Kapten Trumm kirjutas: ↑05 Juul, 2023 15:35
Jääb vaid vastata see pisuke küsimus, et miks see konkursi KVA-sse sel aastal alla tõi. Põuane suvi? Aga võibolla viimase aastaga tekkinud teadmine, et lõpetanul on arvestatav võimalus sõtta sattuda? Kui see viimane tõeks osutub, siis oh häbilugu, selle "muu Eesti" suur kaitsetahe osutus siiski deklaratiivseks, kui saabus aeg panna rahapakk sinna, kus on suu, oli proovijaid vähe. Äkki Tallinnas on palju venelasi ja inimesed muidu realistlikumad?
Tulles tagasi tõsisema asja juurde - mis siis sel aastal teisiti on?
See läbitud ajateenistuse nõue pole ju kivisse raiutud, vaid vajaduspõhiselt muudetav. Nõuka sõjakoolides polnud ajateenistuse nõuet (vabandan siinkohal näidet), ajateenistuse osa läbiti sõjakoolis (kool oli ka mitte 3, vaid 4-5 aastat) ja kes enne kahte aastat jättis mees pooleli või visati välja, sel tuli ülejäänud aeg nühkida ajateenijana, tavaliselt sama sõjakooli teeninduspataljonis, ikka ära. Et seda "teenistuse nuusutamist" saab edukalt pakkuda ka ilma ajateenistuse läbimise kohustuseta ja seeläbi suurendada värbamisvälja.
Muide, see PPA tegelase kommentaar on paras iroonia, kuidas nüüd kitsa värbamisvälja ja ühest kriisist teise triiviv PPA nüüd niipalju kandidaate saab?
Aga see kõik viib mind taas mõtteni, et võibolla tasuks kaaluda senise 3-aastase põhikursuse kõrval või isegi selle asemel uuesti seda skeemi, mida vist kokku 2-3 aasta jooksul u 2010. aasta paiku prooviti. Ehk aastaga ohvitseriks eeldusel, et sul on olemas varasem, tsiviil-kõrgharidus ja läbitud ajateenistus.
Mis see ajateenistus seal täpsemalt annab? KV personalivärbamise alternatiivlahendus sellele on need (kuri)kuulsad reservohvitseride kursused, see aasta ilma ajateenistuse nõudeta annab igal juhul palju parema tulemuse kui miski ROK.
Ei usu eriti, et Ukrainas juba 500 päeva tagasi alanud sõda ja „hirm surmasaamise“ ees on põhjustanud kandidaatide arvu langust. Kui see võiks olla mingi põhjus, siis oleks see „hirm“ pidanud veel teravamini välja lööma eelmisel aastal, st 2022. aasta kevadel, mil sõja algamine, sellega seotud teatud ühiskondlik ehmatus või šokk olid veel väga värsked ning kus ka pilt rindel toimuvast (võrreldes tänasega) näis kõvasti süngema ja lootusetumana. Aga tegelikult olid 2022. aastal KVA-sse veel n-ö normaalsed kõrged numbrid. Samuti oleks see „hirm“ pidanud välja lööma ajateenistusest kõrvale viilimises (sest ka ajateenija-reservväelane oleks pidanud justkui aru saama, et sõjas võib tõesti surma saama), aga pole ka seal minu teada mingit negatiivset muutust toimunud, pigem vastupidi.
Aga miks KVA numbrid tänavu siiski nii palju kasinamad on – mina kah ei tea. Ju KVA ja värbamisspetsialistid analüüsivad. Kaitseväe enda sees, teenistuse korralduses, tasustamises, väljaõppe läbiviimises jms pole minu teada mingeid järske muutusi toimunud, mis võiksid edasi kanduda KVA sisseastumiskonkursite numbritesse. Üldine foon peaks olema ju positiivne – riigikaitsesse tuleb raha juurde, tuleb uusi ja põnevaid võimeid juurde jne.
Võibolla on mingit muutused ja põhjused toimunud selles, kus, kuidas ja mismoodi käesoleval aastal tulevaste kadettide värbamist ja kampaaniat läbi viidi. Olen kuulnud teooriat, et eelnevate aastate kõrgete numbrite taga oli senisest aktiivsem ja sihipärasem töö väeosade endi sees teenistusest lahkuvate ajateenijate seas – äkki on see asi viimase aastaga kuidagi muutunud või ära vajunud? Ei tea, loodetavasti leitakse põhjus ülesse ja tehakse järgmisel aastal teistmoodi.
Ajateenistuse läbimise nõudest tulevastele ohvitseridele – minu arvates pole vahet, kas jutt käib tulevastest „rivi-tegevväelastest-ohvitseridest“, või tulevastest „eriala-ohvitseridest (vahet pole, kas tegev- või reservteenistuses), vaid kõigi nende gruppide puhul küsiks pigem vastu, et MIKS NAD EI PEAKS ENNE OHVITSERIKS ÕPPIMIST-HAKKAMIST AJATEENISTUST LÄBIMA?
Minu arust peaksid. Esiteks, puht-põhimõttelistel, n-ö filosoofilisel põhjustel. Meil kehtib juba 30 aastat kohustuslik ajateenistus kõigile tervetele meeskodanikele, kes on vähemalt 9 talve koolis käinud ja kellel pole tõsisemaid kriminaalkaristusi vms asju kaelas + naistele sama võimalus vabatahtlikult tänaseks juba 10 aastat. Põhimõtteliselt küsin niimoodi, et kui inimene mingil põhjusel ajateenistusse ei taha või ei suuda minna, siis miks ta peaks tahtma ja suutma olla (reserv)ohvitser? Ainsaks seaduses fikseeritud (ja minu arust igati mõistlikuks ja põhjendatud) erandiks on meditsiinitudengid, kuna valdav osa nendest hakkavad ka sõja korral töötama oma tsiviilhaiglates, ja paarisajale KV SA-struktuuri jaoks vajalikku arsti-õde pole nende tsiviilõpingute pikkust (5-10 aastat) mõtet koormata veel täiendava, kuni aastase ajateenistusega.
Igasuguste reserv-erialaohvitseride puhul oli ajateenistuse läbimise nõude peale vilistamine pikka aega suht-koht paratamatu, sest Kaitseväel oli vaja kõrgharidusega inimesi erialaohvitserideks, kuid praktiliselt kõik 1990. aastatel ülikoolis õppinud inimesed said nende samade õpingute tõttu toona kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse alusel suht-koht automaatselt vabastuse ajateenistuse läbimisest. Alates u 2000. aastast sellist „erisust“ tudengitele enam pole, mistõttu olen mina aeg-ajalt nendelt VROK-i kursuste kaudu ohvitseriaustme saanud noorematelt poistelt küsinud, et miks sa ajateenistusest ei käinud – ja pole ausalt öeldes mõistlikku vastust saanud.
Teiseks, ja see on minu arvates põhiline – ajateenistuse läbimine, ükskõik millisel ametikohal, annab inimesele siiski 8-11-kuu pikkuse põhjaliku, üsna kvaliteetse sõjalise baas- ja erialaväljaõppe, lihasmälusse sööbinud vajalikud rutiinid ja oskused, vahetu arusaama sellest, mida sõduri elu ja teenistust eriti välitingimustes tegelikult tähendab jne. Samuti aitab see (ideaalis) välja sõeluda inimesed, kellel see teenistus või elukutse tegelikult ei istu ja ei sobi.
Ohvitseride väljaõppe kontekstis on see 8-11 kuud sõjaliste (baas)oskuste omandamiseks vajalik aeg, mida ajateenistuse läbimise korral pole enam vaja hiljem ohvitseri õppele lisada. Kui meil täna KVA-sse sisseastumiseks poleks ajateenistuse läbimise nõuet, siis tuleks see täiendavalt lisada (mitte küll tingimata 8 või 11 kuu ulatuses) ohvitseride enda väljaõppele. 3 aastaga siis enam välja ei venitaks. Sama värk on nende eelmise aastakümne „aastaga ohvitseriks“ kursustega, kus sellisel juhul oleks aastast saanud ilmselt kaks aastat.
Sinu toodud Nõukogude Armee sõjakoolide näide seda tegelikult ka kinnitab. Õppimisaeg 4-5 aastat oli muuhulgas seotud ka sellega, et ajateenistust mitteläbinud kursantidele esmalt anda tavapärased sõjaväelase elukutseks vajalikud oskused ja väljaõpe. Lisaks oli ka Nõukogude Armee sõjakoolide kursantide (eriti õppimise esimestel aastatel) teenistustingimused, kasarmukord ja -distsipliin, sotsiaalne staatus ja „sissetulekud“ väga lähedased tavalise ajateenija omadele, samas kui KVA kadett on sisuliselt tegevteenistusse ja palgale võetud üliõpilane, kes elab ja õpib kolm aastat täitsa viisakas ühiselamus. Lisaks, kui ma ei eksi, siis kui Nõukogude ajal leidus selliseid ohvitseriks tahtjaid, kellel oli ajateenistus juba varem läbitud, siis sõjakooli sisse astudes määrati nad vist suht kohe 2. kursusele vms.
Igasuguste eriala reserv- ja tegevohvitseride puhul – jah, otsest ajateenistuse läbimise nõuet minu teada endiselt pole. Võibki teatud mõttes öelda, et neid inimesi ei koolita me mitte kaeviku kaevamiseks või jalaväerühma juhtimiseks, vaid mingi individuaalse ja erialase sooritamise tegemiseks. Aga olgem ausad – ega see ajateenistuse läbimine ka nende gruppide puhul tuleb ainult asjale kasuks.