www.militaar.net

Nagu näha, on lühema süütenööriga foorumlased juba käima läinud.
Proovin ühte varasemat mõtet, miks üldise biomeetrilise info andmebaasi kasutamine (kriminaalmenetluses) ei tundu sobiv ja põhjendatud, väljendada veelkord ja paluksin keskenduda sisule, mitte mõne sõna või väljendi omale sobival moel tõlgendamisele.
Personaalse info sisu üle, mis asub kõikvõimalikes riigi andmebaasides (rahvastikuregister, MA jm, isegi Kairi) on isikul mingi kontroll või üldine teadmine. Kedagi ei saa üllatada selle info põhjal tekkinud küsimused. Isegi kõigil oleva kaasaskantava GPS seadme (nimetatud ka nutiseadmeks või – telefoniks) poolt tekitatud andmed põhinevad isiku mingil ajal ja kohas viibimisest, mis on üldiselt tema enda valikud.
Nüüd biomeetriliste tõendite nagu sõrmejäljed ja DNA haldamine isiku poolt ei ole võimalik.
Juhuslikul kontaktil ei ole kuupäeva ega kellaaega juures, seega arvestades, et mitte kellelgi ei ole 100 % oma ajast alibit, on võimalik kõiki kahtlustada.
Etteplaneeritud kuritegude osalistel ei ole keeruline tekitada valetõendeid – nt . lisada sündmuspaigale äravisatud joogipudeli, sigaretiotsa või lasketiirust korjatud padrunikesta. Kui kõikide isikute biomeetriline info on andmebaasides , siis saadakse kindlasti vasted ja häda neile kui muid tõendeid (tegelike kurjategijate kohta) ei leita. Tegemist on konkreetse füüsilise tõendiga ja vajadusel hakatakse ka "kividest vett välja pressima". Naiivne arvamus, et selline tõend ei oma kohtus kaalu ei pruugi päris situatsioonis aidata, arvestades, et ka kaudsete tõendite alusel on süüdi mõistetud.
Peab arvestama, et valdav enamus ei oma sobivat juriidilist haridust ja/või ressursse oskustega advokaadi tagamiseks.

Kui vastuseks tuleks, et sellisel juhul ei saagi kuritegusid lahendada või ainult varasemate kurjategijate andmete kontrollimine on nende diskrimineerimine, siis võib vaeva ka jätta, kuna kõikdele on see juba arusaadav.

See, kui mõne varem süüdi mõistetud isiku süüstamiseks valetõend loodaks, ei oleks mitte sugugi parem.

mart2 kirjutas:OT algus.
Andmebaasidel on ka üks teine oluline, kuid vähem räägitud vajadus - kriminalistikas/meditsiinis on vaja teinekord tuvastada kannatanu või selle jäänused.
Ka siin võib olla tegemist ajakriitilisusega.

Kuigi eespool on korduvalt sellest kirjutatud, siiski tahan omalt poolt märkida, et mitte andmebaas ei ole kurjast, vaid see, et kas ja kuidas reguleeritakse selle turvalisus ja juurdepääs andmetele!
Andmebaas on nagu NUGA - võib opereerida, leivale võid määrida kui ka teist tappa...

OT lõpp.
Kui peetakse mõttetuks, siis kustutage, kuid hetkel tundsin vajadust kirjutada.

Selles valguses oli ka täna üks uudis.

https://www.err.ee/1608290760/andmekait ... -mitu-ohtu

ERR kirjutas:Andmekaitse inspektsioon teatas, et siseministeeriumis loodud biomeetrilise isikuandmete andmekogu ehk ABIS-e põhimääruse eelnõu on segane ja peidab endas mitut ohtu.
/snip-snip/
Andmekaitse inspektsiooni hinnangul ei selgu eelnõust, kelle ülesanne on järelevalveasutusele märku anda, kui keegi andmekogu kasutades reegleid rikub.

Ühtlasi märgib inspektsioon, et eelnõust on pea võimatu aru saada, kes, millal ja mis eesmärkide saavutamiseks andmekogu andmeid kasutada saavad.

Inspektsioon lisab kokkuvõtteks põhiseadusele viidates, et andmekogus töödeldavate isikuandmete koosseis ja säilitustähtaeg peaks olema reguleeritud seaduse, mitte määruse tasemel.

Et siis alguses lükati andmekogu kasutamise regulatsioon määruse tasemele ning nüüd siis ei ole seda ka määruses. Ametnik otsustab.

toomas tyrk kirjutas:Et siis alguses lükati andmekogu kasutamise regulatsioon määruse tasemele ning nüüd siis ei ole seda ka määruses. Ametnik otsustab.

Sellest mitte eriti selgest uudisest ma saan aru, et jutt on alles määruse eelnõust...?

Seadusse puutub see vähe, aga kui AI hinnang õige oleks, siis muidugi oleks nii olulistes küsimustes segane määrus väga halva halduse näide. Muuhulgas riskitaks kogutud tõenditega kohtukõlbmatusega.

Kriku kirjutas:See, kui mõne varem süüdi mõistetud isiku süüstamiseks valetõend loodaks, ei oleks mitte sugugi parem

Kindlasti mitte, aga ainult varem karistatud isikute kohta tõendite fabritseerimine on märgatavalt keerulisem ja riskantsem – nõuab infot ja ligipääsu ning selline seos võib ringiga tagasi tulla.

croman40 kirjutas:

Kriku kirjutas:See, kui mõne varem süüdi mõistetud isiku süüstamiseks valetõend loodaks, ei oleks mitte sugugi parem

Kindlasti mitte, aga ainult varem karistatud isikute kohta tõendite fabritseerimine on märgatavalt keerulisem ja riskantsem – nõuab infot ja ligipääsu ning selline seos võib ringiga tagasi tulla.

Ei tea. USA politseifilmides levinud motiiv on, et fabritseeritakse mõni juba istuv rets süüdi ära (või veendakse ennast süüdi tunnistama), et asi kaelast ära saada.

Vahet pole, tõendite fabritseerimise põhimõtteline võimalus ei saa olla argumendiks, et tõendeid ei kogutaks. Fabritseeritud tõendite alusel kellegi süüdi mõistmine tuleb ikka tõendite kohtulikul uurimisel välistada.

Siinne keskustelu valdavalt lähtub, sellest ABIS on andmebaas. Tooks esile ka selle liidestused (ehk rakendamise), mille osas leiab väikese sissevaate: https://www.ria.ee/sites/default/files/ ... ruanne.pdf, lk 13

Vist pole siin lõimes varasemalt viidatud:

ABIS pakub kahte tuvastusliidest.
•Näokujutise ja isiku identifikaatori alusel on võimalik teada saada, kas näokujutis vastab
selle identifikaatori all ABISesse talletatud näokujutisele. Põhimõtteliselt on lisaks jah/ei
vastusele võimalik tagastada ka tuvastuskindluse skoor.
•Näokujutise abil on võimalik pärida parimad vasted ABISes talletatute hulgast.

...

ABIS kasutab otseseks nägude tuvastamiseks Idemia poolt arendatud lahendust. NISTi poolt
standarditud testide põhjal saadakse kontrollitud keskkonnas väga hea tuvastustäpsus: kui va-
lepositiivsete osakaal viia alla 1/100000, annab süsteem valenegatiivseid vastuseid alla 1%. Samas
kontrollimata keskkonnas tehtud piltide pealt on valenegatiivsete osakaal umbes 3%.
...

Märgime siinkohal veel, et näotuvastusalgoritmide parameetreid on reeglina võimalik modifitsee-
rida nii, et valepositiivsete ja -negatiivsete osakaalusid muuta. Seejuures tuleb aga arvestada, et
valepositiivsete osakaalu vähenedes valenegatiivsete osakaal tõuseb ja vastupidi.

Kui privaatsusriive üldise lubatavuse küsimus kõrvale jätta, siis üks ABIS rakendamise ohukoht tuleneb väljakujunemata praktikast, et kas ja kuidas hakkab selle kasutaja nihutama piire isiku tuvastamiste täpsusega. Kui näiteks turvakaamera salvestuse pilt on kehv, siis võimalike vastete saamiseks tuvastamise täpsus on väiksem (tuleb juurde valenegatiivseid). Kas jääb ametniku otsustada, et 'menetluse huvides' tuleb vähendada tuvastamise täpsust,? Täna ju pole sellist praktikat, et oleks arusaadav, kust alates on AI tuvastuskindluse skoor piisav, et selle alusel isiku privaatsusriivet suurendada ning teda rohkem menetlusse kaasta / jälgida vmt? Eelnõu ja seletuskiri ei käsitle neid aspekte ning üldsõnalisena viitavaid vaid, et andmetöötlus peab olema minimaalne, lubatud nii palju kui vajalik menetluse eesmärkidega seoses.

Põhimääruse kohaselt teostab järelevalvet andmekaitse inspektsioon. AKI, mis on minu arust oma ülesandeid arvestades tugevalt alarahastatud/-mehitatud, ei suuda teha asjakohast järelevalvelt ega oma mõju väärkasutuste ennetamiseks. Selleks raha antakse juurde? Kompetentsi luuakse? Peaks ju minema vastamisi PPA jt julgeolekualaste kasutajatega, kelle osas pole AKI-l ühtgei mõjutushooba. Seega, kui lugeda privaatsuse riive lubatavaks, ei ole kaasnevad riskid tegelikult maandatud, sest kõik ikkagi sõltub ABIS-e kasutajast. Hiljutised riigi andmelekked, ametnike isetegevus (Terviseametile tehtud AKI noomitus) ning sisuliselt kaasneva vastutuse ning konkreetsete vastutajate puudumine viitab, et ka ABISe kasutamisele võtmisega kaasneb kooliraha, mida maksavad eelkõige kodanikud, kelle põhiõigusi riivatakse.

Praegu välimuse kirjeldusi ning fotoroboteid kasutatakse ju samamoodi - tunnistajate ütluste põhjal koostatakse mudel, milliste füüsiliste parameetritega isikute vastu huvi tuntakse, ja siis hakatakse sellele vastavaid isikuid läbi kammima nagu vaja. Sellest ebatäpsem ABIS-e näotuvastus vaevalt et on.

Kellegi "passipiltide varastamine" andmebaasist on väike probleem, selle kõrval kui et keegi pahatahtlikult saab oma suva järgi pilte või muid andmeid salaja juurdelisada või kellegi olemasolevat identiteeti teise isikuga vahetada.
Selliselt tekkib võimalus mitte ainult virtuaalselt, vaid ka reaalselt isikut nii vahetada kui ka hoopis ära kaotada.

Umbes samamoodi kui praegu robotid sotsiaalmeedias nokitsevad võltsprofiile teha, saab seda vajaduse tekkimisel ja võimekuse olemasolul (luureorganid) ka teistes andmebaasides tekitada.

Saab näiteks vajalike võõraste isikute piiriületuse ajaks, kellegi teise identiteeti ajutiselt kasutada.

Ka seda tehakse tunnistajakaitseprogrammide käigus juba aastakümneid.

Õnneks igasugused näotuvastused avalikes kohtades jäävad ära.
https://www.err.ee/1608361125/europarla ... hnoloogiat

Näotuvastustehnoloogia on vastuoluline praktika, mis hõlmab tehisintellekti kasutamist potentsiaalsete kurjategijate avastamiseks enne kuriteo toimepanemist, teatas Politico.

Resolutsioon võeti vastu ülekaaluka enamusega. Parlament toetab ka Euroopa Komisjoni püüdlusi keelata võimalike sotsiaalsete punktisüsteemide rakendamist. Sarnast süsteemi kasutab juba Hiina, kus tehnoloogia abil hinnatakse kodanike usaldusväärsust.

Mõni ametnikud kuskil ppa-s ja muudes ametites poetavad kindlasti pisara.

Uuendasin pealkirja, sest tahtsin lisada selle viite: https://novaator.err.ee/1608698476/ooma ... -nutiseade

ABIS peaks nüüdseks vist töös olema? SM lehelt leiab vähemasti väite "ABIS on plaanitud valmima 2022. aasta esimesel poolaastal." Ons keegi midagi kuskil kuulnud?

Silotorni monstrumid:

https://majandus.postimees.ee/7780825/v ... e-automaks

Huvitav kas "mõttekodadelt" ei peaks eeldama mingeid minimaalseidki arusaamu demokraatiast, isikuvabadusest jne ?

Madis Reivik kirjutas: ↑23 Mai, 2023 17:20 Huvitav kas "mõttekodadelt" ei peaks eeldama mingeid minimaalseidki arusaamu demokraatiast, isikuvabadusest jne ?

Siis kui jutuks oli sarivaraste piltide avaldamine , tulid need asjad küll ametnikele meelde