www.militaar.net

Ei tea, millega need kaitseplaneerijad tegelevad, aga nimetatud Krati-nimeline õppus on esimene omataoline - 22 aastat peale taasiseseisvumist.
Neid arve vaadates võib tõesti aru saada, et asjaga pole sisuliselt tegeletud.
Kui võtta netist lahti artiklid EV toiduvarudest hädaolukorraks - sama lugu (kuivikuid oli seal grammides per nase).
Ei saa ka pugeda universaalse rahahäda taha, naaberriikides (nt Soomes) on teatud asjad lihtsalt ühemõtteliselt erasubjekti kohustus ja talle ei maksta selle eest midagi, küll aga täitmata jätmisel võid saada "täisväärtusliku" rahatrahvi.
Hea, et KV-l on täna midagi häda puhuks olemas, sest tsiviilsfäär vajub ilmselt oma probleemidega KV kaela ja kuidas jätad oma inimesed hätta.
Sest nt PA-l pole taolise jama puhuks pea midagi võtta.
Millega hoitakse käigus leivatehase ahjud või nt meil kasutusel olevad tuhanded ühispuurkaevud...

Kordan veel - laiem ja süsteemsem küsimus.
KV ja kamina business on täha peamiselt KJ vajadused. Need on tegelikult suht väike osa kogu nö ühiskondlikest vajadustest.
Paraku ei õnnestu sama poti eri nurkades eri paksusega suppi keeta ja kui puudub laiem tsiviilvalmidus, siis vajub kogu probleem KV kraesse ja kui seda liiga palju on, segab sõdimist.
Kokkupuutepunkt võib olla nii lihtne, et ei õnnestu vägesid teedel liigutada, sest teed on umbes põgenikest (ilmasõja ajal oli tavaline probleem).
Idanaaber sõidab muidugi hea meelega tsiviilidest tankidega üle, aga kas meie ka...oma inimestest?

Kapten Trumm kirjutas:Ei saa ka pugeda universaalse rahahäda taha, naaberriikides (nt Soomes) on teatud asjad lihtsalt ühemõtteliselt erasubjekti kohustus ja talle ei maksta selle eest midagi, küll aga täitmata jätmisel võid saada "täisväärtusliku" rahatrahvi.

Miks ma näen siin teatavat vastuolu...

Seda värki peab keegi haldama, kontrollima, hooldama - ei ole nii, et küll eraomanik teeb. Muidu on päeval X olukord, kus keegi on uute juppide asemel pannud karpidesse vanad. Sittagi eraomanikud ei tee kui rahapaberit ei lehvita.

Ja miks ma kahtlen, et nt. Soomes kogu krempel eraettevõtete õlgadel on..
Et kogu teema on laiem ja süsteemsem, ei vaidle.
Et see mingi avastus on, ka ei usu.

Iseenesest on tsiviilettevõtete maksimaalses kasutamises oma loogika sees. Mida rohkem ülessandeid õnnestub sedasi ära jagada, seda rohkem pappi jääb kaitseväele suuremate torude ostmiseks. Samas on siin vaja toimivat ettevalmistust. Piltikult võiks ju paralleeli tõmmata ajateenistusega, mis on ka sisuliselt tsiviilsfääri rakendamine sõja tingimustes. Kui lihtsalt kutsuks mobilisatsiooni korral ettevalmistuseta mehed püssi alla siis see kindlasti ei vea kuhugi, selleks et toimiks on vaja selget väljaõpet ja konkreetse rolli/ameti paikapanekut (ajateenistus) ja hiljem selle regulaarset kordamist/värskendamist (kordusõppused). Tsiviilettevõtete rakendamine peaks ilmselt sarnast loogikat kasutama, ehk mingit sorti ettevalmistus kus roll ja põhitegevused paika pannakse, ning seejärel selle regulaarne värksendamine vastavalt olude muutusele.

alban kirjutas: Loe Trummi postitust kus väidetakse, et SEBE ei ole võimeline soomukeid hooldama kui juhe seinast tõmmatakse. Seejärel guugelda sina ka ning selgita välja kes on see mees kes SEBE-s soomukite projekti veab. Vihjeks niipalju, et see mees teab kuidas mobilisatsioon reaalselt välja nägema hakkab ning teab kui suurt genekat on vaja ning mis kütusekogusega, et soomukit remontida saaks. Sama sullegi - ära plõksi kui fakte ei tea.

Mis krdi "vihjeks" ja "ära plõksi"? Mis seos on eraettevõtte projektijuhi teadmiste ja riigi tegeliku toimimisega sõjaolukorras? Eraettevõtte projektijuht koostab sõjaaja tegevuskava? Eraettevõtte projektijuht otsustab, kes läheb mobilisatsiooni alla? Eraettevõtte projektijuht ütleb riigile, et on vaja n generaatorit ning riik lööb kulpi ja ostab? Sellist asja näeks ma siis küll esmakordselt.

Minu teada sisaldub Googles ajalugu, selle põhjal teeb igaüks oletusi, mis on(tavaliselt) faktidest samakaugel kui Maa Päikesest.
Endiselt ... krdi kõvad projektijuhid meil siin koduvabariigis

Aga noh ... ma pole "kindralstaabi" liige, pole juristi kalduvustega, seega, mida mina tean.

tommy kirjutas: Eile oli muidugi hea päev.
Meie kaitseplaneerijate teadvusesse jõudis tõsine tarkusetera.Vool võib sõja ajal ära minna ja see võib ju probleeme tekitada.
Muidu nii targad inimesed ja seda lihtsat asja ei teadnudki.
Jumal tänatud "potipõllumeeste" eest.

Aga kas tänasel päeval on ka EKV-s veel asutusi, kus juhtme seinast tõmbamisel saabub kõikehõlmav vaikus ja pimedus? Ja tegemist ei ole miski laskevälja sihtmärkide varjualustega...

kangelaspioneer kirjutas:

tommy kirjutas: Eile oli muidugi hea päev.
Meie kaitseplaneerijate teadvusesse jõudis tõsine tarkusetera.Vool võib sõja ajal ära minna ja see võib ju probleeme tekitada.
Muidu nii targad inimesed ja seda lihtsat asja ei teadnudki.
Jumal tänatud "potipõllumeeste" eest.

Aga kas tänasel päeval on ka EKV-s veel asutusi, kus juhtme seinast tõmbamisel saabub kõikehõlmav vaikus ja pimedus? Ja tegemist ei ole miski laskevälja sihtmärkide varjualustega...

No kes otsib see leiab aga minuteada ei tohiks väga olla.

Muide see "20 aastat juba oma riiki, miks pole tehtud seda, toda jne.jne." hala jätab juba mageda mulje.
Need inimesed võiksid tõsisemalt analüüsida näiteks 90-te kaitseeelarveid.
Et vähegi mõista, milliste rahadega toona ikka opereeriti.

Kuidas toona, olles paljas kui püksinööp, riskiti mängida selliste numbritega.

kangelaspioneer kirjutas: Aga kas tänasel päeval on ka EKV-s veel asutusi, kus juhtme seinast tõmbamisel saabub kõikehõlmav vaikus ja pimedus? Ja tegemist ei ole miski laskevälja sihtmärkide varjualustega...

Pakun, et tänapäeval veel leiaks.
Sõltub ka asutusest..

Poti soldat kirjutas:Iseenesest on tsiviilettevõtete maksimaalses kasutamises oma loogika sees. Mida rohkem ülessandeid õnnestub sedasi ära jagada, seda rohkem pappi jääb kaitseväele suuremate torude ostmiseks. Samas on siin vaja toimivat ettevalmistust. Piltikult võiks ju paralleeli tõmmata ajateenistusega, mis on ka sisuliselt tsiviilsfääri rakendamine sõja tingimustes. Kui lihtsalt kutsuks mobilisatsiooni korral ettevalmistuseta mehed püssi alla siis see kindlasti ei vea kuhugi, selleks et toimiks on vaja selget väljaõpet ja konkreetse rolli/ameti paikapanekut (ajateenistus) ja hiljem selle regulaarset kordamist/värskendamist (kordusõppused). Tsiviilettevõtete rakendamine peaks ilmselt sarnast loogikat kasutama, ehk mingit sorti ettevalmistus kus roll ja põhitegevused paika pannakse, ning seejärel selle regulaarne värksendamine vastavalt olude muutusele.

See on kena. Ma arvan, et kellelgi pole selle vastu midagi. Kui, 1) see toimiks sõjaajal, 2) see pole riigile kulukas. Minul on mõlema punkti suhtes kahtlused.
1) mis saab eraettevõttest kui sõja puhkedes mobiliseeritakse töötajad? Mis saab eraettevõttest kui sõja puhkedes vaatavad töötajad Rootsi, mitte aga ettevõtte väravate, poole? jne
2) kas odavam on teenus sisse osta eraettevõttelt või lasta lihtsamaid töid teha ajateenijatel(seesama käigukasti vahetus ei ole ju raketiteadus)? Igal aastal satub Kaitseväkke kodanikke, kes on lõpetanud mingi eriala, mis seondub autoremondi vms. Kui selliseid on aastas kasvõi kümmekond siis saab nende baasil juba midagi aretama hakata. Eraettevõte on siiski orienteeritud kasumi maksimiseerimisele, mitte aga aatelisusele.

mutionu kirjutas:

Poti soldat kirjutas:Iseenesest on tsiviilettevõtete maksimaalses kasutamises oma loogika sees. Mida rohkem ülessandeid õnnestub sedasi ära jagada, seda rohkem pappi jääb kaitseväele suuremate torude ostmiseks. Samas on siin vaja toimivat ettevalmistust. Piltikult võiks ju paralleeli tõmmata ajateenistusega, mis on ka sisuliselt tsiviilsfääri rakendamine sõja tingimustes. Kui lihtsalt kutsuks mobilisatsiooni korral ettevalmistuseta mehed püssi alla siis see kindlasti ei vea kuhugi, selleks et toimiks on vaja selget väljaõpet ja konkreetse rolli/ameti paikapanekut (ajateenistus) ja hiljem selle regulaarset kordamist/värskendamist (kordusõppused). Tsiviilettevõtete rakendamine peaks ilmselt sarnast loogikat kasutama, ehk mingit sorti ettevalmistus kus roll ja põhitegevused paika pannakse, ning seejärel selle regulaarne värksendamine vastavalt olude muutusele.

See on kena. Ma arvan, et kellelgi pole selle vastu midagi. Kui, 1) see toimiks sõjaajal, 2) see pole riigile kulukas. Minul on mõlema punkti suhtes kahtlused.
1) mis saab eraettevõttest kui sõja puhkedes mobiliseeritakse töötajad? Mis saab eraettevõttest kui sõja puhkedes vaatavad töötajad Rootsi, mitte aga ettevõtte väravate, poole? jne
2) kas odavam on teenus sisse osta eraettevõttelt või lasta lihtsamaid töid teha ajateenijatel(seesama käigukasti vahetus ei ole ju raketiteadus)? Igal aastal satub Kaitseväkke kodanikke, kes on lõpetanud mingi eriala, mis seondub autoremondi vms. Kui selliseid on aastas kasvõi kümmekond siis saab nende baasil juba midagi aretama hakata. Eraettevõte on siiski orienteeritud kasumi maksimiseerimisele, mitte aga aatelisusele.

Noh vot vot,sinu kahtluse #1 vastu aitab lihtsalt korralik reservistide arvelpidamise süsteem. Ja võibolla võimalus mobiliseerida kogu remonditöökoda. Enam ei olegi SEBE remondihall vaid hoopis 891. transpordi ja remondikompanii... vms. Mingi sõjalist kuuluvust näitav element, näiteks käepael, külge ja ongi valmis.

Kapten Trumm kirjutas: Ei saa ka pugeda universaalse rahahäda taha, naaberriikides (nt Soomes) on teatud asjad lihtsalt ühemõtteliselt erasubjekti kohustus ja talle ei maksta selle eest midagi, küll aga täitmata jätmisel võid saada "täisväärtusliku" rahatrahvi.

Oskad sa mõnde täpsemat ja konkreetsemat viidet anda?
Ahjaa, seoses sellega tuli meelde, et sa oled siin tsiviilkaitse teemades tihti viidanud, et soomes on varjendite ehitamine teataval tasemel eraõiguslikule isikule kohustuslik. Siis kui sa hakkad eelmisele küsimsele viidet otsima võiksid sa ka selle nõude kohta viite siia panna.
Ja paluks ilma ümmarguse mullita.

mx77, eks neid määrusi leidu muidki, esimese otsinguga trehvas näiteks: VÄESTÖNSUOJAN RAKENTAMISVELVOLLISUUS
http://www.hel.fi/wps/wcm/connect/812df ... b546fc4d01

Soome seadlusandlusest ei viitsi otsida, aga ka siinsetes mammutteemades olen korra või paar andnud viiteid eestikeelsetele töödele, kus omakorda viited vastavatele Soome seadustele on lugeda olnud.

NGolf kirjutas:mx77, eks neid määrusi leidu muidki, esimese otsinguga trehvas näiteks: VÄESTÖNSUOJAN RAKENTAMISVELVOLLISUUS
http://www.hel.fi/wps/wcm/connect/812df ... b546fc4d01

Tänud, sellised need postitused peaksidki olema.

Oskad sa mõnde täpsemat ja konkreetsemat viidet anda?
Ahjaa, seoses sellega tuli meelde, et sa oled siin tsiviilkaitse teemades tihti viidanud, et soomes on varjendite ehitamine teataval tasemel eraõiguslikule isikule kohustuslik. Siis kui sa hakkad eelmisele küsimsele viidet otsima võiksid sa ka selle nõude kohta viite siia panna.

http://www.hel.fi/hki/pela/en/Civil+def ... e+shelters

Helsinki Päästeameti kodulehelt varjendite ehitusest (trahvidega tegeleme kui rohkem aega on), kahjuks ma soome keelt ei oska:

Building-specific shelters are the foundation of civil defence in Helsinki. Accordingly, a law which makes constructing civil defence shelters a statutory obligation has been in force in Finland since the mid-1950s. If a new building is constructed or an old building is renovated, a civil defence shelter must be constructed in or in the vicinity of the building. The size of the shelter must be sufficient to house the estimated number of persons residing or otherwise staying in the building. Most often, the nearest shelters are indeed the one in the basement of the buildings as the majority of shelters have been built in or in connection with residential buildings and commercial premises. The maintenance of shelters that are located in buildings is the responsibility of each respective building owner or holder. The owner of the shelter must ensure that the shelter and its equipment are maintained in appropriate working order and that the shelter contains all necessary tools for preparing the shelter for use in a state of emergency. If the shelter is normally used for some purpose other than civil defence, the persons responsible for maintaining it must be able to prepare it for use as a shelter in less than 24 hours. All related equipment and devices must also be available for use within this time frame.

Shared shelters are bedrock shelters that are reserved for the members of housing companies or the employees of companies, facilities or offices. When regional building began to gain ground in the Helsinki area, new shared bedrock shelters for which the City collected the required funds from the housing companies in the area were constructed in many districts instead of the usual building shelters. The same bedrock shelter can contain both public and shared shelter sections.