www.militaar.net

Dr.Sci, kuidas sa seda ülal olevat õhku lastud silda kommenteerrid, millel veoauto kõõlub? http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 95#p635195

See on kaherealine ja peaks olema ka üsna soliidse kandevõimega, kuid ainult puidust. Või on seal keskel terastalad...?

76mm mürsk ei tee meetripaksuse seinaga tornile midagi.

No siis ei lastud tankikahurist, lasti millestki muust. Võib-olla kukkus sinna lennukipomm, kust mina tean. Võimalik, et kuskil on lahingukirjeldused, kust selle teada saaks, mis seal täpselt lendas.

Aga pole ka mingit alust väita, et kogu hoonet sama intensiivselt pommitati kui torni.

Hävitada ainult torni jättes seinad ja korstnad püsti on võimalik seda kivi kivi haaval minema tassides, sama kehtib ka jõepoolses küljes olnud keskmise osa kohta mis samuti kivist oli (ma ei tea kuidas seda ehitustehniliselt nimetatakse, pildid ajapaigast leitavad).

Jäta nüüd, võrk on täis igasugu poolikute kivimajade pilte, kus tervemas pooles on korstnad püsti.

oliver kirjutas:76mm mürsk ei tee meetripaksuse seinaga tornile midagi.

Aga kes ütles, et seal meetripaksused seinad olid? Eesti Mõisaportaalis on kirjas:

Mõisasüda ehitati esinduslikult välja 19. sajandi lõpukümnendeil. 1890ndatel aastatel valmis seal kahekorruseline suur
neobarokne peahoone, mis oli ümbruskonna üks suursugusemaid. Hoone põhiosa oli ühekorruseline, kaetud kõrge mansardkatusega, mille alune oli samuti välja ehitatud korruseks. Keskosas asus kahe akna laiune pealeehitus teise korruse ulatuses. Hoone idapoolne ots oli kujundatud aga töntsaka kolmekorruselise kivitornina, mida kattis samuti mansardkatus.

Nii et ei pruukinud mingi jube paksu seinaga torn olla, vaid ainult oli kujundatud sellisena. Tegelikult võisid seinad üsna õhukesed olla. 19. sajandi lõpus vist enam mingeid ehtsaid kindlustorne ei ehitatud, mis eestlaetava kahuri kivikuulidele vastu peaks pidama?

Edasi fantaseerides võidi ju torni pihta tulistada ka mingi tummisema kaliibriga a'la 122mm või 152mm lõhkemürsk?

Muidugi võidi.

Kriku kirjutas:Võib-olla kukkus sinna lennukipomm, kust mina tean.

Siin väidetakse siiski, et "kahuritules": https://www.vooremaa.ee/lisandusi-pimed ... -eluloole/

Saab vist juba hakata mingit ajalist raami kokku panema. Kõigepealt, sild õhiti siis väidetavalt 25. augustil. Kastre piirkonda hakkasid Nõuk. väed koonduma 11. septembril. Lahinguks läks 17. septembri hommikul, sel päeval hävis ka Kavastu mõisahoone. Lahing ise kestis sealkandis vaid mõned tunnid. Seega pilt purustatud sillast, kus peal ka mõisahoone varemed, peab olema tehtud peale 17. septembrit, kui piirkond oli juba Nõuk. vägede käes. Kuna pildil varemed ega midagi muud ka enam ei suitse, siis ilmselt ikka mitu päeva hiljem (kui just tugev vihm tossavaid tukke ära ei kustutanud). Kui arvestada, et sild oli käigus u. kuu aega, siis pidi see valmima millalgi juuli lõpupoole. Kui arvestada ehitusajaks u. 3 kuud, siis tuli töödega pihta hakata juba aprilli lõpul-mai algul. Seega võimalik, et kohe pärast jääminekut (kahjuks ma ei tea, mis ajal '44. a. jääminek täpselt toimus. On mõnel aastal juba ka veebruaris-märtsis olnud, mõnel aastal isegi sisuliselt puudunud). Sillavaremete ärakoristamine pidi järelikult toimuma 1944. aasta hilissügisel, võibolla jäi midagi veel järgmisesse aastassegi. Omaette küsimus on, mis toimus ajavahemikus 25.08-17.09? Võimalik, et ehk mingit väiksemat modru veeti juba minema, aga nagu näha, on plahvatuses terveksjäänu pildistamise ajaks veel märgatavate lammutamisjälgedeta. Äkki põhjus selles, et augusti lõpp-september oli nii kiire põllutööde aeg, et polnud aega sellega tegeleda? Kartulivõtt, viljakoristus, igasugu kaalikad-kapsad. Talivilja külv. Mõnel pool äkki lõpetati isegi veel hiljapeale jäänud heinategu. Parimas tööeas mehed olid sõtta võetud, töödega pidid hakkama saama naised, lapsed, vanurid ja armeeteenistuseks kõlbmatud haiged ja invaliidid. Seega minimaalselt 6-7 kuud pidi see sild seal olema (k. a. ehituse ja varemete lammutamise aeg).

Erialaspetsialistid Tapalt, kellega sai pisut suheldud antud lõhkamise teemal ütlesid, et kui on planeeritud/ettevalmistatud objekti hävitamine, siis ongi kahjustused ja segadus ümbruskonnale pigem olematud. Kaos tekib, kui sild oleks saanud suvalise tabamuse suvalisse kohta.

See seletab hästi, miks kriitikud ei näe ümbruses piisavalt laialilennanud sillajäänuseid. Ja juba liikus siin info, et alal oli pioneeriüksus, kes selliselt asja kindlasti lahendada suutis ning kes peale seda sinna lõiku kaitsesse jäi.

Kriku kirjutas:Dr.Sci, kuidas sa seda ülal olevat õhku lastud silda kommenteerrid, millel veoauto kõõlub? http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 95#p635195

See on kaherealine ja peaks olema ka üsna soliidse kandevõimega, kuid ainult puidust. Või on seal keskel terastalad...?

Oh, see on väga korralik puitsild. Ja tänud ka akf Fucsile vana Flisa silla piltide eest, see annab ka aimu miks nad uue silla aastal 2003 ka puidust tegid.
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/ ... _bru_1.jpg
Ka see on 100% puidust sildeehitusega (ok, sidemetes on tõesti metalli ja tõmbele töötavad rippurid ka terasest), mõeldud tavaliiklusele. Ja puidust on tehtud kaasajal pikki sildu ka militaarvajadustest lähtuvalt, jällegi Norra, Kjøllsæter sild, räägitakse et kandevõime on 109 tonnine soomuk, see peaks vastama klassile MLC 120
https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ja ... fikatsioon
https://en.wikipedia.org/wiki/Kj%C3%B8l ... ter_Bridge Mõlemal - Nii uuel Flisa sillal kui ka Kjøllsæteri omal aastal 2005 sai ise kohal käidud. Viimast veel siis ehitati.

Tahtmata akf Dr.Sci autoriteeti küsimärgialla seada, julgen oletada et sõjaajal olid militaarobjektidel teised tähtajad, kaasa arvatud sildadel, ja teistsugused kvaliteedinõuded.
Pakun, et mingeid analoogseid näiteid, mis on dokumenteeritud, kusagilt ikka leiab, ja pakun, et sellise silla võis ehitada ka lühema ajaga.

Mis puudutab retti postitust, kus seatakse küsimärgi alla kai ja silla vaheline distants, siis julgen oletada, et retti poolt punase noolega viidatud koht on ajutine (sillaehituse ajaks ja/või jaoks) rajatud pontoonsild silla kõrvale, kai poole. Aga sild on tee kohal ehk tegeliku varasema ujuvsilla kohal.

Paar pilti Kavastu mõisast lähemalt ja teise nurga alt:






Julgen mõisavaremete pildil hoone paremas servas oletada fasaadi jäänuseid.

Kastrepoolsel sillajäänuste pildil oleks sillast vasakul jões nagu kahe silla samba jäänused, mis on õhitud otse veepiiril.

Svejk kirjutas:Tahtmata akf Dr.Sci autoriteeti küsimärgialla seada, julgen oletada et sõjaajal olid militaarobjektidel teised tähtajad, kaasa arvatud sildadel, ja teistsugused kvaliteedinõuded.
Pakun, et mingeid analoogseid näiteid, mis on dokumenteeritud, kusagilt ikka leiab, ja pakun, et sellise silla võis ehitada ka lühema ajaga....

Oh, loomulikult olid teised ajad ja nõuded, mis tähendab et kaasaegse tsiviilkasutuseks mõeldud puitsilla projekteerimine ja ehitamine minu eelpool toodud sildade näidetel kestab aastaid...aga otsitava silla ehitusaeg võib tõesti olla 2-3 kuud - sõltuvalt kasutatavast inimhulgast, materjali kättesaadavusest ja juhtivatest inseneridest (muide, mitu inseneri oli inseneri(pioneeri)pataljonis?). Ja ma usun et dokumente leidub ... Reichi arhiivides, rindedokumentides, sõjajärgsete ülesehitustööde arhiivides... aga nende otsing on väga ajakulukas.

Selle mõisatorni ehitusaegne ehitusstandard oli tahutud palgid, mis kaeti puitlaastudest krohvivõrguga ja krohviti.
Seega peale põlengut ei jää suurt midagi järgi. Samuti võivad "Puud" mõisa varemete ees olla ka tahma jäljed seinal.

Talad võisid ka sakslased ära viia, mingi ajani toimus veel ju organiseeritud taganemine, ehk ümberpositsioneerumine. Narva rinde raudtee detailid olevat ju Staalingraadi alt sinna toodud.

Kui puidust sillapostid, miks neid siis hädavajaliku lõhkeainega laiali lasta, palju lihtsam on ju lihtsalt põlema panna.