www.militaar.net

Mõni aktivist võiks nüüd labida kätte võtta ja nr.2 juures käigu lahti kaevata

Kurjamiga täitsa nõus, eks see "teadmameeste" ärplemise teema oli.
Omal analoogne kogemus, kui hakkasid asja vastu konkreetset huvi tundma vajus jutt laiali.


Võrdlesin erinevaid jooniseid, 1937 aasta plaanil on näidatud kõik tolleaegsed nn. kaevukohad. Samad augud siis praeguseks täis aetud ja moodustavadki varingud käikudes.


Mida peaks tähistama punkri 4 juures märgitud "kaevuosa", minu mäletamist mööda selle koha peal käik ilma takistusteta?

Ajaks siis pundi kokku ja hakkaks sonkima, olen ise kindlalt tulija. Mis sellesse veduriloosse puutub siis täna rutiinse muruniitmise ajal oli aega selle peale mõelda. Teoreetiline võimalus, et see maa alla sattus on olemas. Nimelt on võimalik, et see vagonetitee tunnelites oli ühenduses üldise kindluseraudtee võrguga, kuna väljaraiutud kivi kasutati kindlasti ka muude objektide ehitusel. Vedur võidi sinna ajada tema hävitamiseks 1918a. "kangelasliku"plagamise eel. Lasti lihtsalt kolinal maa alla sõita ja ka tunnel võidi tagant õhkida. See seletaks nii mõndagi. Absoluutsele tõele ei pretendeeri aga mine sa tea.

Kui nüüd veduri teooriat edasi arendada ja võtta ette Gustavsoni eskiis, siis üks raudteeharu jookseb kenasti "kraavitunneli" ette välja.
Nagu näha, on kaart joonistatud vaba käega, seega keerame raudtee otsa vähe kumeramaks ja paneme tunneli õieti paika, saamegi raudtee ja tunneli kokkujooksu!
Vaevalt muidugi vedurit seal kunagi on olnud, aga puht teoreetiliselt pole see võimatu.

Gustavsoni skeemil jookseb kuuendast rooduvarjendist samuti (analoogselt 1937 aasta kaardiga, kuigi pisut teise suunaga)käik edasi. Võibolla oli seegi tunnel mõeldud lihtsalt vee äravooluks?. Nüüdseks umbes ja vesi varjendi põranda tasandil.

Üks küsimus on veel õhus. Kus asus see õhkulastud punker ja millised tunnelid temani viisid?

Kurjam kirjutas:Üks küsimus on veel õhus. Kus asus see õhkulastud punker ja millised tunnelid temani viisid?

Millist punkrit mõtled?

Juba 1918. aastal on õhitud rooduvarjendi No.2 laskemoonakelder, hävis ka kõrvalolev tualettruum. Betoonkamakad sulgesid sissepääsu ühendustunnelisse.
Sovjeedi perioodil oli varjendi esine kraav täispikkuses avatud ja sisse sai ronida läbi seinas haigutava augu kaudu otse.

Muid purustatud punkreid ma sealkandis ei tea.

Vene aeg olid rooduvarjendid seest samas korras, kui alloleval fotol.
Laes on näha metallkaared, mis krattide poolt tänaseks varastatud.
Nende taga(õigemini peal) olnud asfalt moodustas hüdrokihi raua ja betooni vahele.

Kurjam kirjutas:Ajaks siis pundi kokku ja hakkaks sonkima, olen ise kindlalt tulija.

Midagi võiks teha küll, ainult et järgmisel kahel nädalavahetusel kindlasti aega ei leia selle jaoks. Mõte on igatahes hea.

Aga kuidas oli vene ajal akende luukide ja ustega. Kas need olid ka veel ees. Samas rüüstati objekte pea kohe peale mahajätmist ka talupidajate poolt.

Varjendis 3 oli üks rauduks ees, vasakust sissepääsust trepist alla ja paremale. Kas oli uks ka maa alla viiva käigu ees enam kahjuks ei mäleta.
Seda punkrit kasutati EW ajal laona.
Valdavas enamuses jäid betoonkasarmud peale I MS eramaadele ja eks peremehed(või kes iganes) võtsid, mis võtta andis. Laiali tassiti kõik, millest jõud ja mõistus üle käis.
Uksed, aknad, elektrikaablid jne.
EW Kaitsevägi moodustas alles 1937 aasta lõpus komisjoni, mille otsusega taheti kasutusele võtta Pääsküla positsioonil ainult rooduvarjend No.6.
Ju sai määravaks juurdepääsu lihtsus.
Kas seda Kaitsevägi ka kasutada jõudis ei tea.
Kogu krempel seisis kahe maailmasõja vahelise perioodi praktiliselt tühjalt.
Ajutiselt kasutati ühte või kahte punkrit laohoonena.

Martti kirjutas:

Kurjam kirjutas:Ajaks siis pundi kokku ja hakkaks sonkima, olen ise kindlalt tulija.

Midagi võiks teha küll, ainult et järgmisel kahel nädalavahetusel kindlasti aega ei leia selle jaoks. Mõte on igatahes hea.

Ilmselt jääks asi kevadesse, praegu vist juba aeg niikaugel, et ametlikult enam minna ei tohi (nahkhiired ja värki).

Kas nahkhiired juba põõnavad?

Mind jälle painab küsimus, et kuhu viib Gustavsoni kaardil olev küsimärgiga tähistatud tunnel.
Üks variant on, et see on tegelikult vee väljavooluks.

vax kirjutas:Mind jälle painab küsimus, et kuhu viib Gustavsoni kaardil olev küsimärgiga tähistatud tunnel.
Üks variant on, et see on tegelikult vee väljavooluks.

Peaks kohapeal uurima, kas viib kuhugi nõkku, kraavi või jõkke.

Juhin tähelepanu, et Gustavsonil joonisel ja sõjaväekaardil erinevad käigu kulgemise oletatavad suunad. Battal.pri kaardil näidatud kuuenda rooduvarjendi juures kahte jaovarjendit, mis peaks samuti betoonist olema.
Kui juba otsima lähete, vaadake, kas need on säilinud?