Põgeniketulv Euroopasse 2015-2017

[Westland]

Inimkaubitsejad teenisid eelmisel 2015 aastal Euroopasse suunduvate migrantide pealt hinnanguliselt 3-6 miljardit dollarit.Seega tuleb välja,et sama tulus kui narkoäri.
http://www.independent.co.uk/news/world ... 16861.html

[Fucs]

Pagulased ja eluruum: millistes Saksamaa piirkondades elamisega kitsaks läheb?
17. jaanuar 2016 12:13

Taskukohase elukoha puudusest Euroopa suurlinnades on varemgi räägitud, kuid pagulaslaine tõttu suureneb kitsikus Saksamaa suurlinnades veelgi.

Ajaleht Bild vahendab hiljutist uuringut, mille kohaselt on vajadus uute eluruumide ehituse järele iseäranis suur paikades, kus varemalt juba kitsas käes: Münchenis, Stuttgartis, Frankfurdis, Kölnis, Bonnis, Hannoveris, Hamburgis ja mõistagi pealinnas Berliinis. Kitsikuse leevendamiseks jääb puudu neli-viis uusehitist tuhande elaniku kohta. Endisel Ida-Saksamaal on näiteks Leipzigis ja Dresdenis eluasemega kitsas käes.

Ehitussektor hõõrub mõistagi käsi: tänavu oodatakse vähemalt 103 miljardi suurust käivet. Iseäranis uute korterite ehitusse peaks raha juurde voolama: seal oodatakse 38 miljardi euro suurust käivet, mis on mullusega võrreldes koguni poole suurem. Kriisi leevendamiseks peaks tänavu turule jõudma 290 000 uut korterit, mis on 80% rohkem kui kuus aastat tagasi.

Saksamaa suuruselt teine korterite ehitaja Deutsche Wohnen kavatseb lähiaastatel turule tuua 9000 uut korterit peamiselt Berliinis, aga ka Frankfurdis ja Düsseldorfis.

http://kodu.postimees.ee/3471543/pagula ... saks-laheb

[Fucs]

Kölnis elav eestlanna: pipragaas on otsas ja enesekaitsekursused välja müüdud
ERR

Kuuendat aastat Kölnis elav eestlanna Brett Orloff rääkis, et kuigi avalikult Kölnis aastavahetusel toimunud naistevastastest rünnakutest avalikult palju ei räägita, on linlased siiski ettevaatlikud ja hirmul. Nii näiteks on pipragaas poodidest otsas ning enesekaitsekursused välja müüdud.

Brett Orloff tõdes ETV saates "Hommik Anuga", et uusaastaööl toimunud migrantide seksuaalrünnakud naiste vastu on keeruline teema, mida ehk arutatakse vaid kitsamas sõpraderingis, kuid avalikult niisama mitte.

Ehkki linnapildis mingit välist muutust märgata ei ole, kui välja arvata raudteejaama ümbrusse lisandunud patrullivad politseinikud, väljendab inimeste muret ja hirmu oma tagala kindlustamine: pipragaas on poodidest otsas, enesekaitsekursustele on ootejärjekorrad.

Orloff oli, nagu teisedki Kölni elanikud, kriitiline politsei suhtes, kes vaikis esialgu uusaastaööl toimunud rünnakud maha.

"See tuli meediasse suure hilinemisega ja seda kritiseeritakse tohutult. Kölni politsei andis oma pressiteates ju kõigepealt kodanikele teada, et väga rahulikult möödus see öö, kuna nad kartsid, et see on nii tundlik teema," selgitas Orloff.

Samas kinnitas Orloff, et linnapildis mingeid migrantide masse silma ei torka ning samuti hoiatas ta üldistamise eest.

"On peresid, kes on tulnud siia sõja eest pakku ja nemad ei võta ühtegi sammu ette, mis nende staatust siin võiks kahjustada, sest nad on võtnud nii pika reisi ette ja tahavad alustada siin uut elu ning on väga-väga tänulikud, et neil see võimalus on," selgitas Orloff.

Kahte tüüpi migrandid

"Kahjuks on siia kogunenud ka terve hulk 20-ndates noori vihaseid mehi, kes on pärit reeglina Põhja-Aafrika riikidest ja kes ilmselt juba väga hästi teavad, et neil ei ole mingit lootust siin pagulasstaatust või elamisluba või tööd saada ja kes saadetakse varem või hiljem oma kodumaale tagasi. Ilmselt neil ei ole mitte midagi kaotada," osutas Orloff probleemile.

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel on Kölni sündmuste peale võtnud varasemast migrandisõbralikust joonest märksa rangema ning algatanud seadusemuudatuse, millega oleks lihtsam varjupaigataotlejatest seaduserikkujaid maalt välja saata.

"Inimesed on kindlasti murelikud, sest migrante on nii palju ja nende integreerimine siinsesse ühiskonda kujuneb kindlasti pikaks ja aeganõudvaks tööks," tõdes Orloff.

Kas Kölni sündmused ka kuidagi turismi mõjutavad, selgub ilmselt veebruaris, kui toimub karneval, mis toob tavaliselt kokku miljon inimest. Ka Kölni elanikud ise on hakanud mõtlema, kas on turvaline sellisest massikogunemisest seekord osa võtta.

"Köln on väga tolerantne ja avatud linn, sellepärast mul ongi nii kahju, et see just siin juhtus," nentis Orloff.

http://uudised.err.ee/v/valismaa/e52bdc ... lja-muudud

[virguja]

"On peresid, kes on tulnud siia sõja eest pakku ja nemad ei võta ühtegi sammu ette, mis nende staatust siin võiks kahjustada, sest nad on võtnud nii pika reisi ette ja tahavad alustada siin uut elu ning on väga-väga tänulikud, et neil see võimalus on," selgitas Orloff.

Pealtnäha ilus lause eelmises postituses, aga sisaldab ränga vastuolu. Jutt on seega ikkagi kohale jäämisest.

* Eilsed ja tänased postitused näitavad hästi, kellel on kasulik migrantide sissevool.

[Kriku]

* Eilsed ja tänased postitused näitavad hästi, kellel on kasulik migrantide sissevool.

Džuudotreeneritele?

---

RT: Austria on peatanud Schengeni leppe kehtivuse, sulgenud sõjaväe abil piiri ja taastanud piirkontrolli. Millegipärast teatavad sellest vaid RT, "Sputnik" ja TASS. Refereeritakse kantsler Faymanni artiklit, mis peaks ilmuma tänastes lehtedes; samas olevat korraldus jõustunud juba eile. Üleeile vist ksf Ruger postitas siia NewsSpilli säutsu sama asja kohta. Puuduvad teated koha pealt ja kogu asi ei ole selge.

LISATUD: "Politico" artikkel samast asjast.

---

Pärast Kölni kõlvatusi

Veidrate kommete kiirkursus põgenikelaagris: paljalt ujumine, omasooiharate paarisuhted ja laste kasvatamine.

“We talk about homosexuality, which a lot of my course members tend to see as criminal. I go on to explain to them that Germans don’t see it that way and that they will have to accept that if they want to live here,” he says.

“Arabs are often shocked here when they see the Bavarians go swimming naked in the River Isar. But I tell them that if they want the Germans to accept Arab women wearing headscarves then they must accept Germans sunbathing and swimming naked in public parks and rivers.”

Pärast Kölni kõlvatusi on ilmselged tõsiasjad lõpuks sakslastele kohale jõudmas:

“Both Germans and refugees have expectations which the other side can’t really fulfill,” said Thomas Bönig, who runs intercultural city tours in Cologne. “There was a big hype two months ago, when it was seen to be cool and trendy to go to a refugee centre and donate old clothes, but this hysteria of joy is now turning into a hysteria of frustration. Just giving a refugee a donated jumper will not turn them into a German citizen. That needs time and both sides must approach each other with flexibility.”

Järeldused on aga veel poolel teel.

Osa põgenikke saab suurepäraselt aru,et Kölni kõlvatused kuhugi ei kõlba ja üritavad asja siluda:

Those challenges do not explain what happened in Cologne though, said Alhamsho, who has spent days travelling around refugee camps in the Ruhr valley to collect signatures for the open letter in English, Arabic and German that he hopes to deliver to Merkel this week.

“We abhor the sexual assaults and incidents of theft putatively perpetrated by migrants and refugees,” says the letter he drafted along with two other Syrians and a Pakistani. “We commit ourselves to do our part, within our means, to ensure that such crimes as were committed in Cologne will neither be repeated nor the hospitality of the Germans be abused.”

There have been other spontaneous examples of public atonement, including campaigns to hand out leaflets and white roses with notes of apology, by refugees worried that the acts of a small group of men will be twisted to smear hundreds of thousands, and harden government policy on new arrivals. Many refugees are as keen as Merkel’s most hardline allies to see harsh penalties handed down to the attackers. Punishment of the perpetrators would protect both German women and the reputation of most refugees, they argue, at a time of steadily rising tensions.

Sakslaste ja süürlaste ühine meeleavaldus seksismi ja rassismi vastu.

In Syria, Abdullah studied archeology. But as the war raged on he decided to move to Germany, where he's been living happily for 17 months. Today, his hometown of Raqqa is the main stronghold of the "Islamic State."

Now working at the Romano-Germanic Museum in Cologne, Abdullah said he was sad to hear about what happened to those women on New Year's Eve. He was also quick to refute the idea that those crimes were a reflection of a cultural divide between Muslim refugees and secular Europeans.

"This has nothing to do with Islam," he said. "I'm not religious, but I come from a Muslim culture. All of these things are forbidden."

Ameeriklanna räägib, kuidas grupp Süüria põgenikke ta Kölni kõlvatuste eest päästsid.
Samast artiklist diagramm sakslaste meelsuse muutumise kohta:



DW lugu Kölni kõlvatuste tagajärgedest.

According to official figures, more than 560 police complaints - around 45 percent of them connected to sexual violence - have been filed in the wake of the attacks. The assailants were described by victims and eye witnesses as mainly from North Africa and the Arabian peninsula; some were claimed to be Arabic speakers.

Police have reported that there are currently 19 suspects: Ten asylum applicants and nine who had been identified as being in Germany illegally. Fourteen of the suspects are Moroccan.

Kriku kokkuvõte. Teiste hulgas intervjueeritud feminist märgib õigesti, et ühe seltskonna sigaduste pärast ei saa terve rahva kohta üldistusi teha, kuid PEGIDA vastased ja naisõiguslased väidavad ka, et sellised vägivallaaktid naiste vastu on igapäevased. See on juba faktide eitamine - kindlasti ei ole uusaastakõlvatuste mastaap igapäevane, olgu muuga, kuidas on. Igatahes on õige nende etteheide politseile, mis ei suutnud sündmusi ette näha ega nendele reageerida. Vähemalt ses suhtes on nad õigel teel, et politsei peaks olema võrdselt valmis nii neonatside kui põgenike massirahutusteks - asi, mis mõni aeg tagasi oli kaugel iseenesest mõistetavusest, eriti vasakpoolseis ringkonnis.

Midagi siiski toimub: Düsseldorfis korraldati sadade politseinikega haarang.

[wk2]

KES TAHAB OLLA LOBJAKASE SÕBER? 9. OSA
Üks tont käib mööda Euroopat – migratsioonitont. Oma „Kommunistliku partei manifestis“ iseloomustas sm Marks seda nähtust üsna värvikalt:
Nii kui vahuse jõe
mürisevad lained,
mis kalju pealta
langevad oru sisse;
nii kui taeva pikne
musta pilvede alla
hirmsasti kärgatab:
nõnda on jooksmas migratsiooni
ilus tuline oja
muistse Kreeka rannikult
Euroopa südame sisse.
Aga Euroopa südames asub Saksamaa, see moslemite tõotatud Meka. Just sinna trügivad noored tumedat verd mehed, pühkides oma teelt kõik tõkked. Neid ei peata miski, nad on kui pistoda, mis lõikab läbi kõik kütked, millesse satuvad teel.
Neid on nii palju, et võrdlus pistodaga pole piisav. Nad on kui verine Issanda mõõk, mis tilgub rasvast, tallede ja sikkude verest, jäärade neerurasvast.
Sest see mõõk on joobunud taevas,
vaata, see langeb alla Euroopa peale,
Issanda poolt neetud rahva peale
kohtumõistmiseks.
Tõesti, sinna kogunevad raisakotkad,
igaüks oma paarilisega.
See maa jääb laastatuks põlvest põlve,
iialgi ei käi keegi sealtkaudu.
Puguhani ja siil pärivad selle,
öökull ja kaaren elutsevad seal!
Vaat siis, kui võimas on rahvastikuränne, kui kohutav on migratsioon! Ja kui keegi oma meeltesegaduses tahab nende teele seada tõkkeid, et nende liikumist suunata või nende isikuid kontrollida, siis seatakse nad lihtsa valiku ette – avage piir või surge! Open or die!
Enam ei kehti „Seesam avane!“ millega Ali-Baba oma röövlijõuku läbi kaljuseina viis, otsekui Mooses juudi rahvast läbi Punase mere või sm Savisaar Tallinna linnavalitsust läbi prokuratuuri katsumuste kadalipu. Tänases postmodernistlikus ja premediavistlikus maailmas on au sisse tõstetud hoopis teistsugune slõugan: „Open or die! Edasi, kentuki poisid!“
Aga edasi – seal on Saksamaa, mille taga terendavad veel müütilised Skandinaavia heaoluriigid. Tuleb vaid käsi välja sirutada ja küps vili ära noppida. Mitte jääma ootama looduse armuande, vaid võtta neid ise.
Ent kui keegi selle peale nina kirtsutab või muul moel rassistlikke meeleolusid välja paista laseb, sellele vastavad kentuki poisid: „Merkel ise kutsus meid, olge seepärast meie vastu aupaklikud, sest me suvatsesime vastu tulla tema soovile!“
Meil, eestlastel on sellest kerge aru saada. Oleme ju terve inimpõlve jooksul ja kauemgi kuulnud vene seltsimeeste suust seda, et neid kutsuti Eestisse, taastama rahvamajandust ning tüles ehitama fašistide poolt purukspommitatud Narva linna.
Aga Saksamaal hoitakse praegu hinge kinni. Kas juhtub paratamatu ja möödapääsmatu, või läheb see karikas sel korral siiski mööda?
Soovmõtlemine põrkub kokku soovmõtlemisega. Ühelt poolt soovitakse, et elu läheks edasi endistviisi, kindlate reeglite ja juurdunud tavade järgi, teiselt poolt soovitakse aga olla sallivad, avatud ja sõbralikud. Kuidas küll neid kahte poolt kokku sobitada? Selle üle praegu pead murtaksegi, aga lahendust ei paista silmapiiril veel olevat.
Olen oma lugudes otsinud sm Lobjakasele sõpru. Ja nagu veenduda olete võinud, neid ka leidnud. Ega siis sallivus ja hea tahe Eestist otsa pole lõppenud, kuigi rahvas uue migratsioonilaine vastu on häälestatud. Eelmise laine haavad veel terveks ravimata, seepärast kardetakse uut.
Aga kui ma esitaksin täna küsimuse teisiti – kas Saksamaa võiks olla sm Lobjakase sõber? Ikkagi Euroopa?
Mis seal salata, Saksamaast palju südamelähedasem on sm Lobjakasele hoopis Prantsusmaa. Seal kärgatavad pommid, seal tärisevad kalašnikovid, tänavatel voolab veri. Õhus on tunda revolutsiooni hõngu, uhkelt ja püstipäi liiguvad ringi isalmiterroristid. Neesdamad, kelles peitub rohkem eurooplust ja rohkem derridaad kui kõigis eesti hädaharitlastes kokku!
Aga Saksamaal sumbub kõik mingisse olmesaginasse. Sakslased ise kaanivad õlut, migrandid kabistavad nende naisi, poliitikud ei suuda otsustada, kas pidada araablasi ja aafriklasi sedavõrd inimesteks, et neilegi laieneks karistusseadustik.
Kui Prantsusmaa president kordab siiamaani, et tema riik on sõjas terrorismiga, siis Saksamaal peetakse ägedat võitlust islamofoobide, paremäärmuslaste ja parempopulistidega, kes hauvad salaplaani kehtestada vastuvõetavatele migrantidele ülempiir.
Loomulikult on multikultuursed inimesed igasuguste piirangute vastu. Ütles ju frau Merkel selge sõnaga: „"Tulge minu juurde kõik, kes teie vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile varjupaika ja maapealset paradiisi pakkuda!“
Kui aga kehtestataks ülempiir – hoidku taevas selle eest! –, siis pole see ju lubatud „kõik“, siis oleks see moslemi seltsimeeste õigustatud lootuste purustamine!
Kui aga paremäärmuslased tulid tänavale loosungitega, kus nõudsid, et varjupaigataotlejad hoiaksid oma räpased käed saksa naistest eemal ja lubasid nende kaitseks välja astuda, teatasid feministlikud naisseltsimehed ärritunult, et nad ei kavatsegi end parempoolsetel ja pealegi veel meestel kaitsta lasta. Enne kannatavad kabistamist-vägistamist, sest avatus kuulub ju euroopalike väärtuste juurde.
Jah, prioriteedid peavad paigas olema. Aga kui euroopalikud väärtused satuvad omavahel vastuollu, tuleb teha valik. Ühest küljest on naised harjunud valjuhäälselt nõudma endale üha suuremaid vabadusi – ja neid ka saanud. Aga teisest küljest on juba maast-madalast elatud teadmisega: ma ei ole rassist! Ja nüüd, vana-aasta õhtul korraga need kaks väärtust ühtäkki põrkusid. Kes oleks osanud sellist asja ette näha?
Kas jääda edasi antirassistiks ja loobuda vaba naise mentaliteedist, lastes enda allaheitlikult kabistada-vägistada, või hoides kinni vabaduse ideest, mitte muutuda meeste mängukanniks – isegi siis, kui see peidaks endas ohtu, et sind peetaks rassistiks?
See viimane on aga ühele eurooplannale midagi nii vastuvõtmatut, et pigem lastakse end siiski kaugetel külalistel-abivajajatel käperdada, sest lõppude lõpuks on tegemist iidse kultuurilise traditsiooniga, mida on harrastanud kabistajate isad ja vanaisad. Küllap õhkasid tänased ahistajad poisikesepõlves oma isade tahharush jamaeid pealt vaadates: oh seksiaeg, oh seksiaeg, millal sina tuled, mina selleks ammu juba valmis olen!
Ja nüüd, kui see kauaoodatud aeg lõpuks kätte on jõudnud, ei saa ju ometi sellest loobuda taolisel tühisel põhjusel, et Euroopas kujutavad naised endale ette, nagu oleksid neil mingid õigused, vaata et peavad end meestega lausa võrdseiks!
Väärusulistele tuleb koht kätte näidata, neid kultuuriliselt valgustada. Vaesekestel ei paista ju islamikultuurist aimugi olevat. Tume rahvas!
Ühesõnaga – olukord on pea sama nagu meil 1940. aastal, mil vene seltsimehed tulid meile kultuuri tooma. Ausalt öeldes pole me seda tänuvõlga suutnud neile tänase päevani tagasi maksta.
Aga saksa mehed? Nii mõnigi on imestanud: kus siis mehed olid, kui võõrad persevestid nende naisi ahistasid? Kuhu jäi rüütellikus – tung söösta esimesel võimalusel kaitsetule neiule appi?
Sellest, kullakesed, kavatsen ma rääkida homme. Eks ole ju mehedki Jumala loomakesed, kes väärivad teatud tähelepanu.
Järgmise kohtumiseni, minu veetlevad seltsimehed!

[Kriku]

Järjekordne katse püsikvooti kehtestada. Mõne nädala pärast pakub Euroopa Komisjon välja kava Dublini regulatsiooni asendamiseks. Migratsioonikomisjonär ütles 14.01, et see hõlmab ümberjagamisvalemit, mida nimetas "poolautomaatseks". Mida see tähendab, ei ole selge.

IMHO ei tule kohustuslikust kvoodisüsteemist väga tõenäoliselt mitte midagi välja. Ka 160 000 inimese ühekordne ümberjagamine on takerdunud.

[metroo]

Möll Ungari pagulaslaagris - pagulaste ja valvurite vahel tekkis eriarvamus interneti kasutamise osas.
http://www.gazeta.ru/social/video/2016/ ... grii.shtml

[Fucs]

Martti Kalda: võimatu ülesanne - pagulased Eesti haridussüsteemis
17. jaanuar 2016 17:09

Eesti on lubanud oma ühiskonda vastu võtta umbkaudu pool tuhat pagulast, eelistades kristlasi ja lastega perekondi. Käesolev on teemaarendus võimalikest väljakutsetest, mis seisavad Eesti haridussüsteemi ja laiemalt kogu ühiskonna ees pagulaste vastuvõtmise korral, kirjutab orientalist Martti Kalda Õpetajate Lehes.

Käesoleval aastal on Euroopasse voolanud pea 750 000 põgenikku. Enamik neist (umbes 75 protsenti) on pärit Lähis-Idast (Süüria, Iraak), väiksem osa Lõuna-Aasiast (Afganistan, Pakistan, Bangladesh), Kesk-Aafrikast (Eritrea, Nigeeria, Somaalia, Sudaan) ning Balkani poolsaarelt (Kosovo, Albaania, Serbia). Keskmine pagulane (umbes 65 protsenti neist) on 20−40-aastane islamiusuline põhiharidusega mees. 85 protsenti põgenikest on kodumaalt lahkunud sõjalise konflikti tõttu.

Keele- ja kultuuribarjäär

Integratsiooni esimene samm on eesti keele ja kultuuri õpe (kodanikuõpetus). Siinkohal arvestagem, et enamik põgenikest (mehed, naised, lapsed) ei oska võõrkeeli või valdab neid vaid vähesel määral. Kuna kolm neljandikku põgenikest pärineb Lähis-Ida maadest, võib loota, et pea kõik nad saavad aru araabia ühiskeelest. Seega vajame umbkaudu 20 araabia keelt kõrgtasemel valdavat õpetajat, kellel on pedagoogiline eriharidus. Eripalgelise põgenike hulga korral on Eestil tarvis ka rohkem vastavate keelte valdajaid.

Pagulaste ühiskonda integreerimisel on kõige olulisem keelebarjääri ületamine. On oluline, et vastne Eesti elanik ei saaks aru mitte üksnes sõnadest ja lausetest, vaid ka öeldu mõttest. Mõistetagu, et põgenik ei tõlgi öeldut mitte üksnes oma keelde, vaid ka oma meelde, st keelebarjäär on ka kultuuribarjäär. Kahjuks on see paljude (pagulaste, ent ka Eesti kodanike) jaoks ületamatu takistus.

Hoolimata Eesti hariduse demok­raatiataotlustest, arvestagem, et enamik põgenikke pärineb islamiusklikest meesšovinistliku kultuuriga riikidest. Seetõttu kehtib põgenike seas sisemine hierarhia. Araablased on muslimite seas esirinnas, järgnevad teised europiidse rassi esindajad (Lõuna-Aasia ja Balkani rahvad). Negroidsed muslimid on kõige alamad, sest nemad on ajaloo vältel olnud islamimaailmas orjad ja teenrid.

Mehi peetakse naistest paremateks, poisslapsi eelistatakse tüdrukutele. Parima tulemuse saavutamiseks tuleks need grupid klassiruumis lahutada. Kindlasti peaksid õppima eraldi mehed ja naised, säärane on muslimite arusaam naistega arvestamisest. Naissoost õpetajatel on keeruline end meeste- või poisteklassis kehtestada, seega peaksid vähemalt pooled eripedagoogidest olema mehed.

Muslimite nägemuses on ainus õige ja oluline haridus usuharidus: klassikaline araabia keel, koraan ja selle seletused, palvetekstid, islami ajalugu. Pagulastelt ei tasu oodata liigset entusiasmi eesti keele ja kultuuri õppimisel, huvi Euroopa väärtuste vastu.

Enamiku pagulaste lähteriikide kooliprogrammides puudub keemia ja füüsika, geograafia ja bioloogia. Enamik meessoost pagulasi oskab lugeda, kirjutada ja vähesel määral arvutada. Naiste puhul ei saa seda alati eeldada. Heal juhul on neil olemas islamikeskne maailmanägemus ja vaade ajaloole. Pagulastel võivad puududa teadmised kõige elementaarsemast: demokraatia ja humanismi põhitõdedest, evolutsiooniteooriast, maailmageograafiast, ajaarvamisest jne.

Ainus tõde tuleb Allahilt

Arvestada tuleb islami tavadega. Koolides tuleb sisse seada palveruumid, kus tähistatud Meka suund (palvesuund ehk qibla). Palveruumi lähistel peab olema pesuruum, sest enne palvetamist on muslimitel kohustus pesta käsi-jalgu ja nägu-kaela.

Palvuse ajad arvestatakse välja päikese järgi, seega jaotuvad päevased palvekorrad Eestis suvel ligi kahekümnele, talvel aga vaid viiele tunnile. Palvus on alati esikohal, st palveaja saabudes katkestab muslim kõik muud tegevused (k.a õppimise) ja suundub palvetama. Mõistetavalt on see Eestis ja Euroopas, kus haridus seisab religioonist rangelt lahus, kummastav käitumine.

Toitlustamisel peab silmas pidama, et muslimitel on keelatud süüa sealiha. Ideaalis tohivad nad süüa vaid halal (arab «lubatud») lihast (rituaalselt tapetud looma-, lamba- või kanaliha) valmistatud toite. Erandiks on taime- ja kalatoidud. Halal toidu valmistajad võivad olla ka kristlased või juudid, juhul kui nad on loomade tapmisel järginud islami traditsioone. Seega peab haridussüsteem arvestama ka kokkade eriväljaõppe vajadusega.

Paastukuul (ramadaan) on keelatud süüa ja juua päikesetõusust kuni loojanguni. Näiteks 2016. aastal vältab paastukuu 7. juunist 7. juulini, seega paastub täiskasvanud muslim Eestis hommikul kella neljast (päikesetõusust) kuni õhtul kuni kella üheteistkümneni (loojang), mis teeb kokku 19 tundi. Alla 10-aastased (regiooniti tavad erinevad) lapsed on paastumisest vabastatud, täiskasvanuks saades (poisslastel ümberlõikamisest, tütarlastel esimesest menstruatsioonist alates) kehtivad neile aga samad reeglid. Ramadaanil on keelatud tõusust loojanguni mitte üksnes süüa, vaid ka juua, arstirohtu võtta, suitsetada ja isegi nätsu närida.

Pesta ei tohi, sest vesi võib suhu sattuda. Ning nõnda 30 päeva järjest. Arusaadavalt on nälgivatele inimestele sel perioodil keerukas midagi õpetada. Samaga peaksid arvestama tulevased tööandjad.

Põgenike integratsiooni seisukohalt on oluline arvestada nende kultuuri- ja usutavadega ka pisiasjus. Islami pühade tähistamine kõrvu Eesti ja kristlike pühadega on pagulaste jaoks oluline. Võimalikud on situatsioonid, kus muslimitest lapsevanemad protestivad koolis korraldatavate lihavõtte- või jõulupühade vastu. Islam on kiivalt enesekeskne ja monoteistlik; kõik võõras on keelatud, ainus võimalik tõde on Allahi oma.

Eesti riik peaks kiiremas korras asuma korraldama pagulastega tulevikus kokku puutuvatele pedagoogidele multikultuursuse ja -religioossuse koolitusi. Ilma pagulaste kombeid tundmata ja arvestamata on konfliktid tagatud.

Vältigem poolikut lahendust

Islamimaailma naistelt eeldatakse täiskasvanuks saades enda juuste, harvem näo katmist. Pearäti või näokatte kandjate jaoks on see absoluutne reegel, milles erandeid ei tehta. Koolilastest tüdrukutirtsud kannavad pearätti ja kehavorme varjavat riietust isegi kehalises kasvatuses ja ujumistundides. Pearäti tohib ära võtta vaid oma lähisugulaste (isa-ema, õde-vend, abikaasa) juuresolekul.

Politseinikud või piirivalvurid, ent ka õpetajad peavad olema valmis heal juhul tõrjuva suhtumisega, juhul kui nad peaksid paluma pea- või näokate eemaldada. Juhul kui seda nõuab naiselt või tüdrukult meessoost isik, peetakse seda au haavamiseks, privaatsuse räigeks rikkumiseks. Tüdrukute vaba läbikäimist, või veelgi enam seksuaalsuhteid vastassugupoolega islami kultuuris ei sallita. Seega peaks ettevaatusele manitsema ka pagulaste mittemoslemitest klassikaaslaseid ning nende vanemaid ja olukorda neile selgitama. Selgitustöö jääb kooli ja selle töötajate õlule.

Põgenike integratsiooniga pikemat aega tegelevad riigid rõhutavad põgenike psüühiliste probleemide märkamise vajadust. Eesti riik võib arvestada vajadusega palgata tööle kümneid psühholooge, kelle spetsialiteediks on integratsioon.

Sõjakolletest pärit pagulased võivad kannatada posttraumaatilise stressi all. Sellele lisanduvad uuel kodumaal stress, mis on tingitud keele- ja kultuuribarjäärist, hirm rassismi ees, koduigatsus, isoleerituse tunne, ilmastikust (talvine pimedus, külm ja niiske ilm, suvised pikad päevad) tingitud masendus jne.

Pagulaste lastele võib saada osaks koolikiusamine. Pagulastele endile Eesti avalikkuse tõrjuv suhtumine. Ning tõrjutus tekitab teatavasti trotsi. Trots viib mõningatel juhtudel radikaliseerumiseni, sunnib liituma äärmuslike muslimite-terroristidega.

Probleemide vältimiseks on ülitähtis siduda pagulased tugevasti Eesti ühiskonnaga, kaasata nad kogukonna tegevusse ning tuua tööellu. Juhul kui Eesti on otsustanud pagulasi vastu võtta, siis tasub seda teha korralikult ja kogu hingest. Uisapäisa tehtud otsused põhinevad teadmatusel. Kõige halvemad lahendused on poolikud lahendused.

http://arvamus.postimees.ee/3470463/mar ... ssusteemis

[MMX]

Vaat millest sakslased Spiegeli juhtartiklis unistavad! Rahvusriigist, mille globaliseeri(u)mine ja neoliberalism on ära lõhkunud.

Leit­ar­ti­kel
Der gute Staat

Was die Bürger erwarten können und welche Rolle sie spielen sollten

Der Staat über­treibt, der Staat ver­sagt. Er tut zu viel, er tut zu we­nig. Der Staat macht es in den Au­gen sei­ner Bür­ger nie rich­tig. Mal do­mi­niert die eine Kri­tik, mal die an­de­re.

Im Mo­ment geht es vor al­lem um das Zu­we­nig. Zu we­nig Po­li­zei, zu we­nig Grenz­kon­trol­le, zu we­nig In­te­gra­ti­on. Zu we­nig Staat.

Um­ge­kehrt be­deu­tet das: mehr Staat, bit­te. Ge­nau­er: mehr Na­tio­nal­staat. Was ein be­mer­kens­wer­tes Come­back ist. Vor zehn Jah­ren schien der Na­tio­nal­staat dem Tode ge­weiht, da­hin­ge­rafft von Glo­ba­li­sie­rung und Neo­li­be­ra­lis­mus. Nun ist er eine Hoff­nung. Der Na­tio­nal­staat wird ge­braucht, ist aber in schlech­tem Zu­stand. Er konn­te die be­dräng­ten Frau­en in Köln nicht schüt­zen, er be­kommt den Zu­strom von Flücht­lin­gen nicht un­ter Kon­trol­le. Er kann dem Le­ben in Deutsch­land der­zeit kei­nen gu­ten Rah­men ge­ben. Muss er aber. Es geht jetzt dar­um, ei­nen gu­ten Staat zu schaf­fen.

Dirk Kurbjuweit
https://magazin.spiegel.de/SP/2016/3/14 ... centerpage

[kalleb]

siin üks eriti tuporõloi tsurban proovib vahekorda astuda poe pesumannekeeniga, ju mingi araablaste rahvuskomme mida tuleb aksepteerida

https://www.youtube.com/watch?v=w7hCIyQ9p8U

[Mamba]

Ametnike jaoks võib olla tõesti massilises pagulaste sisse toomises oma loogika.
Pömmpäid on vaja et omavalitsustes oleks piisvalt päid ja koolides lapsi.
On kes ametnike armaadat üleval peab ja nii on võimalik neil kes pole terve elu eriti midagi teinud lõpuni välja lohistada.
Need inimesed pabistavad ka kõige rohkem pensioni pärast.
Riigiaparaat on aeglane ja nii on võimalik juhtida kümneid aastaid valda kus poolad elanikud on ametnikud, koole kus personali on rohkem kui lapsi jne. Ja nüüd järsku kingitus, tulevad ahvid keda peab juhtima.
Aga selles valemis on suur viga.
Keegi ei tule siia tööle ja pagulase peale kulub rohkem kui ta tagasi toob.
Selle jama maksab kinni kohalik maksumaksja, just täpselt nii nagu mujal euroopas.
Teiseks tasub vaadata mida räägivad KOHALIKUD näiteks uk-s ja rootsis.
No ei tule ilusaid sõnu sealt poolt.
Pagulased on õginud suure osa nende pensioni rahast, ka neis riikides pole keegi kindel mis üldse tulevik toob.
Kui nad oleks seda suurt lollust ette näinud siis poleks seda viga tehtud.
Suures plaanis on sotside paremad päevad euroopas loetud.
Me võime siin seda sots ullikese mulli ajada, see ei muuda midagi, asjad lähevad lähematel aastatel euroopas kurjaks nagu usas peale 9/11.
Tumeroosade elevantide aeg euroopas on läbi.

[Rügaja]

Chupacabra - äkki on hoopis eurotolerastide ideoloogia äärmuslik ja konservatiivide oma vägagi kesktee? Vähemasti Poolas juba niimoodi mõeldakse, seal hääletati brüsselimeelsed sotsialistid seimist üldse välja.
Aga ärme seda sisepoliitvaidlust siin põgenike teemas rohkem vaidle. Las rahvas otsustab. Kolme aasta pärast näeme, kui mitte varem

Uudist kah: Calais immigrandilaagris mindi ajakirjanikele kallale: http://www.breitbart.com/london/2016/01 ... rant-camp/

Igale siiasaabunud migrandile oleme kohustatud teatama:
https://www.facebook.com/photo.php?fbid ... =3&theater

[Mamba]

Ja muidugi hea näide integreerumisest Uk baasil.
Neil on kümneid kordi rohkem raha kui meil et teha mis iganes lõimumisi.
Annavad maju, maksavad kinni kogu elamise jne.
Aga mitte midagi ei tööta.
Londoni kesklinnas võid ju näha rahvaste baabelit aga õhtuks läheb ikka iga mees oma koju ja kodu on linnaosas kus on kõik sinuga ühte nägu mehed. Väikestes linnades samamoodi. Jutud integreerumisest ja segunemisest on puhas hülge mõla.
Taust ja maailmavaade on lihtsalt nii erinevad et isegi sama keelt rääkides ei teki mitte mingisugust lõimumist.
Inimesed lihtsalt ei saa teineteisest aru. Kohalikud on solvunud et need kes tulid ei tee seda mida tulles lubasid.
Sisse tulnute jutt on aga midagi palju hullemat ja kahjuks pole vahet kas riigis on elatud viis või viiskümmend aastat.
Moslemi kogukond on väga ühtne ja nemad näevad ennast kui oma kultuuri levitajat, nad ei tulnud siia alluma.
Seda kõike kõrvalt vaadates ja erinevate inimestega rääkides tekib mul vahest juba tunne et me oleme siin oma venelastega ju napilt vennad.
Eestlane saab lasnamäel käia ilma et teda pussitatakse ja venelane saab maja osta ükskõik millisesse väikelinna kui ta seda vaid tahab.

[Sho]

Seda kõike kõrvalt vaadates ja erinevate inimestega rääkides tekib mul vahest juba tunne et me oleme siin oma venelastega ju napilt vennad.

Seda ennustati ju juba eelmisel aastatuhandel, et venelased tegid meid sõpradeks sakslastega ning pabulased teevad meid tulevikus sõpradeks venelastega.


Metlevilt hea informatiivne artikkel. Eriti kirjeldus Brüsseli noortefoorumil toimunust.
http://arvamus.postimees.ee/3471695/ser ... udamesober