www.militaar.net

Ma lihtsalt arvan, et kui NATO riik tungib oma vägedega VF territooriumile, siis võivad mängu sekkuda tuumariigi iseärasused ja Kremlile tekib ettekääne eskalatsiooniks. Seepärast pole VF alale sõdima minek (max võimalik on ehk süvatulega mõjutamine VF territooriumil) eriti realistlik alternatiiv.

Ehk siis süvatulega VF alal sõjaliste sihtmärkide mõjutamine võiks olla OK (eriti kui sellele eelnes raketisadu meie pihta), kuid maaväega sekkumine võib olla üle punase joone. Selline võiks umbes seis olla.

Küsimus antud teemas on selles, et ainult sildade mõjutamisest ei piisa, vatnikud tekitavad kiiresti ajutised ülepääsud. Vaja on mõjutada ka vatniku vägesid. Meie mõjutusvahendid on suures osas "lähi" tüüpi ehk eeldavad kas vastasele ligi minekut või vastase endale ligi laskmist.

Just, pihkva ja selle kandi raudtee ning sildade purustamine annab tohutult suurema efekti, kui isegi kusagil metsavahel edukalt varitsetud kolonn. Eks selleks meil HIMARS ja hulkurmoon ongi.

Arvestades tolle kandi metsi ning vahemaasid siis seal pidada kolonnisõda oleks oluliselt mõistlikum hoopis Pihkva oblastis. 4 - 5 tüüpi kes kusagil lasevad mõned asjad ära - sunnib venelasi hakkama oma tagalas kolonne julgestama ning muidugi igas külamehes nägema vaenlase spiooni. Sellega ei teki sellist eskalatsiooni (võime kuulutada, et Petseri vabadusvõitlejad teevad).

Soomlased plaanivad samuti asjale samamoodi läheneda - trummi jutt sellest, et soomlased kasutavad õhujõude ainult õhusihtmärkide vastu on loll - või siis pannakse miljard + magama täpispommide ja rakettide peale ... mida jälle ei hakkata kasutama, kuna ainult Pekka võib metsas vaenlast tõrjuda? Kuradi kahjurid seal soomes ikka, ei suuda plaanist kohe kuidagi kinni pidada ... kui palju selle miljardi eest oleks saanud D30neid ...

Kolonnisõda pole rumal, kuid see on osa suuremast sõjast, mitte sõda ise. Selles mõttes, et rinde ja kolonnisõda annab pidada samal ajal - üks ei välista teist.

Keegi ei väida (vähemalt pole seniajani) et soodsate asjaolude kokkulangemisel (edukas kolonnisõda eeldab vaenlase lollust) siis loomulikult tuleb ülbeks läinud venelastele uus õppetund anda, miks ei maksa kolonni võtta. Kuid eeldada seda ja terve riigikaitse strateegia sellele üles ehitada, et venelastel on kõik varasemad õppetunnid meelest läinud, on täpselt sama rumal, kui võtta kõik ühte suurde kolonni, ilma julgestuse ja luureta hakkata kuhugi tungima.

Lolli üks suurimaid tunnuseid on see, et ta eeldab, et kõik teised on ka lollid.

Ukrainas on HIMARSI efekt juba mõni aeg kadunud - obektid, mida tasub sellega rünnata, on viidud kas kaugemale või on midagi muud välja mõeldud. Sellele, et paar silda VF territooriumil, kus jõed pole eriti laiad kah, loota ei saa.

Xender aga uurib vahepeal välja, mitu meetrit pontoonsilda suudab iga VF motolaskurbrigaad rajada ja kui lai on Velikaja jõgi.

Loomulikult on Ukrainas HIMARSi efekt kadunud - kõik tähtsam on kas katki tehtud või tuleulatusest välja viidud.

Trumm vist ei saa seniajani aru, et Eesti eesmärk pole venemaaga sõdida sõdimise pärast, või kolonne kusagil varitseda. Eesti eesmärk sõjas on enamiku oma territooriumit hoida, kuni NATO appi saabub.

Kui venelased peavad hakkama kusagil Velikaja jõel pontoonsildadega mässama, oleme me oma eesmärgile lähemal.

Lolli inimese tunnus pidi ka see olema, et ta ei uuri asju, vaid kuulutab oma lõplikku tõde edasi.
Velikaja jõel pontoonsillad pole mingi "võit", sildade purustamise probleemi lahendatakse brigaadi enda vahenditega ära mõne tunni jooksul, st pealetungi see märkimisväärselt ei aeglusta ja "eestmärgile lähemale" see mõni tund meid ei vii. Tegebvus toimub oma territooriumil, praktiliselt polügoonitingimustes.

Mõne tunniga ei juhtu midagi, isegi õppustel mitte. Ma olen tankiga pontoonsilda ületanud.

Ülespanek ning kalda kindlustamisele läks üle poole päeva, ning koht oli nii öelda sisse käidud. Suurema üksuse ülesaamine võtab üsna kaua aega ( masinaid võisid ainult ükshaaval ületada eeskirjade järgi, kuigi väiksemaid masinate puhul pigistati silm kinni ). Seega päeva + seisaku tekitab kindlasti, kui vahepeal uut pauku ei saa anda.

Kuid ka päevast on kasu.

Üldiselt mingit lõpliku võluvitsa polegi reaalelus. Eks kurnamine käibki nii, et kusagil pead hakkama raudtee asemel veoautosid kasutama, kusagil silla asemel pontoonidel sõitma jne. Kusagil pead hakkama midagi turvama jne.

Kõik see muidugi kehtib eeldusel, et VA on piisavalt rumal ja koondub teisele poole Velikaja jõge ja ootab seal suu ammuli, millal HIMARSi omavad eestlased sillad purustavad. Jõgi asub lihtsalt Eesti piirist piisavalt kaugel, et päris kindlasti koonduvad nad siinpool. Lisaks nõuab olukorras, kus VF pole ühtegi vaenuakti toime pannud, VA pihta sellise ennetava löögi andmine poliitikute hulgas piisavalt võimsaid cojonesid. Neid võibolla leiab Iisraelist, aga mitte Eestist. Pluss see, mis meist arvatakse Brüsselis ja Washingtonis - "ise nad sõja endale kaela kutsusid".

Teiseks, kui sa oleks natuke kaarti uurinud ja kõrvutanud jõe laiust VA võimekustega, siis selle silla purustamine kauaks meid ei päästa, sest Pihkva linnas on jõgi umbes 100 m laiune ja neid sildasid saab seal olema terve rida. Hiljem jah, tekivad teatud probleemid sellega, et sildu on vaja meie juures ja kuidagi tuleb varustuse täiendamine teha.

Ehk siis olukorras, kus VA on toime pannud esimese vaenuakti, on ründeväed ammu need sillad ületanud ja nende purustamine segab vaid täiendusvägede ja varustuse toomist.

HIMARSi ja ATACMS-iga "süva" lahingut pidada on kindlasti änks, ainult et meil pole kindlalt mingit pääsu ka "süva" lahingu pidamisega "lähi" vahenditega.
Selleks, et "lähi" vahenditega pääseda kõrge tasuvusega või kõrge väärtusega sihtmärkideni VA formatsioonis, tuleb tal lasta võtta selline formatsioon, et need sinu käeulatusse tuleks. Selleks ei ole kindlasti VA seiskamine lineaarse maa-ala kaitsega, sest siis jäävad need nõrkused VA eesliini taha ja sa ei pruugi neid nähagi - ja pääs nendeni on üsna raske.

Üks hea meetod kindlasti selleks, et VA püsiks teel (kus ta saab olla ainult kolonnis) on mitte teda liiga vara seisata. Miks ta peaks põllule formatsiooni minema, kui eest teda keegi ei tülita? VA doktriini üks aluseid on kiirus ja pehmed põllud koos kuivenduskraavidega selles ei aita.

Kapten Trumm kirjutas: ↑22 Mär, 2024 12:45 Ma lihtsalt arvan, et kui NATO riik tungib oma vägedega VF territooriumile, siis võivad mängu sekkuda tuumariigi iseärasused ja Kremlile tekib ettekääne eskalatsiooniks. Seepärast pole VF alale sõdima minek (max võimalik on ehk süvatulega mõjutamine VF territooriumil) eriti realistlik alternatiiv.

Ehk siis Trumm propageerib siin lääne poliitikute joont - ajame upakile ja loodame, et kirsahoop ülearu haiget ei tee? Mina loodan küll, et meie KV juhtkonnas selliseid lödipükse pole.

Kapten Trumm kirjutas: ↑22 Mär, 2024 13:46 Xender aga uurib vahepeal välja, mitu meetrit pontoonsilda suudab iga VF motolaskurbrigaad rajada ja kui lai on Velikaja jõgi.

Trumm uuris:

Kapten Trumm kirjutas: ↑25 Mär, 2024 14:02 Teiseks, kui sa oleks natuke kaarti uurinud ja kõrvutanud jõe laiust VA võimekustega, siis selle silla purustamine kauaks meid ei päästa, sest Pihkva linnas on jõgi umbes 100 m laiune ja neid sildasid saab seal olema terve rida.

... ja nüüd näitab Trumm kaardil kohta, kust ta 100-meetrise pontooniga Pihkva juures jõest üle saab. Vihjeks - ma luban vabalt 50% eksida ja loeks su hinnangu ikka õigeks.

Kapten Trumm kirjutas: ↑25 Mär, 2024 14:02Kõik see muidugi kehtib eeldusel, et VA on piisavalt rumal

Kogu sinu jutt kehtib eeldusel,

Kapten Trumm kirjutas:et teeradadele, metsasihtidele jne hakkavad nad minema just siis, kui eespool on tuvastatud mingi kaitsekeskus, millest nad on koolitatud mööda minema.

Kapten Trumm kirjutas: ↑25 Mär, 2024 14:02 Ehk siis olukorras, kus VA on toime pannud esimese vaenuakti, on ründeväed ammu need sillad ületanud ja nende purustamine segab vaid täiendusvägede ja varustuse toomist.

Jep, ja see ongi üks esimesi punkte, mis eristab sõjaväelist erioperatsiooni päris sõjast - logistikat on vaja. Need "kolonnid" ei sõida mitte kuhugi kui neil pole kütust, laskemoona ega sööki.

Teepealt saab ju sigu röövida, aga küpsetamine võtab ka oma aja...

2korda2 kirjutas: ↑25 Mär, 2024 18:03 Ehk siis Trumm propageerib siin lääne poliitikute joont - ajame upakile ja loodame, et kirsahoop ülearu haiget ei tee? Mina loodan küll, et meie KV juhtkonnas selliseid lödipükse pole.

Seda, kas tungida VF territooriumile või mitte, ei otsusta kahjuks KV juhtkond, vaid see on poliitiline otsus. Samuti see, kas anname ennetava HIMARS löögi Pihkva oblasti sildade pihta enne, kui VF väed on piiri ületanud (või muul viisil sõjategevust alustanud). Näib, et sul pole ettekujutust sõna "tsiviilkontroll" sisust. Pealekauba koalitsiooni osana peame me paratamatult arvestama sellega, mida arvavad teised (sh ka "lödipüksid"), kuna selle eiramise tagajärg võib olla raskem kui hüpoteetiline taktikaline võit.

.. ja nüüd näitab Trumm kaardil kohta, kust ta 100-meetrise pontooniga Pihkva juures jõest üle saab. Vihjeks - ma luban vabalt 50% eksida ja loeks su hinnangu ikka õigeks.

Uurib uuesti ja tähelepanelikumalt.

toomas tyrk kirjutas: ↑25 Mär, 2024 22:09

Kapten Trumm kirjutas: ↑25 Mär, 2024 14:02 Ehk siis olukorras, kus VA on toime pannud esimese vaenuakti, on ründeväed ammu need sillad ületanud ja nende purustamine segab vaid täiendusvägede ja varustuse toomist.

Jep, ja see ongi üks esimesi punkte, mis eristab sõjaväelist erioperatsiooni päris sõjast - logistikat on vaja. Need "kolonnid" ei sõida mitte kuhugi kui neil pole kütust, laskemoona ega sööki.
Teepealt saab ju sigu röövida, aga küpsetamine võtab ka oma aja...

Üldine rusikareegel on, et üksus võtab põllule minnes ikka mõne päeva jagu vajalikku endaga kaasa, st Pihkva sildade logistiline mõju järeleveos avaldub alles paari päeva jooksul. Kõige suurem häda tekib selles, et mingid follow-on-forces ei saa jõest üle ja nende lahingusse saatmine viibib. Selle efekt avaldub juba samal päeval.

Venes on olemas ka armee- ja ringkonna taseme silla-, torujuhtme- jne üksused, siiani oli jutt ainult brigaadis leiduvast.

Logistikaprobleemi saame meie mõistagi süvendada tublisti, kui keskenduda oma tegevus nendele kütuse, laskemoona, toidu jne veokitele VA formatsioonis - selleks AGA peab oma tegevust sättima nii, et neid mõjutada oleks võimalik. Väike loogiline mõttekäik ütleb, et VA formatsioonis on nad kuskil tagapool ja et nad "käeulatusse" tuleksid, tuleb kas lasta VA piisavalt sügavale "sisse sõita" Eestisse või siis minna mingit moodi nendeni VF territooriumil.

Nn Kiievi kolonniga tekkis see probleem, et logistikamasinad jäid liiga taha ja enne kui nad sellel umbes maanteel suutsid "abivajajateni" jõuda, lasti need kas puruks või oli abivajaja juba otsustanud, et talle aitab "erioperatsioonist" küll ja pani päkka. Lisaks vana nõuka armee "traditsioon", et 400 km käigu-ulatusega sõjamasinad (maanteel) osutusid kütuseta olevaks juba 60 km Ukrainasse sisse sõites - ehk vana hea pardakk ja varastamine, masinad startisid Kiievi suunas, tilk kütust paagis, ülejäänu oli külas alkoholi vastu vahetatud vms - liiga kaua paigal seisva armee hädad.

Kapten Trumm kirjutas: ↑26 Mär, 2024 10:23 ...

.. ja nüüd näitab Trumm kaardil kohta, kust ta 100-meetrise pontooniga Pihkva juures jõest üle saab. Vihjeks - ma luban vabalt 50% eksida ja loeks su hinnangu ikka õigeks.

Uurib uuesti ja tähelepanelikumalt.

Nii konkreetsele küsimusele mittevastamine ja hämamine on "lapsikuse meistriklass"!
Piinlik ...

Kapten Trumm kirjutas: ↑26 Mär, 2024 12:44 Tauria stepp Lõuna-Eestis

Kas siis 1944.a oli Tauria stepp? Skeem 67.armee 12 diviisi (tänapäeva brigaadi suurused), tanki-, suurtükiväe- jne üksuste liikumistest.

Eh, Tauria stepp... ei hakka siin härra Trummi lapsikusi rohkem kommenteerima. Sisuliselt jookseb kogu foorum peaga vastu seina, aga seina seisukoht on vankumatu ning kõige õigem.