www.militaar.net

Ma vist olen sellest juba kirjutanud aga ikkagi , oli vaja sõita Ida Viru keskhaiglasse , võõras kant , ( Kohtla Järve ) küsisin bussipeatuses et ehk keegi juhatab , üks mees pakkus et juhatab teed et on haiglas arst, selgus et on Ukrainast , on olnud arst venemaal , kiitis Eesti meditsiini , diagnostikavõimalusi , ravimeid , suhtlus oli vene keeles , unistus oli saada Soome arstiks , seal vene keelega vist jutule ei võeta .

LupusII kirjutas: ↑29 Veebr, 2024 18:54 Mul tütre pinginaaber ukraina tüdruk. Nad on esimeses klassis ja see ukraina tüdruk räägib puhtalt eesti keelt .Tõlgib oma emale kui vaja. Käivad koos judo trennis . Vanematel tuleb keel raskemalt,aga nad õpivad ja kasutavad õpitut.

Kuna tööasjus külastan väga palju erinevaid asutusi, siis kahjuks pean nentima, et juba aasta siin elanud sõjapõgenikud/töötajad ei sa eesti keelest rohkem aru kui tere-head aega-aitäh. Vene keelega saab mugavalt hakkama ka Lääne-Virumaal. Tere, kus ma võiks leida "Mati Maasika", tere, kas ülemus ka kuskil on ? käivad enamusel üle mõistuse. Kuna ma kohtan samu tegelasi juba mitmendat korda, siis tean vähemalt kaua nad juba siin on. Probleem, et töökohtadel on 0 eesti keele oskustega inimesi on viimase kahe aastaga laienenud vähemasti Lääne-Virumaal. Mõned aastad tagasi kasutasin vene keelt kord paar kuus. Praegu ei saa kindlasti nädalatki ilma hakkama.

Päris kurb on siin osasid kommentaare lugeda.

Seda on korduvalt esile toodud, et põgenike puhul on esindatud täpselt samasugune läbilõige ühiskonnast nagu meilgi siin. On laisemaid, virgemaid, nutikamaid, vähem nutikamaid, et paari näite puhul ei ole võimalik teha üldistust, et kõik on ühesugused. Või meeldiks meist kellelegi, kui eestlaste mõõdupuuks oleks "Tiit-ja-Teet"?

Keeleõppe osas oskan kommenteerida niipalju kui mõned ukrainlased ise rääkinud on. Tasuta keeleõpet kõigile põgenikele pakutakse ainult A1 tasemel, kus sisuliselt õpetataksegi selgeks "tere-nägemist". A2 tasemeõpet ette nähtud ei ole. Ehk siis keeleõppija peab tasuma oma vähesest palgast ka keeleõppe eest (alla 1000€ vist neid ei pakutagi?) ja õppima siis töö kõrvalt. Kui on ka laps (ja lastel on see "halb komme", et nad jäävad üsna sagedasti haigeks), siis see teeb olukorra keerulisemaks.

A2 õppe saavad tasuta läbida need, kes on töötukassas arvel. Nende töötukassa poolt korraldatud kursuste puhul on aga probleemiks see, et üsna tihti viivad neid kursuseid läbi suvalised MTÜ-d, kes on võitnud odavaimat hinda pakkudes hanke ning vastavalt hinnale on vastav ka nende kvaliteet. Grupid on suured ning õpetajad mitte kõige parema tasemega. Materjal võetakse lihtsalt kiiresti läbi, teemadesse süvitisi ei minda ning parem on, kui küsimusi ei küsi. Keeleõpe piirdub harjutuste tegemisega ning grammatikat ei selgitata. Jällegi, kindlasti ei ole see kõigi kursuste puhul nii, aga sellist tagasisidet olen kuulnud.

Lisaks, kui ongi soov õpitut praktiseerida, siis enamik kohalikke inimesi läheb lihtsalt vene- või inglise keele peale üle ning nendega eesti keeles ei räägi.

Selliseid kommentaare olen kuulnud üsna mitmelt ukrainlaselt. Jah, elu ei olegi kerge ja ei peagi olema. Ei oleks kerge ka meil endil samas olukorras, kus oleme kaasad ja lapsed aastateks teise riiki saatnud, kus nad peavad omapäi hakkama saama. Aga enne kui kedagi kritiseerida (a la miks ei ole eesti keel kahe aastaga selge) või kellelegi soovitada tagasi sõjapiirkonda kolida, siis tasub korraks sügavalt sisse ja välja hingata ning laiemalt mõelda.

Ma käisin eelmine aasta Itaalias ja elamiskoha rõdul istudes nägin kuidas mingi araabia päritolu tegelane kõndis mőőda tänavat ja vaatas araabiakeelseid uudiseid telefonis. Seejärel tekkis mul järsku mőistmine miks inimesed ei integreeru. Ka mina olles Itaalias logisin oma Telia konto televiisori taha ja vaatasin Eestis toimuvat, lapsed lastenurgas jne. Ehk ma saan elada füüsiliselt üks köik kus kohas, aga kui internet on olemas, siis ei pea ma kohalikku kultuuri tarbima. Sama torkas pähe ka eelmisel nädalal kui kui küsisin oma peaaegu alaliselt Itaalias elavalt tuttavalt Itaalia elektriautode toetussüsteemi kohta, siis ta ütles, et ega ta ei tea ta ei osta selliseid asju Itaaliast.

Puhkusel olles meelega ei jälgi Eesti meediat. Kui puhkus siis olgu puhkus ka meie meediast.

Siinkohal võiks ka kehtida reegel, et kritiseerimisõigus on neil, kes on kolinud elama teise riiki ja on siis ka 1-2 aastaga soravalt kohaliku keele selgeks saanud. Arvesse tuleks võtta ka keele suhtelist raskusastet emakeele suhtes. Eesti keel on enamikele teist keelt emakeelena valdavatele rahvastele grammatika jmt tõttu üks keerulisemaid maailmas.

Siin on näiteks inglise keele kõnelejate jaoks võrdlustabel:
https://effectivelanguagelearning.com/l ... ifficulty/
*Eesti keel (nagu ka teised soome ugri keeled) on suhteliselt raskemad võrreldes teiste keeltega samas raskuskatehoorias.

Endal on kogemus olemas lihtsama kategooriaga. Kursusi jmt küll ei võtnud, aga ühiskonnast osa võtmiseks vajaliku taseme saavutamiseks läks ikka 2-3 aastat võib öelda. Mitte et see mingi näitaja oleks, aga leian, et müts maha nende ees, kes üldse üritavad 1miljoni kõnelejaskonnaga keelt õppida.

Kolm korda päevas sea sööki antakse ja kirsadega jooksma pannakse küll õpid ,elu sunnib .Paljudel ei ole lihtsalt viitsimist ja tahtmist ja meil on vene keelt ka palju kasutusel.Ehitusel mõned kliendid paluvad ise ,et Eesti keeles räägid.

observeerija kirjutas: ↑05 Mär, 2024 14:40 Siinkohal võiks ka kehtida reegel, et kritiseerimisõigus on neil, kes on kolinud elama teise riiki ja on siis ka 1-2 aastaga soravalt kohaliku keele selgeks saanud.

Oota mis võrdlus see nüüd oli ? Oskad sa pakkuda, mitu Ukraina põgenikku on eesti keele soravalt selgeks saanud, et on lõdvalt võimelised keeleeksami ära tegema ? Ma olen täitsa kindel, et mitte väga mitu.
Jutt oli ikkagi lihtlausetest arusaamisest, mitte keele soravast rääkimisest. Ei ole vaja võrrelda aeda ja aiaauku. Ja hakata sellelt tingimusi seadma.

navigator kirjutas: ↑05 Mär, 2024 20:53

observeerija kirjutas: ↑05 Mär, 2024 14:40 Siinkohal võiks ka kehtida reegel, et kritiseerimisõigus on neil, kes on kolinud elama teise riiki ja on siis ka 1-2 aastaga soravalt kohaliku keele selgeks saanud.

Oota mis võrdlus see nüüd oli ? Oskad sa pakkuda, mitu Ukraina põgenikku on eesti keele soravalt selgeks saanud, et on lõdvalt võimelised keeleeksami ära tegema ? Ma olen täitsa kindel, et mitte väga mitu.
Jutt oli ikkagi lihtlausetest arusaamisest, mitte keele soravast rääkimisest. Ei ole vaja võrrelda aeda ja aiaauku. Ja hakata sellelt tingimusi seadma.

Samamoodi võiks teine pool vastu küsida sinult, et kas sa oskad pakkuda et mitu tükki on eesti keele selgeks saanud suhtlemise/arusaamise tasemel? Ma olen päris kindel , et nii mõnigi Näiteks minu poisi lasteaiakaaslase ema, lapsed mõlemad räägivad täiesti soravalt. Emaga saab samuti suhelda. Imo täiesti mõttetu probleemi otsimine. Kes plaanib jääda pärast sõja võitu, õpib ära. Kes tahab kodumaale minna, no olgem ausad, sellest eesti keelest pole maailma mastaabis suurt tolku

Peeter91 kirjutas: ↑01 Mär, 2024 20:08 Päris kurb on siin osasid kommentaare lugeda.

Keeleõppe osas oskan kommenteerida niipalju kui mõned ukrainlased ise rääkinud on. Tasuta keeleõpet kõigile põgenikele pakutakse ainult A1 tasemel, kus sisuliselt õpetataksegi selgeks "tere-nägemist". A2 tasemeõpet ette nähtud ei ole. Ehk siis keeleõppija peab tasuma oma vähesest palgast ka keeleõppe eest (alla 1000€ vist neid ei pakutagi?) ja õppima siis töö kõrvalt. Kui on ka laps (ja lastel on see "halb komme", et nad jäävad üsna sagedasti haigeks), siis see teeb olukorra keerulisemaks.

A2 õppe saavad tasuta läbida need, kes on töötukassas arvel. Nende töötukassa poolt korraldatud kursuste puhul on aga probleemiks see, et üsna tihti viivad neid kursuseid läbi suvalised MTÜ-d, kes on võitnud odavaimat hinda pakkudes hanke ning vastavalt hinnale on vastav ka nende kvaliteet. Grupid on suured ning õpetajad mitte kõige parema tasemega. Materjal võetakse lihtsalt kiiresti läbi, teemadesse süvitisi ei minda ning parem on, kui küsimusi ei küsi. Keeleõpe piirdub harjutuste tegemisega ning grammatikat ei selgitata. Jällegi, kindlasti ei ole see kõigi kursuste puhul nii, aga sellist tagasisidet olen kuulnud.

Seersandi naine koos 6 aastase tütrega kaks aastat Tartus, tütar eesti lasteaias, naisel B2 eksam tehtud, tööandja maksab keelekursuse eest.
,tugiisikuna hoidsin last keelekursuse ajal. Omavahel räägime juba aasta aega eesti keeles.

Luderi kirjutas: ↑05 Mär, 2024 21:48

navigator kirjutas: ↑05 Mär, 2024 20:53

observeerija kirjutas: ↑05 Mär, 2024 14:40 Siinkohal võiks ka kehtida reegel, et kritiseerimisõigus on neil, kes on kolinud elama teise riiki ja on siis ka 1-2 aastaga soravalt kohaliku keele selgeks saanud.

Oota mis võrdlus see nüüd oli ? Oskad sa pakkuda, mitu Ukraina põgenikku on eesti keele soravalt selgeks saanud, et on lõdvalt võimelised keeleeksami ära tegema ? Ma olen täitsa kindel, et mitte väga mitu.
Jutt oli ikkagi lihtlausetest arusaamisest, mitte keele soravast rääkimisest. Ei ole vaja võrrelda aeda ja aiaauku. Ja hakata sellelt tingimusi seadma.

Samamoodi võiks teine pool vastu küsida sinult, et kas sa oskad pakkuda et mitu tükki on eesti keele selgeks saanud suhtlemise/arusaamise tasemel? Ma olen päris kindel , et nii mõnigi Näiteks minu poisi lasteaiakaaslase ema, lapsed mõlemad räägivad täiesti soravalt. Emaga saab samuti suhelda. Imo täiesti mõttetu probleemi otsimine. Kes plaanib jääda pärast sõja võitu, õpib ära. Kes tahab kodumaale minna, no olgem ausad, sellest eesti keelest pole maailma mastaabis suurt tolku

Millal see sõda lõppeb ? Hetkel küll lõppu näha pole.
Las ta siis olla mõttetu probleemi otsimine. Kui veel mõned aastad tagasi oli paljudes töökollektiivides ilmselge suund eesti keele kasutuse laienemine ja kohalikud venelased said keelt harjutada, siis nüüd on taandareng ilmne. Vene keelega saab väga hästi hakkama. Viimasel külastusel kohalikku saksa firma filiaali ei õnnestunudki eesti keelt oskavat inimest leida, kõik ülemused olid kuskil ära. Palju tavatööliste seas eestikeele oskajaid on, ei tea. Antud külaskäigust jäi mulje, et mitte väga palju.
Meenub juhuslikult kuuldud vestlus personalitöötaja ja töölesoovija vahel.
- Kuidas te kujutate ette siin töötamist ?
- Te ja otsite keevitajaid ?
- Seda küll, aga kui te vene keelt ei oska.
- teeb imestunud nägu.
Aasta oli siis 2008 või midagi sinna kanti. Loksa laevaremondi tehas. Ja tõesti, seltskond oli täiesti venekeelne.

Siinkohal võiks ka kehtida reegel, et kritiseerimisõigus on neil, kes on kolinud elama teise riiki ja on siis ka 1-2 aastaga soravalt kohaliku keele selgeks saanud.

Sel juhul on kõik see vanem kaader, kes nõukogude armees oma kahte aastat teenis, ju õigustatud kritiseerima. Keel sai selgeks kui võluväel. Ja kiiremini kui aastaga. Tsibukamatel kõrvade kaudu, puupäisematel füüsilise mõjutuse abil...päris tolad haisesid, tõsi küll, kaks aastat sigala järgi.

navigator kirjutas: ↑06 Mär, 2024 18:21

Luderi kirjutas: ↑05 Mär, 2024 21:48

navigator kirjutas: ↑05 Mär, 2024 20:53

Oota mis võrdlus see nüüd oli ? Oskad sa pakkuda, mitu Ukraina põgenikku on eesti keele soravalt selgeks saanud, et on lõdvalt võimelised keeleeksami ära tegema ? Ma olen täitsa kindel, et mitte väga mitu.
Jutt oli ikkagi lihtlausetest arusaamisest, mitte keele soravast rääkimisest. Ei ole vaja võrrelda aeda ja aiaauku. Ja hakata sellelt tingimusi seadma.

Samamoodi võiks teine pool vastu küsida sinult, et kas sa oskad pakkuda et mitu tükki on eesti keele selgeks saanud suhtlemise/arusaamise tasemel? Ma olen päris kindel , et nii mõnigi Näiteks minu poisi lasteaiakaaslase ema, lapsed mõlemad räägivad täiesti soravalt. Emaga saab samuti suhelda. Imo täiesti mõttetu probleemi otsimine. Kes plaanib jääda pärast sõja võitu, õpib ära. Kes tahab kodumaale minna, no olgem ausad, sellest eesti keelest pole maailma mastaabis suurt tolku

Millal see sõda lõppeb ? Hetkel küll lõppu näha pole.
Las ta siis olla mõttetu probleemi otsimine. Kui veel mõned aastad tagasi oli paljudes töökollektiivides ilmselge suund eesti keele kasutuse laienemine ja kohalikud venelased said keelt harjutada, siis nüüd on taandareng ilmne. Vene keelega saab väga hästi hakkama. Viimasel külastusel kohalikku saksa firma filiaali ei õnnestunudki eesti keelt oskavat inimest leida, kõik ülemused olid kuskil ära. Palju tavatööliste seas eestikeele oskajaid on, ei tea. Antud külaskäigust jäi mulje, et mitte väga palju.
Meenub juhuslikult kuuldud vestlus personalitöötaja ja töölesoovija vahel.
- Kuidas te kujutate ette siin töötamist ?
- Te ja otsite keevitajaid ?
- Seda küll, aga kui te vene keelt ei oska.
- teeb imestunud nägu.
Aasta oli siis 2008 või midagi sinna kanti. Loksa laevaremondi tehas. Ja tõesti, seltskond oli täiesti venekeelne.

Üldistusi ja järeldusi tehakse ikka isiklike kokkupuudete pealt. Keevitamine kui selline. Hmm ei usu et neid keevitajaid just sealt Ukrainast massiliselt põgenes (vähemalt sõjapõgenikena). Ukraina keevitajad olid juba enne eskalatsiooni täiesti kuum ja minev kaup (otsiti tikutulega, töötukassas sai vist isegi ümberõppe rahasi, kui tahtsid keevitajaks hakata). Arvan et antud näite puhul on seos Ukraina sõjapõgenike mõjuga keeleõppesse päris meelevaldne.
Samamoodi, ei saa mina näiteks üldistada enda tiimi järgi, kus valgevenelanna ja prantslane õpivad aktiivselt keelt ning kõik vene poisid suhtlevad eesti keeles täiesti vabalt igal teemal.

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1202 ... ki-kulleri

Kulleriks osutus Kyrylo, kes on Ukraina kodanik. Prokuratuur on esitanud Kyrylole kahtlustuse kelmuses. Uurimise andmetel on ta tõmmanud oma kuritegeliku tegevuse jooksul rohkem kui ühel inimesel naha üle kõrvade.


Kõik nad on Ukraina kodanikud, mõned tegutsesid peale Eesti ka Lätis. Ringkonnaprokurör Anneli Masing valmistub tabatud kelmide kohtu alla andmiseks.

Esimesena sai politsei mullu kätte äsja 18aastaseks saanud Ukraina noormehe, kes viibis Eestis sõjapõgenikuna. Teadaolevalt oli ta seotud umbes viieteistkümne pettusega. Politsei leidis talt üle 40 000 euro sularaha, mis oli plaanis viia Lätti.

Sellised tuleks kohe tagasi rindele saata. Krdi elukuntsnikud.

Ma olen nüüd rääkinud põhjalikult paari põgenikuga:

Skeem selline- siia tulles läksid joonelt venekeelsesse seltskonda.
Pakun, et kui me peaks põgenema siit näit Soome-Eesti sõja korral Indoneesiasse (oletame, et inglise ning muid kohalikke keeli oskamata) ja seal on soomekeelne seltskond, üritaks ju kah minna nende juurde. Isegi, kui nad on pisut....eee...peast soomlased, eks.
Niisiis söövad ukrainlased end sisse kohalike venelaste juurde, sest eesti keeles oskasid nad pärast paarikuist laeval elamist ning toimunu šokist ülesaamist öelda "tjere" ja "porgandirjong".
Aga kes on siinsed venelased, kes on aastakümnete vältel säilitanud kitsas venelasteringis oma keele ja meele....justament tyblad!

Sukeldudes jalamaid pea ees töösse, sest on vaja ju kõike, alates õmblusnõelast ja kraadiklaasist kuni koolivihiku ja elukohani, ei jää aega kursusteks. Ööpäevas on vaid 24 tundi. Aga tööl on kõik venkud, kellega tuleb tihti Ukraina teemadel lahingut lüüa. Seal eesti keelt ei õpi.

Mu tuttav Tanja- kes on üsna selge silmavaatega, läks tööle eestikeelsesse keskkonda.....ja seal hakati temaga rääkima inglise keeles, sest eesti keelt ta ei osanud ja tööl on vaja toimetada kiiresti. Arusaadavalt. Keeles, millest kõik aru saavad.
Nokk kinni. Saba kinni. Jalad kinni. Kõik kinni.

Tõsi. Ta pusserdab ja pusserdab nimisõnade, tegusõnade, käänete ning vältevaheldustega. Asjadega, mis me õppisime selgeks lasteaias ja millest ei saanud mõhkugi aru kooli emakeeletundides. Kes meist mäletab näiteks käändkondi ja suudab neid lahti seletada- kuigi oleme eestlased.

Siin on teile nautimiseks pisut inffi viiendast käändkonnast:
V käändkonnas on ainsuse osastava käände formatiiviks t, mis liitub s-lõpulisele tüvele. (/(V)ne ning ke/-sõnade seisukohalt on nii­sugune tüvevariant lühenenud muutetüvi – soolane : soolase : soolas/t, til­luke : tillukese : tillukes/t –, /(V)s/-sõnade seisukohalt lähtetüvi – otsus : otsuse : otsus/t.) Mitmuse omastavas käändes on formatiiviks te, mis liitub samale tüvevariandile.

Ma tean, kuidas käänata "soolane" ja "tilluke" aga seletada, MIKS ja mis loogika põhjal seda tehakse nii, ma ei oska.

Kui pidin sõitma uduga Eesti teise otsa, sain temalt SMS-i
"See on halb. Sõida vaatlikult!"

Ta on suutnud närida end läbi halli kivi tasemeni A-2. Ja sai eksamil 80% õigeid vastuseid. Ühel kirjeldamist vajaval fotol oli Balti jaam ning ta sai kasutada ka oma nr 2 eestikeelset sõna, lauses:
"Sjee sjeal on porgandirjong"

Kui keegi märkab Mustamäe Keskuses põrandapesumasinaga ringi uhamas lühikest 1,6meetrist blondeeritud koristajatädi, võite õlale koputada ja kui ta klapid kõrvast võtab, öelda talle "Tere Tanja!"
Ning õpetada talle selgeks mõne uue eestikeelse sõna. Viimane, mille Tanja minult teada sai oli "uhke!".
Seda ütlesin, kui kuulsin ta eksamitulemust.