www.militaar.net

Raamatus algab maailmasõda, mis seab venelaste tegevusele ka mingid raamid. Aga minu arust on palju ohtlikum stsenaarium, kui ei tule maailmasõda, vaid ainult rünnak Baltikumi või veel hullem, ainult meie vastu. Siis ei ole nagunii võimalik mingit pariteeti saavutada, ükskõik milles.

Kaua seal raamatus lahingutegevus kestis?

Mõlemal juhul 30 päeva.
Taaveti (pos stsenaariumi) puhul tuleb veel arvestada, et venelased pommitasid kättemaksuks (ka kasutades olematut Eesti õhutõrjet) sodiks Narva elektrijaamad, mille hinnasilt on miljardites eurodes.

Mõlemal juhul 35 päeva.

Kui sõda tuleb, siis lõhutakse nagunii kõik ära, pole endale mõtet illusioone teha. Selles mõttes annab tuumaheidutus Venemaale karistamatuse: nad võivad naabermaadele sisse sõita, seal kõik pulbriks teha ja halvemal juhul peavad leppima kaotustega elavjõus ja tehnikas ning piiri taha tagasi kobima. Mingeid reparatsioone ei pane neid keegi maksma ja varemeist ei tõuse kunagi kättemaksu.

Meie mõneti lahendamatuna tunduvad strateegilised probleemid on Iisraelis lahendatud väga lihtsalt (by force).
Iisraeli analüütikud jõudsid juba ammu täiesti lohutamatule järeldusele - riigi suurus (õigemini väiksus) ja haavatavus välistab vastase oma territooriumile lubamise.
Sellest tulenevalt tuli rajada relvajõud, mis suudaks vastase purustada mõne päevaga. Ja soovitatavalt väljaspool enda territooriumi (sh ennetava sõjategevusega), sest territooriumil puudub sügavus (kujutage ette Eestit, mille idapiir algab Rakvere-Viljandi joonelt). Pikemat sõjategevust ei kanna Iisraeli majandus välja.
Seda on ka suudetud edukalt ellu viia. Sõjad on suudetud ära pidada nii, et Iisraeli enda territoorium pole eriti kahjustada saanud

Meie probleem on põhiliselt selles, et me keeldume endale taolisi realiteete ausalt tunnistamast ja teeme selle ümber igasugu kummalisi tantsusamme.
Passiivne sõjategevus (mis on väikse jõuga ainus võimalus) ja kellegi/millegi ootamine viib territooriumi kaotuseni ja kahjustuste/purustusteni/ohvriteni.
Sõjas vahetatakse ühte ressurssi teise vastu - näiteks aja võitmiseks kaotatakse maad ja elusid. Selleks, et 2 nädalat oodata mingit soomusdiviisi, et Ida-Virus platsi puhastama minna, tuleb maksta nt 5000 inimeluga sõdurite hulgast+tsiviilkaotused.

Kunnas lihtsalt on Eestis üks väheseid (nii üldse kui sõjalise taustaga) inimesi, kes on seni välja öelnud, tehtav on lihtsalt liiga vähe. Minu lugupidamine.
Probleemi enda jaoks (millele Kunnas viitab) ei lahenda tema ametialaste ebaõnnestumiste stigmatiseerimise või lihtsalt naeruvääristamisega.

1) Iisraeli rahvaarv on üle 6 korra suurem kui meil;
2) meie võimalik vaenlane on tööstuspotentsiaali, tehnoloogia ja sõjanduslike traditsioonide poolest kaugelt üle Iisraeli ümbritsevatest Araabia riikidest (ja nende peamine doonor);
3) Iisraelis ka Golda Meir ütles eelarvearutelul (mälu järgi, võin eksida), et 85% läheb kaitsele, ülejäänuga tehke, mida tahate.

Iisrael on väga tubli, aga elab ka oma võimete piiril. Jah, muidugi tehakse meil praegu liiga vähe, aga ei ole mõtet luua illusiooni, nagu suudaks Eesti üksi ja liitlaste abita oma territooriumi kaitsta. Ei ole kunagi suutnud.

Kui me võtame arvesse väiksema rahvaarvu ja rahvusliku rikkuse ning lahutame siit maha kõikelahendava USA sõjalise abi, siis vastav murdosa Iisraeli armeest tuleb ikkagi hulga tugevam. Küsimus ei ole ainult ressursside suuruses, vaid ka ressursside jaotamises.

Iisrael on vahelduva eduga kulutanud kümnendiku kuni neljandiku oma SKPst kaitsekulutustele. Isegi praegune rekordmadal kaitsekulutuste osakaal SKPst on nominaalselt rohkem kui kaks korda suurem meie tervest riigieelarvest.
Ja isegi kui need kulutused per capita panna võrduma, siis nad ulataksid 13-14% SKPst.

Seleta kuidas tahad, küsimus on ikkagi rahas.

Meie ja Iisraeli riigieelarveid võrrelda ja sealt taolisi järeldusi teha - jama.
OK, kulutavad 10% SKP-st (tegelikult ei kuluta ju).
25% kaitse eelarvest moodustab USA sõjaline abi.
7,5% siis maksavad ise.

7,5% SKP-st 10 aasta jooksul - no oleks need tankibrigaadid ja hävituslennukid ka Eestis olemas. 1/10 IDF sõjajõust muudaks meid hoobilt siinkandis sõjaliselt võimeikamaks väikeriigiks. Jah, ühiskond tahab midagi muud ja vaja on päästjate palkasid - ka õige (Iisraelis näe ei tea, et pääste lonkaks seepärast).
Lihtsalt ühel päeval võib olla alternatiiv iga-aastasele pensionitõususule Eestis see, et siin kehtestatakse Venemaa föderaalpensionid 100 eurot kuus.
Ja Eesti mehed hakkavad osalema sõjalistes konfliktides endise NSVL aladel ja koju tuuakse sadu tinakirste.

Meie ja Iisraeli riigieelarveid võrrelda ja sealt taolisi järeldusi teha - jama.
OK, kulutavad 10% SKP-st (tegelikult ei kuluta ju).
25% kaitse eelarvest moodustab USA sõjaline abi.
7,5% siis maksavad ise.

~10% on alates viiekümnendatest aastatest kulutanud. 24% saavutati millalgi kaheksakümnendatel. Ja nagu ma ütlesin, siis isegi praegune rekordmadal tase on praktiliselt kordi kõrgem kui me siin unistadagi oskame.

Ja Eesti mehed hakkavad osalema sõjalistes konfliktides endise NSVL aladel ja koju tuuakse sadu tinakirste.

Aga ole siis meheks ja müü see 7,5% SKPst valijaskonnale maha.

Seda on müüa väga raske - lühinägeliku kaitse/julgeolekupoliitika tõttu on esiteks keeruline leida eelarvest lisaraha (enamiku eelarvest moodustavad fukuyama-perioodil tsementeeritud kulud (kulud, mida tingib seadus ja mida ära võtta on keeruline - õigustatud ootus) ja teiseks on pikki aastaid kedratud laulukesi vihmavarjust, hästi kaitstusest ja NATO abi absoluutsusest - lihtsalt maksumaksja ei saa aru, miks aastaid räägitu ühtäkki ei maksa enam (oleme uskuma hakanud iseenda propagandat). Sama asi on probleemiks tegelikult ka mujal - no kuskohast Merkel selle 2% huvitav võtab?

See, et vene pretendeerib globaalse administraatori rollile, sh postsovjeti ruumi kontrollimisele ja muutub sõjaliselt tugeva(ma)ks, see kõik oli ka 10 aastat tagasi juba teada.

Täna 25. jaanuaril kell 1500 Tallinnas Solarise keskuse Apollos räägib raamatu autor oma raamatust. ERR teeb ka neti vahendusel otseülekande.
http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/4f692 ... -soda-2023

Larry kirjutas:Täna 25. jaanuaril kell 1500 Tallinnas Solarise keskuse Apollos räägib raamatu autor oma raamatust. ERR teeb ka neti vahendusel otseülekande.
http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/4f692 ... -soda-2023

Muidu oli raamatu tutvustus nagu raamatu tutvustus ikka - räägiti raamatust ja autoritest. Üks bit infot siiski liikus - nädalavahetusel oli Tapal kõrgema juhatkonna kollokvium ja raamat on tekitanud antud ringkonnas võnkeid, teema üle arutletakse tuliselt.

Siis on esimene eesmärk ju täidetud.