seega ma arvan, et võime kümmekond aastat veel rahulikult öösel magada.
Asi mis aga enne intelligentsete robotite tulekut juhtuma hakkab on see, et inimese ja roboti vaheline piir hakkab ähmastuma, ehk inimese külge hakatakse pookima rohkem igasuguseid tehnoloogiad, mis meid "parendavad".
Kuidas oleks näiteks võidelda naha alla siirdatud telefoni/raadio ja IR kaameraga varustatud sõduriga?

[gorilla]

Kuidas oleks näiteks võidelda naha alla siirdatud telefoni/raadio ja IR kaameraga varustatud sõduriga?

Lihtne. Panen metsa mätta peale six-packi ning akupanga ja lasen suurekaliibrilise volframkarbiidist südamikuga kuuliga
illuminaatorite vahele, mis iganes ennast sinna laadima sätib..

[Kriku]

Muidugi oleme me robotist, mis suudaks inimese leidlikkusega tegutseda, nii kaugel, et me ise ka ei tea, kui kaugel me oleme. Aga robotid, mis mingit liini pidi patrullivad ja mistahes inimesest kindlamalt ja täpsemalt kõik perimeetrisse ilmunud tüübid maha lasevad, on juba aastaid olemas.

[Tux]

Kuidas oleks näiteks võidelda naha alla siirdatud telefoni/raadio ja IR kaameraga varustatud sõduriga?

Lihtne. Panen metsa mätta peale six-packi ning akupanga ja lasen suurekaliibrilise volframkarbiidist südamikuga kuuliga
illuminaatorite vahele, mis iganes ennast sinna laadima sätib..

Just! Uus aeg tekitab uued meetodid ja inimeselooma elektro-mehaanilise parendamisega tekivad ka uued probleemid juurde. Ma olen täitsa veendunud, et sada aastat tagasi sai keskmine eestlane metsas palju paremini hakkama, kui täna nutiseadmetega varustatud kodanik. GPS on ju vahel hea asi, aga päikese ja tähtede järgi orienteerumist see ei asenda. Eelmistel põlvkondadel olid kõik tajud oluliselt paremini välja arenenud kui praegusel põlvkonnal.

[kaur3]

60-leheküljeline ARES-i 2016 a raport UAV-de kasutamise kohta non state actorite poolt.

http://armamentresearch.com/wp-content/ ... hreats.pdf

Droonilaevastikust Süüria ja Iraagi taevas.

http://dronecenter.bard.edu/files/2016/ ... ia-CSD.pdf

Riistad, mis nihutavad NLOS süsteemide võimekust.

http://dronecenter.bard.edu/files/2017/ ... itions.pdf

[Kriku]

Eesti kaitsetööstusettevõte Milrem Robotics testis möödunud nädalal kaitseväe keskpolügoonil koos maailma ühe suurima relvatootja FN Herstaliga kaugjuhitavat relvasüsteemi.

Kaugjuhitav relvasüsteem deFNder® Medium oli katseks integreeritud Milrem Roboticsi mehitamata roomiksõidukile (UGV) THeMIS.

https://www.postimees.ee/4348989/galeri ... vasusteemi

[ruger]

USA DARPA plaanib 2019 valmis saada lennukilt välja lastavad drooniparved
https://www.airforcetimes.com/newslette ... rd%20Brief

[kaur3]

Juutide armee uuest taktikalisest UAV-st.

https://oleggranovsky.livejournal.com/94681.html

[Fucs]

VF võtab kasutusele uued dubleeritud juhtimissüsteemiga luure- ja STV tulejuhtimise droonid ZALA 421-16Е5
Lennukõrgus max 5000m
Lennukaugus max 100km

Российские военные получат летающий «Калашников»
26 октября 2017 11:28:31

На XXI Международной военно-технической выставке «Интерполитех-2017» концерн «Калашников» представил свою новейшую разработку – беспилотный летательный аппарат (БПЛА) ZALA 421-16Е5. Беспилотник может производить воздушную разведку, корректировать огонь артиллерии, а также оценивать ущерб от действий огневых средств противника.

Уникальность нового БПЛА «Калашникова» заключается в дублировании всех систем, обеспечивающих безопасность полета. Это позволяет «воздушному разведчику» продолжить выполнение задания даже в случае его поражения средствами ПВО противника. Еще одно улучшение касается максимальной высоты и дальности полета. ZALA способен подняться на 5 000 м и преодолеть расстояние 100 км. При этом аппарат способен вести разведку в любое время суток, передавая на пульт оператора видео- и фотоизображения в режиме реального времени.

БПЛА построен по аэродинамической схеме «летающее крыло» и состоит из двух компонентов: планера и наземной станции. Помимо ручного управления оператором возможно пилотирование аппарата в режиме автопилота. Запуск и посадка БПЛА не требуют специального оборудования площадки.

VF-s formeeriti esimene raadioluure spetsnazüksus (m.h. võitlus vastase droonidega)

Первое подразделение "спецназа РЭБ" создано в Курской области

Подразделение для отработки практических задач по борьбе с беспилотной авиацией будет использовать вышедшие из строя военные беспилотники и специальные летающие мишени
Поделиться

МОСКВА, 28 октября. /ТАСС/. Первое постоянное подразделение по борьбе с беспилотной авиацией создано на базе отдельного соединения радиоэлектронной борьбы (РЭБ) Западного военного округа (ЗВО). Об этом сообщила в субботу пресс-служба ЗВО.

"Работы по подготовке военнослужащих такого подразделения проводятся по программе, которая шире рамок учебных периодов подготовки линейных подразделений, и по своей сути сейчас их уровень и периодичность занятий выходят на качественный уровень подготовки, сравнимый по интенсивности с подготовкой подразделений специального назначения. Они - "спецназ радиоэлектронной борьбы", - приводит пресс-служба слова командира соединения РЭБ ЗВО полковника Александра Вострикова.

Подразделение для отработки практических задач по борьбе с беспилотной авиацией будет использовать выработавшие свой срок военные беспилотники и специальные летающие мишени, отмечают в пресс-службе.

http://tass.ru/armiya-i-opk/4684887