www.militaar.net

rbl kirjutas:

mx77 kirjutas:defineeri luksuskaup?

Rumalus, lollus, ahnus, edevus...kõik ebaratsionaalne ja mittepraktiline nt. need sport valuvelgedega linnamaasturid, puhas pederastia! Loomulikult see viimane tuleks ka ära maksustada reaalse mõneaastase vanglakaristusega. Ühesõnaga jobud tuleks igal tasandil kas rahaliselt või reaalse vanglakaristusega ära maksustada nii, et nad oma edasise eksistentsi huvides oleksid sunnitud oma isiklikest pahedest ühiskonna hüvanguks loobuma. Praegu me oma idiootsuste propageerimisega aga ehitame üles lollidemaad kus lihtne normaalne tavakodanik kannatab.

See on ikka karm, kui sa, Rubla, lihtsa, normaalse tavakodanikuna pead kannatama kellegi sport valuvelgedega linnamaasturi pärast. Kriibib ikka silma nii et veri väljas. Mul on ka kodus paar täiesti ebapraktilist asja. Loodan, et sa nende pärast väga kannatama ei pea.

Kapten Trumm kirjutas:Euroopa osades riikides oli vanasti luksusauto piir defineeritud töömahuga 2 liitrit.
Endal seisukoht ausalt öelda puudub, 2.4 liitrise mootoriga UAZ pole küll luksusauto.

Kilovattide järgi annaks autode mootori võimsuse isegi paremini ära piirata. Pole seda ülearust võimsust kellegile vaja, vanakooli 55 kw liigub palju jõudsamalt edasi kui uuema aja 70 kw.

Kapten Trumm kirjutas:... Tavaliselt kipub isevoolu minek olema kasulik neile, kellel pappi rohkem ja kahjulik neile, kellel pole.
Võibolla leevendab see ka lihttööliste Soome mineku kihku see, kui nad tajuvad, et nende eest ka ühiskond seisab ...

Ja miks peaks ühiskond seisma rohkem töötegijate kui tööandjate eest? Kes meil siin neid töökohti loovad? Riik või?

Eesti turg on väike (vähe võimalusi siseturul tulu teenimiseks - sellest ka suur eksportivate ettevõtete osakaa.), inimeste ootused on suured (samas võimekus eksportivaid töökohti luua on piiratud), kõrval on atraktiivne Soome tööjõuturg, kus on tuttav keelkond ...
Ometi on Eestist minejaid vähem kui Lätist-Leedust. Miks?

Mina olen endiselt veendunud, et J. Ligil on õigus - pikas perspektiivis tulevad need Soome putkanud tegelased 75-80% ulatuses tagasi. Kes välja teenitud pensioni kulutama, kes Soome halvenenud majanduskliima eest soodsamasse kohta putkama. Kurb on ainult see, et needsamad inimesed, kes Tallinki toidavad võiksid kohapeal aidata kodumaa majandust märksa kiiremini kasvatada. Aga pole olemas administratiivseid lahendusi, mis neid inimesi siinmail praegu kinni hoiaks. Ei leidnud neid administratiivseid lahendusi 70-datel Soome, ei leia neid ka meie.

Veel:

Aastatel 2002 –2012 oli Eestis tootlikkuse nominaalne aastakasv u. 7,4%,
Soomes 2,3%. Kasvuerinevus oli seega ligikaudu 5 pp (protsendipunkti)
• (Reaalse tootlikkuse kasvuerinevus oli 2,5 pp)
• Oletame, et nominaalne tootlikkuse kasv on ka tulevikus 5 pp kiirem kui
Soomes. Sel juhul jõuab Eesti tootlikkus Soomega samale tasemele 21 aastaga
• Kui kasvuerinevus on keskmiselt 4 pp, jõuame järele 27 aastaga ning kui
kasvuerinevus on 3 pp, siis 35 aastaga
• Kui Eestis kasvab nominaalne SKP elaniku kohta 5 pp / 4 pp / 3 pp EL-27
keskmisest kiiremini, siis jõuame EL keskmisele tasemele 14 / 18 / 23
aastaga

Ma saan aru, et paljud inimesed ei taha 15 aastat oodata. Eriti tingimustes, kus kohalike poliitikute omavaheline nägelemine toimub eesti keeles ja on selgesti arusaadav (erinevalt Soomes toimuvast sarnase iseloomuga jamast).

Arusaam, et mineku põhjus on ainult palk, vastab minu silmis umbes kamina ja peastaabi PR-tegelaste kätelaiutamisele, justkui on see igivana palgaküsimus kogu kaadrivoolavuse alus.
Näiteks minu tuttavad, auastmetelt seersandist kaptenini on hoopis öelnud KA perspektiivi puudumist (sh ka relvastuse arhailisust), iga aastaga kogunevat paberimassi ja bürokraatiat ning tuure koguvat süüdlase otsimise kultuuri. Need aga on kvalifitseeritavad kui "juhtimisprobleem" ja kuna meie kultuur ei luba vigu avalikult tunnistada või probleemidest otse rääkida, siis viidataksegi igihaljale rahapuudusele. Raha on alati puudu, Soomes samuti.

Kui keegi ütleb, et midagi teha ei saa, siis see on järjekordne pooltõde või moodsalt öeldes "valge vale".
Täna tegelikult pole isegi eriti sügavalt viitsitud uurida seda meie suurimat demograafilist probleemi, vaid lihtsalt oletatakse ja laiutatakse käsi.
Otsisin tükk aega - ei suutnud leida sellist uuringut, kus selgitataks minejate motiive.
Jah, see on tõsi, et raha on vähe - igal pool on. Ainult kui me süveneme selle jaotusse, siis prioriteet on meil täna pensionäride pensionil nagu eelarvest vastu vaatab.
Kui hakata seda asja lahkama jupp haaval - näiteks võtame igasugu kulukad erialad, mis siit kohe Soome suusatavad - seal pole ka suurt midagi liigutatud (peale käte laiutamise).
Arvan, et me pole piisavalt rikkad, et soomlastele kalli raha eest tööjõudu koolitada, äkki maksaks Soome kui sellest otsese kasu saaja?
On seda üldse küsitud? Näiteks toetades kasvõi riigikaitset materiaal-tehniliselt (Soomes suured kärped ees)?

Ma saan aru, et paljud inimesed ei taha 15 aastat oodata

Taolised aastad senise kasvutempo juures on minuarust kahtlane prognoosimine - mitmed märgid näitavad täna, et võhm hakkab välja minema ja päevakorda jõuavad mitmed otsused, mida on edasi veeretatud ja millest sõltub samuti see võhm. Mis on ka loomulik, kui alustada struktuurselt korrastamatult maratoni 10 km tempoga.

Kapten Trumm kirjutas:Arusaam, et mineku põhjus on ainult palk, vastab minu silmis umbes kamina ja peastaabi PR-tegelaste kätelaiutamisele, justkui on see igivana palgaküsimus kogu kaadrivoolavuse alus.
Näiteks minu tuttavad, auastmetelt seersandist kaptenini on hoopis öelnud KA perspektiivi puudumist (sh ka relvastuse arhailisust), iga aastaga kogunevat paberimassi ja bürokraatiat ning tuure koguvat süüdlase otsimise kultuuri. Need aga on kvalifitseeritavad kui "juhtimisprobleem" ja kuna meie kultuur ei luba vigu avalikult tunnistada või probleemidest otse rääkida, siis viidataksegi igihaljale rahapuudusele. Raha on alati puudu, Soomes samuti.

...

See "pabereid on palju" jutt on enamasti üks paras enesepettus. Eesmärgiga näidata ennast parema inimesena (ahnus on ju paha asi) kui tegelikult. Miks ma seda väidan? Tsiteerin Terrast: "Kevadine palgatõus viis kaitseväelased riigipalgaliste seas päris tippu. Peatasime lahkumised. Scoutspataljoni täitumine oli tunamullu 50%, nüüd 85%"

Kapten Trumm kirjutas:.. See emafirmale laenamise, firmaautode, firmamajade ja firmakaatrite igikestev probleem on tingitud lihtsalt sellest, et Eestis on dividendite väljavõtmine tehtud liiga kalliks. Maksad 5 miljonit dividende, tulumaks 1.3 miljonit. Kaotage see jama ära ja pole vaja võidelda selle lõputu firmaomanike elamiskulude vusserdamisega ettevõtluse kaela, see luksusautode "firmaautoks" tegemine on vastavasisulise vusserdamise jäämäe veepealne osa.

See dividendi langetamine ei oleks üldse lihtne. Tekib koheselt tasakaalustatuse probleem, et miks ettevõtjad peavad oma teenitud tuludelt maksma oluliselt vähem tulumaksu aga lihtne töötaja peab oma teenitud tuludelt maksma rohkem. See tähendaks, et igal vähegi palgatöötajal tasuks teha oma OÜ ja enda tulusid läbi selle deklareerida Kas ikka on efektiivne, kui meil on massiliselt ühemehefirmasid, oma raamatupidamise ja muude kuludega - suures pildis oleks see absurd ja ebaefektiivsuse etalon.

------------

Laenu ja võlateemadel tahaks märkida seda, et tasuks mõelda kuidas üldse raha majandusse saab või juurde tuleb. Raha emiteeritakse juurde läbi laenu ehk võla. Piltlikult pangad ütlevad riigile (keskpangale) kas raha on juurde vaja. Kui majanduses on raha järgi nõudlus, siis laenatakse majandusse raha juurde.
See viib teise loogikani - arenenud majandus vajab rohkem raha ehk vajab rohkem võlga. Või teistpidi tänapäeva riike ja majandusi vaadata, siis pea eranditult (kui naftariigid välja jätta) näeme korrelatsiooni riigi rikkuse ja võlataseme vahel - sisuliselt kõikidel arenenud ja rikastel riikidel on märkimisväärsed võlad ehk teisiti öeldes on nad märkimisväärselt majandusse raha paigutanud.
Seega need riigid kus võlgu ei ole, või võla järgi nõudlust ei ole, nende riikide majandused järelikult raha ei vaja, seega need majandused tõenäoliselt ka ei arene.

-----------

Luksuskaupade kohta ütleks seda, et Eesti tahtes seada sisse mingi luksusmaksu väliskaubale, põrkub takistustele. Euroopa Liidu olemus on tollivaba kauplemine - seega EL-i sisestele kaupadele maksude peale panemine oleks komplitseeritud ja väljastpoolt EL-i on niigi tollid ja CE nõuded. Teine variant on lahkuda EL-ist. Autode puhul vist teised riigid ei maksusta mitte niivõrd luksust vaid keskkonna kahjustamist - suur auto vajab suurt mootorit ja suur mootor toodab rohkem saastet või tänapäeval on tootjad kohustatud oma toote saastet deklareerima ja saab maksustada konkreetset saastamist.
Lukskaubad oleks nii ehk naa keeruline teema, tekiks küsimus, kas peaks maksustama kõik lukskaubad, nutitelefonidest, suurtest telekatest, kuni frakini välja

Tsiteerin Terrast: "Kevadine palgatõus viis kaitseväelased riigipalgaliste seas päris tippu. Peatasime lahkumised. Scoutspataljoni täitumine oli tunamullu 50%, nüüd 85%"

Kannatame nüüd tiba pikaajaliste järeldustega - lühiajaliselt on ka soodne olukord olnud sellisteks lüketeks.
Vaatame, mis siis saab, kui paar aastat pole missioone olnud.
Miks ma kahtlen palgajuttudes, on lihtsalt isiklik töökogemus, buumiajal ei lahkunud ainsatki ehitussektorisse sobivat töölist, kuigi palgad jäid meil ehitussektorile tükati poole võrra alla.
Kui polnud raha poole võrra tõsta, tuli tegeleda muude asjadega nagu töötaja eneseväärikuse upitamine, uute töövahendite ostmine, igasugu bürokraatlike tõkete kaotamine, õhtuse ja öötöö minimeerimine. Mehed olid väga rahul ja keegi ei läinud kuskile.

leidsin ühest foorumist huvitava vana rongide sõiduplaani.Seoses kiredega Rail Baltica ümber oli huvitav vaadata kui kiiresti vanasti rong Tallinnast Riiga jõudis.

Polegi pahad numbrid üldse :

Tallinn 17.12
Rapla 18.07
Pärnu 19.10
Mõisaküla 19.46
......
Riia 22.11



Tallinnast Pärnu rongiga 1 tund 58 minutit
Tallinnast Riiga rongiga 4 tundi 59 minutit

Alla 5 tunni oli sotsialistlik kohustus partei ees ja selle saavutamiseks pidid rongijuhid kihutama Riia linna vahel 100 km / h, vile kogu aeg möirgamas, et hooletuid autojuhte ja jalakäijaid eemale peletada, kes tõkkepuude vahelt tahtsid läbi lipsata.

Ja rong ise oli suht kehva kiirendusega ja tippkiirusega Ungari diiselrong D1 Miks me jamame ulmelise Rail Balticaga, kuid saaksime taastada vanal raudteetammil Pänu- Riia tavaraudtee, see tamm on veel riigi omandis ja ei tule midagi talumeestelt välja osta ning nendega kohut käia ?

Ma vean kihla, et kui õnnestuks lätlastega kahasse see raudtee taastada, siis Flirt rong kihutaks hoopis paremal teel kui stagnaaegne oli, Riiga 4 tunniga , maks 4, 5 tundi? Täiesti rahuldav aeg ja ei mingeid Berliini müüre keset Eestimaad.

Kuid istmed peavad olema mugavamad kui vanal Ungari rongil

Luksusmaks oleks Eestile hävitavalt rumal otsus. Miks?

EL-is ei saa sedalaadi makse rakendada teiste riikide suhtes diskriminatiivselt ehk siis ainult välisriikide luksuskaupadele. Sellisel puhul oleks tegu EL-i siseste tollidega, mis on suurim surmapatt EL-is üldse.

Kui rakendada luksuskaupasid lausaliselt kõigele Eestis müüdavale oleks tagajärjed järgmised:
1. Luksuskaupade müük koliks naaberriikidesse
2. Kuna luksuskaubad on nn. Vebleni tooted (http://en.wikipedia.org/wiki/Veblen_good), siis nende atraktiivsus potentsiaalse ostjaskonna hulgas kasvaks
3. Väga tugeva löögi alla satuksid: väikelaevatootjad, puitmajade tootjad (käsitletakse kui suvilaid) jpm. sarnased tegevusalad.

Lõppude lõpuks saaks majandus sellest idiootsusest sellise löögi, mida ei korva mistahes luksusmaksu määr.

Väga tugeva löögi alla satuksid: väikelaevatootjad, puitmajade tootjad (käsitletakse kui suvilaid) jpm. sarnased tegevusalad.

Eks seda saab ka diferentseerida - Armin Karu mootorjahti ja keskmise inimese 4000 eurost plastikpaati nüüd samamoodi käsitleda oleks kitsarinnaline.

Kapten Trumm kirjutas:

Väga tugeva löögi alla satuksid: väikelaevatootjad, puitmajade tootjad (käsitletakse kui suvilaid) jpm. sarnased tegevusalad.

Eks seda saab ka diferentseerida - Armin Karu mootorjahti ja keskmise inimese 4000 eurost plastikpaati nüüd samamoodi käsitleda oleks kitsarinnaline.

Seda Armin Karu mootorjahti (piltlikult väljendudes - konkreetne veesõiduk on vist imporditud) tootes saavad väga mitmed inimesed tööd ja leiba. Sellest ikka saad aru? Luksustooted on üks põhilisi vahendeid rikkuse ringlusesse tagasi toomiseks.

Kapten Trumm kirjutas:Samas pole nii kindel, kumb parem on, kas sitt reguleerimine või hea isevoolu minek.
Tavaliselt kipub isevoolu minek olema kasulik neile, kellel pappi rohkem ja kahjulik neile, kellel pole.

Ei pruugi olla. Sita reguleerimisega võivad väga vabalt kaasneda igasugu legaalsed augud regulatsioonides mida need kelledel pappi advokaate palgata siis ka edukalt ära kasutavad.

Selle va reguleerimisega on ikka nii, et leidub punt kadedaid, kes tahavad kõiki ühepikkuseks teha.
Klassikaline näide Ameerikast.
Liinil sõitsid odavate piletitega ebamugavad rongid ning kallite piletitega luksuslikud rongid.
Ebavõrdsus missugune ning rahulolematus muudkui mühises.
Loodi riiklik reguleerimiskomitee ning edaspidi sõitsid liinil ainult kallite piletitega ebamugavad rongid.
See on iga riigiregulatsiooni paratamatu tagajärg.

Veendumaks, kui palju kasu on asjade isevoolu (õigemini "raha räägib") minekust, sõitke risti-rästi läbi mõni Tallinna lähivald, kus on kõvasti igasugu pooleliolevaid põllukülasid. Enamik neist tehti ajal, kui omavalitsustes polnud üldplaneeringut (kuradi reguleermine, "tädid" ütlevad, kuhu MINA oma naff naffi külakese asutan) ja mingitest ehitusnormidest polnud juttugi. Suuremate asulate lähialad täna kubisevad sellistest ettevõtlusvabaduse monumentidest.

http://www.reporter.ee/2011/04/05/peetri-kulas-uputab/

Pank sai papi, arendaja sai papi, mõni ametnik sai papi ja tavainimene sai lihtsalt püksitagumiku lohku. Oli tururegulatsioon, ettevõtlusvabadus ja puha. Probleem lahendati hiljem, mõistagi maksumaksja raha eest. Et see kontrollimatu tegevusvabadus on ohtlik teema, enamasti promovad seda ikka need, kellel endal on raskusi ühiskonna reeglite järgi elamisega või kelle "eetika" lubab sogases vee suuri kalu püüda.

Seda Armin Karu mootorjahti (piltlikult väljendudes - konkreetne veesõiduk on vist imporditud) tootes saavad väga mitmed inimesed tööd ja leiba. Sellest ikka saad aru? Luksustooted on üks põhilisi vahendeid rikkuse ringlusesse tagasi toomiseks.

See, mida sa siin propageerid, on postsovjeti arusaam ühiskonnast, majanduslikkusega vaid nõrk seos...
Sellised majandusseosed on omased ikka Venemaa -taolistele riikidele, kus isadel on suured jahid ja tavainimene närib muru.
Miks ainult luksustooted, miks mitte igamehe mõistlikud tooted?
Kui asendada üks "arminkaru jaht" 100 igamehe mootorpaadiga, annab see ju rohkem tööd need paadid valmis teha.
100 paati annab rohkem tööd sadamatele, paadiremontijatele, kütusemüüjatele jne kui üks jaht kuskil Monacos.
Lisaks taolisi lihtsaid paate toodetakse tavaliselt asukohariigis (ka Eestis), kuid suuri asju vähestes kohtades.
Veel võib arvata, et Soomes ilmselt lähevad firmajuht ja töölised kui üks mees püssidega venelaste vastu, meil sellises üksmeelsuses täna kahtlen....

Tegelikult on Põhjamaades taoliste nähtuste mittetolereerimise taga selline lihtne loogika, et suuromanikul ei pea mootorjahti olema, vaid firma 100 töötajat peavad piisavalt tasustatud saama, et igaüks võiks endale lubada 4000 eurost mootorpaati ja sellega nädalavahetusel kalal käia, see on ühiskonnale nii majanduslikult kui pehmete väärtuste mõttes kordades kasulikum. Probleem lihtsalt on selles tasakaalupunktis, loomulikult tahavad ka soomlased, et kodumaa asemel tehtaks töö näljapalga eest kuskil Poolas või Eestis ära.