www.militaar.net

https://www.err.ee/1609689347/maksekask ... -arimudeli


Jättes kõrvale kogu jura kiirlaenude ümber, on artikli sisu et kohus otsustab edaspidi ise kellele mingid seadused ja õigused kehtivad.

Maksekäsu menetluses otsustab ka kohus.

Täpselt, aga kas kohus saab otsustada et "nende meeste avaldusi me enam ei menetle" ?

kus väikelaene väljastavad finantsettevõtted põhjendavad reaalsuses maksejõuetule kliendile laenu andmist sellega, et laenu kuumakse jäi alla poole laenutaotleja sissetulekust.

Kui õnnestub tõestada, et olid laenu saamise hetkel maksevõimetu, siis laenu andja hagi ei menetleta. Kuna rikuti laenu andmise reegleid , siis iIlmselt loetakse majanduslikuks abiks

Madis Reivik kirjutas: ↑10 Mai, 2025 15:08 Täpselt, aga kas kohus saab otsustada et "nende meeste avaldusi me enam ei menetle" ?

Keegi pole ju otsustanud, et ei menetle. Küsimus on menetluse liigis. Maksekäsu kiirmenetelusest: https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujal ... irmenetlus .

Kas kiirmenetlus pole seadustes kirjas ? Kui see on lihtsalt kohtu metoodika, siis on muidugi teine jutt.

On ikka kirjas, TsMs 49. peatükk, aga kui see ära jääb, siis asendab seda hagimenetlus. Mitte midagi ej jää menetlemata. Põhjendatakse ärajätmist praegu niimoodi, et kohtutel pole kiirmenetluses võimalik kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist, mida nad tarbijalaenude puhul peaksid kontrollima. Ehk siis teatud määral seaduselünk või vastuolu. Minu esimene küsimus oleks siin muidu, et kas kiirmenetluse avalduses ei saa loetleda ka tõendeid, mis tõendavad vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist.

Võimuliialdust ei näe, liigutan võimuliialduse teemast minema.

Ja kuidas küll hagimenetlus kohtute koormust vähendab ?
Kogu kiirmenetluse mõte on anda võlgnikule särakat et ta ennast liigutama hakkaks. Ja hagi tuleb ainult siis kui võlgnik ei tunnista võlga. Kuidas küll kiirlaenaja saab tunnistada et "ta pole võlgu" on iseasi.
Kokkuvõttes kasvab kohtukoormus ja kiirlaenuvõlgnikud on veel rohkem võlga ja plindris.. muidugi kui hakkab pihta bolshevism stiilis et "laenuandja on ise süüdi et laenu andis vaesele prolele" siis.. ma ei tea mis saab, kuulutame suure osa elanikkonnast teovõimetuks ja võtame riigi eestkoste alla ?

Ja kas see bolshevistlik paragrahv kurjast laenu pealesundivast kapitalistist juba on seadustes ka ? Ei tea, valgustage mind..

Madis Reivik kirjutas: ↑11 Mai, 2025 12:26 Kogu kiirmenetluse mõte on anda võlgnikule särakat et ta ennast liigutama hakkaks. Ja hagi tuleb ainult siis kui võlgnik ei tunnista võlga. Kuidas küll kiirlaenaja saab tunnistada et "ta pole võlgu" on iseasi.
Kokkuvõttes kasvab kohtukoormus ja kiirlaenuvõlgnikud on veel rohkem võlga ja plindris.. muidugi kui hakkab pihta bolshevism stiilis et "laenuandja on ise süüdi et laenu andis vaesele prolele" siis.. ma ei tea mis saab, kuulutame suure osa elanikkonnast teovõimetuks ja võtame riigi eestkoste alla ?

eee.... selle "kiirmenetlusega" on see teema, et enne oli olemas hagimenetlus ja siis kohtute koormuse vähendamiseks mõeldi välja "kiirmenetlus" juhuks, kui on lihtne teema ja kostja ei vaidle. Oleks olnud enne kiirmenetlus kui põhiline menetlusvorm ja siis sinna oleks lisatud hagimenetlus, siis see viimane liigutus oleks TÕSTNUD kohtute koormust ja menetlusaegu.

Ma kolhoosis hunnikute viisi kiirmenetlusi alustanud, millest osad ka hagimenetluseks muutunud. Selleks ei pea kostja "võlga mitte tunnistama", et kiirmenetlus tagasi lükataks. Võlgnik võib vaidlustada hoopis midagi muud... intressid ja/või nende arvutusmetoodika, puuduvad või valesti koostatud arved, vigased lepingud vms jne. Kõige lihtsam viis kostjal kiirmenetlust torpedeerida on mitte vastu võtta kohtudokumente ja/või makseettepanekut. Kui kohus dokumente kostjale kätte toimetada ei suuda, siis lõpetatakse ka kiirmenetlus.

Edit:

Oled sa ka narr. Nii pisikesed võlad arvestatakse koolituskuludeks. Hammustatakse huult, aga veidi, nii et veri välja ei tuleks ja õpitakse.

Telekaid on mitu, aga viimati lülitasin sisse Pariisi olümpia ajal, seitsmevõistluse finaaliks. Praegu teen teisel korrusel remonti ja seal ka telo, taustaks lülitasin sisse. Uskumatu, ikka ladinaseriaal ühel kanalil ja mingid pokemanid teisel ETV kanalil.

Äkki pääseme ühest lollusest;
https://www.err.ee/1609691498/sutt-pani ... ni-pausile

Soode ja muude märgalade taastamise plaaniga tuleb korraks aeg maha võtta, see üle vaadata, suhelda kohalikega ning seejärel otsustada, kuidas edasi minna, ütles ERR-ile energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.

maksumusest ka

Kikepera projekt pole ainus soode või märgade metsaelupaikade taastamise plaan. Kliimaiministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna valdkonnajuht Mart Kiis ütles ERR-ile, et EL-i struktuurivahenditest taastatakse aastatel 2021 kuni 2029 märgasid metsi, soid ja jõgesid kokku 9400 hektaril ning selleks on eraldatud Euroopa poolt 13,8 miljonit. Praeguseks on sellest välja makstud pea üks miljon eurot. Lisaks kasutatakse Horizon 2000 Waterlands projektist märgade metsade taastamiseks 1,1 miljonit eurot, Life AdaptEst-st 3,4 miljonit ja Life Loodusrikas Eesti kaks miljonit eurot. Needki 6,6 miljonit eurot on Euroopa vahendid, ütles Kiis, lisades, et enamik rahast selleks otstarbeks tulebki välisvahenditest, Eesti riigi raha kasutatakse vaid kohustusliku kaasfinantseeringu jaoks ning et seegi raha tuleb RMK eelarvest.

Meeldetuletuseks ka EL raha on tegelikult liikmesriikide maksumaksja raha, mida praeguses poliitilises olukorras saaks kindlasti palju mõistlikumalt kasutada! Muidu on seal pikk jutt ja kahtlustan, et ka valetamist asjaosaliste poolt;

Ka aastatel 2015 kuni 2021 viidi läbi projekt soode taastamise projekt, eesmärgiks ennistada eri kaitsealadel soode kuivenduseelne olukord. Taastamisalad katsid ligikaudu 7500 hektarit soid. Kõik alad olid riigimaad ja asusid looduskaitsealadel Kikepera looduskaitseala kohta märkis Kiis, et seal on alates 2015. aastast soid taastatud juba enam kui 1900 hektaril ning et need alad paiknevad praegu taastatavate alade naabruses..."Saame öelda, et teede seisund tehtud tööde järel halvenenud ei ole ja see pole tõenäoline ka käimasoleva märgade metsade projekti elluviimisel. Puude kuivamine on olnud seniste tööde järel piiratud ulatusega..

Kahtlen selles mõõdukas kuivamises vesisel pinnasel. Kokkuvõte kah tehtust

Praeguseks on Eestis taastatud üle 23 000 hektari soid ja soometsi. Eestis on aegade jooksul kuivendatud ligi üks kolmandik kogu metsamaast ehk ligi 750 000 hektarit metsamaad, öeldi kliimaministeeriumist. Veerežiimi taastamistöid on seni läbi viidud ligi 0,5 protsendil ja kavas on veerežiimi taastada veel 1,5 protsendil kuivendatud metsamaast.

Veel on ju veel olemas kunagiste metsakarjamaade niitmiste projekt kuna enam pole majanduslikult mõttekas sealt heina loomasöödaks niita. Osalt EV valitsuse kehtestatud regulatsioonide ja piirangute tõttu. Igal juhul on plaanis maksta teatud firmadele raha, et nad neid alasid niidaksid ja niimoodi säilitaksid puisniite koos nende liigikooslustega.

Miks lollusest?

Kriku kirjutas: ↑12 Mai, 2025 19:59Miks lollusest?

Need märgalad on juba üle saja aasta tagasi kuivendatud. Sellega rikume ära juba väljakujunenud loodusliku koosluse.

Sahara kõrb on kah väljakujunenud kooslus.
Liigirikkus jms on metsaparkidel kole kesine, seega see märgalade taastamine on hea mõte. Eks taastajad on sellega juba arvestanud et sõimata saab jubedal kombel.