www.militaar.net

Paar (kriitilisemat) tähelepanekut EKRE riigikaitseprogrammi osas:

„2. Optimeerime kaitseministeeriumi valitsemisala struktuuri nii, et sinna jääb alles ainult kolm iseseisvat asutust – kaitsevägi, Kaitseliit ja Välisluureamet.“. Selline ettepanek on siis 20 eesmärgi seas kohe alguses, 2. kohal, veel enne SA-struktuuri suurendamist ja muid olulisi asju. Vähemalt mulle jääb küll arusaamatuks, mis on üldse selle ettepaneku sisu või põhjendus, mis selle tulemusel paremaks läheb jne? Sisuliselt tähendaks selle ettepaneku elluviimine minu arusaamist pidi seda, et likvideeritaks tänane Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) ja KRA, ning nende asutuste ülesanded antaks üle/tagasi kas Kaitseministeeriumile, või siis Kunnase varasemaid seisukohti teades pigem Kaitseväele. Milleks on vaja Kaitseväge hakata nt koormama kutsealuste teenistussevõtmise korraldamisega (millega KV meil kunagi pole 30 aasta jooksul tegelenud), või siis kogu Kaitseministeeriumi valitsemisala taristu ja hangete tegelemisega (millega osaliselt KV tegeles eelmisel aastakümnel), sellest mina hästi aru ei saa. Trendid on viimase kümnekonna aasta jooksul olnud vastupidised – Kaitsevägi keskendugu sellele, mida ohvitserid on sõjakoolis õppinud, ehk siis riigi sõjalise kaitse korraldamine ja selleks valmistumine, ehitamise, ostmise jms tegelegu tsivilistid ja eraldi asutus. Ei tea kedagi ka Kaitseväes täna, kes tahaks hanke- ja taristumajandust KVJ käsuliini tagasi tuua.

„5. Koostame kiiremas korras kuni 2045. aastani ulatuva tervikliku sõjalise riigikaitse arenguvisiooni /…/“. See oleks siis visioon selle kohta, milline peaks Kaitsevägi olema u 22 aasta pärast. Kas sellist visiooni on tegelikult vaja? Mis reaalne kasu sellest oleks? Me ei suuda reaalselt ette prognoosida seda, milline Venemaa ja meid ümbritsev keskkond on 20+ aasta pärast, eriti ei oska me prognoosida ka seda, milline on majandus, Eesti demograafia ja ilmselt ka sõjanduse ja tehnoloogia areng kahe aastakümne pärast. Täna teeme enamvähem adekvaatset planeerimist 10 aasta lõikes, kusjuures elu on näidanud, et realistlikult planeeritav ja elluviidav on iga 10 aastase plaani I pool, II pool enam mitte nii väga. Eriti praeguses olukorras on KVJ suhteliselt õigesti öelnud, et keskenduda tuleb nendele võimetele, mis saavad valmis võimalikult kiiresti ja annavad lahinguväljal suurima efekti. 20+ aasta arenguvisiooni suurimaks riskiks pean mina seda, et kui Kunnase visioon ja rahalised vahendid 10 aasta perspektiivis ei kattu, siis hakatakse kõiki julgemaid unistusi sisse kirjutama umbes aastaks 2040 vms. Mis halvimal juhul viib 10 aastat tagasi eksisteerinud paberarmee taasloomisele, kus üksustel oli osa relvastust, varustust ja inimesi, aga nt laskemoon või sõidukid oleksid pidanud tekkima alles kuskil kaugemas tulevikus.

„f) iseseisva kaitsevõimega seostamatute tegevuste lõpetamist“. Julgen pakkuda, et lisaks Kaitseuuringute Keskuse sulgemisele võiks siia alla mahutada veel näiteks Eesti Sõjamuuseumi likvideerimise ja Eesti osaluse NATO strateegilise õhutranspordi programmis (SAC). Väga palju muud enam välja ei mõtle. Häda ainult selles, et need meetmed annaks aasta peale säästu kokku heal juhul paari miljoni euro jagu, mis miljardi euro suuruse kaitse-eelarve juures enam väga suurt võitu ei anna.

Mis krdi vahet seal on, mida EKRE lubab? Iga mõtlev inimene saab aru, et nende programm on kantud populismist ja tööriistaks demagoogia. Mingit realistlikku sisulist nägemust pole seal kunagi olnud. Kui on kasulik, siis panevad tõnismäele ka pronkssõduri jälle üles. Samal ajal kui üks kaabu käib nelkidega seda avamas, vehib teine kuskil Eesti lipuga ja vannub Pitka soomusrongi vaimule truudust väites, et nii pole olnud ja kõik on valesti aru saanud. Isegi kui nad lõpuks mingi ime läbi ei osutugi punasteks, siis müüvad nad ikkagi silmagi pilgutamata oma poliitilise profiidi nimel maha suhted naabrite ja liitlastega ning jätkusuutlikust majandamisest on neil täiesti savi
Ja teistpidi- jumal hoidku selle eest, et parteide propakontorid hakkavad meie riigikaitse strateegiaid arendama.

Lemet kirjutas: ↑27 Dets, 2022 18:55 See USAst miljardi taotlemine on kaunikesti halenaljakas, kui eelmisi valimislubadusi ja rusikaga rinnaletagumist meenutada. Rannakaitse ja miiniveeskamisvõimekuse lõpuleviimine on vast praegugi kavas, nagu ka keskmaa õhutõrje. Kaudtulevõimekuse kahekordistamine- lisa K-9 ja HIMARSITE ost peaks ju juba allkirjastatud olema
Etc, etc...

Meenutame siis eelmisi koalitsioonikõnelusi EKRE IKE valitsuses - kaitsekulude teemal.
Isamaa ja EKRE lubasid üksteise võidu kaitsekulude tõstmist, ühel oli vist 2,4 ja teisel 2,6%.

Aga kui kõnelused algasid, siis sm Juri Koleso kortsutas korra kulmu ja mõlemad pisiparteid loobusid hetkeliselt oma kaitsekulude lubadusest.
Saaks vaid valitsusse.

Praegu kilab väike Helme, justkui oleks kaitsekulude tõus EKRE IKE teene ("et meie alustasime"). Tegelikult nemad lasid püksi ega seisnud päevagi kaitsekulude kasvu eest. Põhiliselt tuleb kaitsekulude tõusu eest vist tänada RE-d ja "Kallase valitsust", kelle eest EKRE asub "kodumaad päästma"

Ja noh, see viimane tsirkus pensionimaksete peatamise ja megaintressiga, mida nüüd maksumaksja maksma peab (toona oleks riik laenu saanud null intressiga iga kell) näitab hästi selle Helme-poisi "finantskirjaoskust" (kolm korda võib arvata, kes oli siis rahaminister).

Kui kaitseminister Hanno Pevkur soovib julgeolekupoliitika alustes fikseerida kolm protsenti SKP-st sõjalisele riigikaitsele, siis siseminister Lauri Läänemets paneks pool protsenti elanikkonnakaitsele. Rahandusminister Annely Akkermann aga usub, et protsentidega peaks üldse tagasi hoidma.

https://www.err.ee/1608844387/protsendi ... rimeelsusi

See Läänemetsa 0,5% on kahtlane värk: https://www.militaar.net/phpBB2/viewtop ... 76#p771576

See on selline huvitav talupoja komme, et sõprade juures käiakse kõvatamas ja nõutamas, et toetage teisi rahaga ja hea kraamiga veel rohkem, aga ise kodus hoitakse ennast pigem rahaasjus tagasi ja loodetakse, et vast see torm äkki ka seekord ilma kadudeta mööduks.

Minu pakkumine: 5a pärast on meil kaitse-eelarve 5% SKP-st ja sellest 1% tuleb iga aasta USA sõjalise abina (varustus, laskemoon jne).
Lihtsalt viisil või teisel lõpeb/hangub see UKR sõda varsti ära (ühel poolel peab jaks lõppema) ja siis satume rindejoonele meie - meeleheitlikku seisu sattunud Kremli võimuvertikaal otsib lihtsamat vastast, kelle vastu edukat sõdada pidada.

Kriku kirjutas: ↑09 Jaan, 2023 16:50

Kui kaitseminister Hanno Pevkur soovib julgeolekupoliitika alustes fikseerida kolm protsenti SKP-st sõjalisele riigikaitsele, siis siseminister Lauri Läänemets paneks pool protsenti elanikkonnakaitsele. Rahandusminister Annely Akkermann aga usub, et protsentidega peaks üldse tagasi hoidma.

https://www.err.ee/1608844387/protsendi ... rimeelsusi

See Läänemetsa 0,5% on kahtlane värk: https://www.militaar.net/phpBB2/viewtop ... 76#p771576

Läänemets ilmselt loodab selle 0,5% laiali määrida kogu sisejulgeoleku peale, sh pankroti suunas tüüriva PPA elushoidmiseks, päästjate palkadeks jne.
Ega selle elanikkonnakaitsega pole ka seni keegi keelanud tegeleda, kuid rahad on seni kõik läinud jätkusuutmatu kutselise personalimudeli ülalhoidmiseks.

Sestap mina nt eriti ei osu, et selle raha eest hakatakse varjendeid ehitama, keldreid kindlustama ja inimesi õpetama. Lisaraha surve sisejulgeoleku poolt on nii suur, et see raha ei saa minna mujale kui jooksvate kulude tõstmiseks.

Ta ütleb minu poolt viidatud artiklis otse, et see on peamiselt elanikkonna koolitamiseks

Trumm: ...meeleheitlikku seisu sattunud Kremli võimuvertikaal otsib lihtsamat vastast, kelle vastu edukat sõdada pidada.

Ei taha midagi 100% välistada, kuid hetkel tundub see ebaloogilisena - Ukr-ga ei saa karu hakkama, aga samas tuleb madistama NATO-riikidega, eriti veel olukorras, kus lähiajal Soome ja Rootsi siiski saavad NATO-liikmeks de jure. Praegu ei ole nad julgenud tegelikult isegi mitte Poola idapiiri/Ukr läänepiiri mõjusalt pommitada (varustuskanalid).

Kriku kirjutas: ↑10 Jaan, 2023 12:28 Ta ütleb minu poolt viidatud artiklis otse, et see on peamiselt elanikkonna koolitamiseks

No selleks, et tõhusalt koolitada, peavad PA ametnikud olema motiveeritud.
Tegelikult, tõsiselt rääkides, siis olen käinud mõnel kriisivalmiduse koolitusel, mida KOV-dele PA korraldab ja selle tase on "andke padruneid".

Trummiga saab niipalju nõus olla, et Venemaa võib siinkandis üritada tõesti mingit "PR konflikti" tekitada. Olgem aus, kui Venemaa STV pommitab pool tundi Narvat teab venemaa väga hästi, et NATO teda pommitama ei hakka. Peale seda annab niisama rusikat viibutada sisemaiselt.


Hetkel on 3% ilmselge miinimum, ning kes selle vastu sõdib, ükskõik mis põhjustel on vaenulik element.

Sotsid on erakond, mida on juhtinud isik, kes tahtis kaitseliidu laiali saata ning ajateenistusest loobuda. Koos keskerakonnaga, selgelt Eesti vaenulik kamp (erinevalt keskerakonnast, nad ei saa seda ise aru). Mingis mõttes võiks nimekirja lisada ka EKRE, kuid tema puhul on probleemiks pigem lihtsalt rumalus osades (kuid mitte kõigis) riigikaitse küsimustes. Häält ei saa vast kevadel, kuid täiesti eesti vaenulikuks kambaks ka ei saa pidada võrreldes kahe eelmainituga.

Kuid pmt võiks mingi valimiste teema teha seoses riigikaitsega ...

Lisan veel bensiini lõkkesse - minuvanused näevad oma eluajal veel ära ka naiste kohustusliku ajateenistuse nagu Iisraelis.

Xender kirjutas: ↑10 Jaan, 2023 15:38Trummiga saab niipalju nõus olla, et Venemaa võib siinkandis üritada tõesti mingit "PR konflikti" tekitada. Olgem aus, kui Venemaa STV pommitab pool tundi Narvat teab venemaa väga hästi, et NATO teda pommitama ei hakka. Peale seda annab niisama rusikat viibutada sisemaiselt.

Seda palun edasi arutada oleksoloogia alamfoorumi vastavas teemas: https://www.militaar.net/phpBB2/viewtop ... 01#p771801

Xender kirjutas: ↑10 Jaan, 2023 15:38 Sotsid on erakond, mida on juhtinud isik, kes tahtis kaitseliidu laiali saata ning ajateenistusest loobuda. Koos keskerakonnaga, selgelt Eesti vaenulik kamp (erinevalt keskerakonnast, nad ei saa seda ise aru). Mingis mõttes võiks nimekirja lisada ka EKRE, kuid tema puhul on probleemiks pigem lihtsalt rumalus osades (kuid mitte kõigis) riigikaitse küsimustes. Häält ei saa vast kevadel, kuid täiesti eesti vaenulikuks kambaks ka ei saa pidada võrreldes kahe eelmainituga.

Kui minevikus kraapida, siis kindlasti ei tohi unustada Reformierakonda, mis veel aastal 2010 (NB! pärast Gruusia sõda) propageeris ajateenistuse lühendamist ja kutselist armeed.
https://epl.delfi.ee/artikkel/51288249/ ... rmee-poole
https://www.err.ee/413994/reformierakon ... mee-suunas

Tasub vaadata, jah, aegade taha, milline partei millist kaitse ülesehitust toetas. Kuid olulisem on, kuidas edasi. Mis parteid kuidas täna soovivad kaitseväge arendada.
Olgu Mikserile ta ammune arvamus ja Ligile ta profiarmee kontseptsioon häbiks. Kuid vaatame mida Kunnas, Vooglaid, Järvi, Helme, Seeder, Reinsalu (Luik on out erakondlikust valikust), Laaneots, Laanet, Pevkur, Ratas, Loone, Karilaid jt praegu arvavad.