www.militaar.net

Merevee tõus ja jää sulamine on siis veel jäänd.

Ka ammu käimas. Vaata näiteks NASA:
https://climate.nasa.gov/interactives/g ... tent=021#/
https://sealevel.nasa.gov/

Merevee tõusul on kaks komponenti

1) mandrijää sulamine, vesi valgub ookeani.
2) üldine vee soojenemine. 1 kraad tõstab nivood ca 0.4m per kilomeeter. Ookeani keskmine sügavus vist ca 3 km, seega 1.2m. Ei ole mitte vähe. Samas 1 kraadi võrra selle lombi temperatuuri tõstmine nõuab vägevasti energiat.

Lisaks, ookeani parameetrite muutmine võib muuta hoovusi ja Suurbritannias saaks siis palju nalja...

Kriku kirjutas: ↑13 Nov, 2024 13:37

Inimtegevuse mõjul on maamuna juba nii palju soojenenud, et Pariisi kliimaleppes seatud 1,5 lisakraadi piir võib juba käes olla. Ühendkuningriigi teadlased osutavad uut meetodit aluseks võttes, et möödunud aastal ületas Maa temperatuur tööstuspöörde-eelset kokkuleppelist piiri juba 1,49°C võrra.

https://novaator.err.ee/1609520245/uuri ... st-lahemal

Selge see, et kui muuta metoodikat, siis saab ka uue tulemuse!
Aluseks võeti ju Väikese Jääaja periood - kindlasti oli külmemkui praegu ...

Miks aga ei võetud selle aluseks seda aega, kui Euroopas oli Rooma Impeeriumi õitseng (sooja periood)?

Selle uudise iva on, et Pariisi kokkuleppe eesmärk võib juba saavutamatu olla, sest kliima on võrreldes referentspunktiga juba nii palju soojenenud. Mida ühiseks referentspunktiks valiti, ei oma seejuures mingit tähtsust.

https://www.rte.ie/news/world/2024/1112 ... nge-cop29/
Rohkem raha palun.

Kriku kirjutas: ↑13 Nov, 2024 17:06 Selle uudise iva on, et Pariisi kokkuleppe eesmärk võib juba saavutamatu olla, sest kliima on võrreldes referentspunktiga juba nii palju soojenenud. Mida ühiseks referentspunktiks valiti, ei oma seejuures mingit tähtsust.

Kui muudad referentsipunkti, siis absoluutväärtustes tulebki vahe ning selle muutmisega saad vahet suurendada või vähendada - mõlemal osapoolel on nüüd see võimalus tõlgendusteks. See omakorda muudab asjaliku arutelu mõttetuks ärapanemiseks - jälle mõlemalt poolt!

Uks tehti muutmisega vallale...

mart2 kirjutas: ↑13 Nov, 2024 19:26

Kriku kirjutas: ↑13 Nov, 2024 17:06 Selle uudise iva on, et Pariisi kokkuleppe eesmärk võib juba saavutamatu olla, sest kliima on võrreldes referentspunktiga juba nii palju soojenenud. Mida ühiseks referentspunktiks valiti, ei oma seejuures mingit tähtsust.

Kui muudad referentsipunkti, siis absoluutväärtustes tulebki vahe

Ole nüüd, kas sa tõesti arvad, et Pariisi kokkulepe ja see uuring kasutasid erinevaid referentspunkte?

Sinu enda viidatud artiklis on kirjas -
a) "...Ühtlasi on IPCC analüüsides lähtepunktiks võetud Maa keskmine temperatuur aastatel 1850–1900..."
b) "... võtsid uuringu autorid tööstuspöörde-eelseks lähtepunktiks süsihappegaasi keskmise taseme aastatel 13–1700 m.a.j. ..."
Aastad erinevad ning mõõdetu erinev - temperatuur vs. gaasitase. Erinevus selle tõttu 0,18 kraadi, mis keskmist arvestades väga suur vahe!
Liialdades - kaalume pirne ja õunu ning ennustame selle järgi ploomisaaki?

Veel kord - ma ei vaidlusta uuringute spetsiifilist tulemust, vaid arutelude käigus "ootamatult" muudetavaid referentse, mis omakorda muudavad argumente.
Sama lugu oli siis, kui algselt tühistati mitmeid vanu kuumarekordeid ja seetõttu tekkis äkki juurde hulgemalt "uusi ja enneolematuid" rekordeid, mis sobisid paremini iseloomustama kuumenemist.
Seega - referentsi muutmine ühe osapoole poolt muudab arutelu mõttetuks, sest võimaldab teisel osapoolel samuti hakata kasutama endale sobivat "lähtepunkti".

Kas on referentsina õige soojaperioodi tipp, Väikese Jääaja algus või selle lõpp? On ju vahe?

... The years 900-1300 AD have been labelled the Medieval Warming Period, as global temperatures rose precipitously from the bitter cold of the previous epoch?the Dark Ages?to levels several degrees warmer than today. A sudden period of cooling then followed and lasted until the year 1850. This Little Ice Age brought on extremely cold temperatures, corresponding with three periods of protracted solar inactivity, the lowest temperatures coinciding with the quietest of the three (The Maunder Minimum 1645-1710). And then began the modern warming period, which, by the way, many scientists believe ended with the millennium itself...

https://www.financialexpress.com/archiv ... go/572665/

Sellised uuringute mängud numbritega meenutavad (mitte-)üllatavalt tänapäevaseid uuringufirmadelt tellitud küsitlusi, millede tulemuste alusel võid aimata, milline partei selle tellis!

Lõpetan.

Vabandust, ma ei lugenud üle, kui sulle vastasin, ja mul oli valesti meeles. Mõtlesin, et "akna" viimane aasta oli ikka sama, aga "akna" pikkus erinev.

Madis Reivik kirjutas: ↑13 Nov, 2024 15:50 Merevee tõusul on kaks komponenti

1) mandrijää sulamine, vesi valgub ookeani.
2) üldine vee soojenemine. 1 kraad tõstab nivood ca 0.4m per kilomeeter. Ookeani keskmine sügavus vist ca 3 km, seega 1.2m. Ei ole mitte vähe. Samas 1 kraadi võrra selle lombi temperatuuri tõstmine nõuab vägevasti energiat.

Lisaks, ookeani parameetrite muutmine võib muuta hoovusi ja Suurbritannias saaks siis palju nalja...

Üks komponent on veel. Osades piirkondades, ja eelkõige meile olulistes seejuures, mandrijää praegune sulamine (ja ka hiljutine geoloogilise kalendri mastaapides) maapind hoopis tõuseb ja merevee tase seetõttu alaneb.

Julgen kahelda.

Antarktika kasvav maismaapindala ei ole meile oluline ja mingitel Maldiividel on vist "järeltõus" päris väike.

Jah, aga see teistega võrreldes aeglane.

Millal see Antarktika meile nii oluliseks sai? Ma pidasin silmas ikka eelkõige Skandinaaviat

Skandinaavias on see suht tühine number, võrreldes sellega mis maailmas mujal uppuma hakkab. Ei mahu ära see rahvas sinna.