www.militaar.net

ruger kirjutas: ↑28 Aug, 2022 22:07 Odavam nüüdsete kütte- ja elektrihindadega on ehk diiselgeneraatoriga toodetud elektriga vesi soojaks ajada ...

Diiselgeneraatoriga saab 1kg kütusest ca 3,5kWh elektrit, kui generaatori mootor töötab nimikoormusel.
Kuna väikseimad laiatarbe diiselgeneraatorid on 5kW, siis peaks kasutama ökonoomsuse saavutamiseks ka sama võimsusega küttekeha, sest väiksemal koormusel on generaatori kasutegur tunduvalt halvem.

Kui võtta soojusenergia sisepõlemismootori jahutussüsteemist ja väljalaskegaasist, siis saab 1kg kütusest ca 6kW soojusenergiat.

Siit peaks saama arvutada, et kui kõrge elektrihinnaga on tanklakütuse põletamine kasulikum võrguelektrist.

Kusjuures diiselgenekat tuleks talvel hoida soojas ruumis, sest läbikülmunud mootorit iga mees (üksinada) käima ei tõmba.
(On ka eelsoojendusküünaldega genekad aga need tehakse tellimisel põhjaregioonide tarvis ja neid kaubanduses praktiliselt ei liigu.
Spetsiaalsetel varutoitediiselgenekatel on aku laadija ja plokisoojendus pidevalt võrgutoitel taga.)

Benjy kirjutas: ↑28 Aug, 2022 22:40 Just, pigem liigutatav diiselgenekas. Milleks kogu see triangel.

See pagan ju müriseb. Siis kaob kogu see maaloleku võlu ära.

Miks suvel kerise kütmine algses ülesandepüstituses üldse välistatud on? See tuleks samamoodi läbi arvutada.

Kui ülesandeks on "suvel päikesepaistelise ilmaga sooja pesuvee tootmine", siis päris keeruline on (tasuvuselt) lüüa "mustaks värvitud kasutatud 200l tünn 2-3 meetrise puki otsas" lahendust. Täidad statsionaarselt paigaldatud voolikust "kuni üle hakkab ajama" põhimõttel, välja jookseb ise kraani avades. Kui on vaja suuremat võimsust, paigaldad peegeldid (hõbepaberiga kaetud alus) parabooli-kujuliselt ja/või kerid mustaks värvitud aiavooliku aluse peale, peale- ja väljajooksud nii, et pumbata toimiks. Ei karda niiskust ega midagi. Külmade tulles lased süsteemi madalaimast punktist vee välja (vajadusel sinna lisakraan).

2korda2 kirjutas: ↑29 Aug, 2022 8:01 Kui ülesandeks on "suvel päikesepaistelise ilmaga sooja pesuvee tootmine", siis päris keeruline on (tasuvuselt) lüüa "mustaks värvitud kasutatud 200l tünn 2-3 meetrise puki otsas" lahendust. Täidad statsionaarselt paigaldatud voolikust "kuni üle hakkab ajama" põhimõttel, välja jookseb ise kraani avades. Kui on vaja suuremat võimsust, paigaldad peegeldid (hõbepaberiga kaetud alus) parabooli-kujuliselt ja/või kerid mustaks värvitud aiavooliku aluse peale, peale- ja väljajooksud nii, et pumbata toimiks. Ei karda niiskust ega midagi. Külmade tulles lased süsteemi madalaimast punktist vee välja (vajadusel sinna lisakraan).

Natuke muigamist kah:
Ja nüüd tuleb jälle kohe keegi patroneeriv akf, kes ütleb laste-liivakastimängude kombel: "Nii ei ole aus! See ei loe!" (ehk siis suurte keeles: Siis võib tõesti edasi mingit patroneerivat pseudoteaduslikku ämbrijuttu ajada. ometigi eelnes sellele lause: Ja ma siis näitan sulle kus viga on, sest enne seda oli : Point selles et boilerit ei saa otse päikesepaneeliga ühendada. Karakteristikud ei sobi. Kohe üldse ei sobi.

Ütlen ise siis:
Nii ei ole aus! Must tünn ei loe!

Meenutagem millest algas vestlus: Kas saab ühendada paneele boileri küttekehaga ja palju langeks kasutegur.

Kenat päeva kõigile!

Siin on kohe hea test ka võtta, https://www.youtube.com/watch?v=5g5PW78XMSo

2korda2 kirjutas: ↑29 Aug, 2022 8:01 Kui ülesandeks on "suvel päikesepaistelise ilmaga sooja pesuvee tootmine", siis päris keeruline on (tasuvuselt) lüüa "mustaks värvitud kasutatud 200l tünn 2-3 meetrise puki otsas" lahendust. ...

Indias käiakse suplemas ka "Püha veega" solgijões.

Kes on kunagi vaadanud päikse käes seisva tünni sisse, see näeb kergesti, et sellises tünnis olev vesi ei vasta tänapäevasele meie kandi rahva arusaamisele "inimeste pesuveest", kuigi niimoodi soojendatud vesi sobib kasutada kastmisveeks taimedele.
(Nendele, kes pole näinud, võin teha pilti kastmisveetünni värvilisest sisust.)

Kriku kirjutas: ↑29 Aug, 2022 7:12 Miks suvel kerise kütmine algses ülesandepüstituses üldse välistatud on? See tuleks samamoodi läbi arvutada.

Ülesande püstituses polnud mitte välistus vaid võimalus "mitte võtta igapäevaseid lisakohustusi".

Kui inimesel on võimalus viibida suvilas nädalavahetusel 48 tundi, millest tahaks magada 20 tundi, vajadus on niita valdused, toituda ja teha muud majapidamises vajalikku, siis ülejäänud ajast 4 tunni pühendamine "tulevalvele" on vist ju "ebaratsionaalselt kulutatud aeg"?
Seega kasutegurit tuleks hinnata ajakasutuse kohalt ja kui palju maksab "oma aeg"?

Kui hoovis jookseb ringi kari marakratte, siis pidevalt paja all tuld hoida on ajamahukas ja võib uudishimulike marakrattide tõttu isegi ohtlik olla.

OLAVI kirjutas: ↑29 Aug, 2022 10:02 Kui hoovis jookseb ringi kari marakratte, siis pidevalt paja all tuld hoida on ajamahukas ja võib uudishimulike marakrattide tõttu isegi ohtlik olla.

OT: Jaga ja valitse! Kui hoovis jookseb ringi kari marakratte siis saab (kui mõnel neist vähegi iga on) ülesande delegeerida. Jõnglased käivad sellise hasardiga jälgimas, et tuli ära ei kustuks, et ise ka ei usuks.

OLAVI kirjutas: ↑29 Aug, 2022 10:024 tunni pühendamine "tulevalvele" on vist ju "ebaratsionaalselt kulutatud aeg"?
Seega kasutegurit tuleks hinnata ajakasutuse kohalt ja kui palju maksab "oma aeg"?

Kui hoovis jookseb ringi kari marakratte, siis pidevalt paja all tuld hoida on ajamahukas ja võib uudishimulike marakrattide tõttu isegi ohtlik olla.

Niimoodi arutlevad tüüpiliselt inimesed, kes ahiküttega ei ela. Mina oma marakrattide pärast ei muretse ja küdeva ahju ees tuld valvamas ei istu.

manjabes kirjutas: ↑29 Aug, 2022 10:24

OLAVI kirjutas: ↑29 Aug, 2022 10:02 Kui hoovis jookseb ringi kari marakratte, siis pidevalt paja all tuld hoida on ajamahukas ja võib uudishimulike marakrattide tõttu isegi ohtlik olla.

OT: Jaga ja valitse! Kui hoovis jookseb ringi kari marakratte siis saab (kui mõnel neist vähegi iga on) ülesande delegeerida. Jõnglased käivad sellise hasardiga jälgimas, et tuli ära ei kustuks, et ise ka ei usuks.

See kaldub nüüd küll (meile veel ulmelise) organisatoorse organiseerimise valdkonda.

Tänapäeval, kus kohati ei või seaduse järgi alaealist last üksinda kooliteelegi lubada on "erikoolituseta vastutusvõimetu isiku" (lapse) tulekollet kasutama lubamine ränk seaduse rikkumine.

Piisab, kui kooli sotstöötaja kuuleb, et laps pidi küttepuid tassima ja ahju kütma, et lastekaitsjatel on põhjust vanemlike õiguste kallale tulla.

(Mul sugulaste pere sõna otseses mõttes põgenes Soomest Eestisse tagasi, sest lastekaitsjad viisid seal lapse 12 aasta vanuse sõbra otse koolipingist "ilma sidepidamise õiguseta, isoleeritud asutusse" ja tulid ka nende pere kasvatuse olukorda uurima.)

OLAVI kirjutas: ↑29 Aug, 2022 11:01Piisab, kui kooli sotstöötaja kuuleb, et laps pidi küttepuid tassima ja ahju kütma, et lastekaitsjatel on põhjust vanemlike õiguste kallale tulla.

Eestis see nii ei ole ja loodetavasti nii ka ei lähe ning palun nüüd teema juurde tagasi.

Benjy kirjutas: ↑29 Aug, 2022 9:44 Siin on kohe hea test ka võtta, https://www.youtube.com/watch?v=5g5PW78XMSo

Oluliselt erinevates tingimustes tehtud testi puhul tuleb arvestada:
1) Vee liigutamine torustikus nõuab elektriga pumpa, mis omakorda tarvitab elektrienergiat ja on suhteliselt kallis kuluosa.
(Päiksepaneelilt toidetavat odavat autoelamu alalisvoolu veepumpa, peaks sellise ringleva veekoguse juures vahetama võibolla isegi 2x aastas.)
2) Nõuab isoleeritud veemahutit, milles pole lahendatud "vee kasvama mineku" probleemi lahendus.
(Eespool teema "must tünn".)
3) Vesi soojuskandjana ei toimi miinustemperatuuridega väljas.
(Teades jää sulamise erisoojust, saab peast arvutada, et 18L soojusvaheti torus asuva jää (mahu number videost) sulatamiseks kuluva energiaga saab soojendada 50L pesuvett.)

Päikesekollektor peaks parema kasuteguriga olema kui paneelid:
https://www.energiatalgud.ee/P%C3%A4ikesekollektor

Olavi, sa ei vaadanud eriti videot?

Some kirjutas: ↑29 Aug, 2022 11:27 Päikesekollektor peaks parema kasuteguriga olema kui paneelid:
https://www.energiatalgud.ee/P%C3%A4ikesekollektor

See on siis, kui võrrelda ainult "antud pindalale langeva päikseenergia kasutust".

Aga iga (tootmis)seadme majandusliku kasuteguri hindamisel peab arvestama kogukulusid ja tulusid.
1) Komponentide hulk ja iga üksiku komponendi rikke tõenäosus määrab kogu kompleksi töökindluse.
2) Komponendi soetusmaksumus ja selle osa vahetamise maksumus ekspluatatsiooni käigus.
(Näiteks päiksesüsteemide tsirk. pumbad on kordades kallimad keskküttepumpadest.)
3) Kuidas kasutada toodetud energiat ajal, kui seda pole kuhugile panna, et seda energiat oleks võimalik mõistlikult kasutada.
(Veepaneelid vajavad tsirkulatsiooni ja jahutuse tagamist ka elektrikatkestuse ja akupaagi keemise ajal, sest paneelides võib päikse käes soojuskandevedeliku temperatuur tõusta üle 170C, mis rikub seadmeid.)