www.militaar.net

Kõige alumises reas on 14-kraadised

Praktikas sealt paljusid sorte ei toodeta juba hulk aastaid.
Näiteks 10% Jääkaru pole ma vähemalt 10 aastat üheski poes näinud. Just suurtootmise "kanged".
Samuti ka Saaremaa X.
Väidetavalt toetab Eesti aktsiisipoliitika lahjasid, aga kontrollida pole praegu mahti.

retti kirjutas:Hiidlane,kui esimest korda oli maitsnud Saaremaa Kadaka õlut - olla kiitnud - hüva virre,aga millega sa naabrimees vee lahjendasid ?
Oli vist 3, %

Minu vanaisa koduõllekas, kus ka kadakat kõvasti kasutati, oli muidu selline, et pooleliitrine kruus sellist heinaajal võttis minu, tollal 18.a 100 kg jorsi, ikka kõikuma küll. Ja just see salakavalus - alguses ei tundu nagu midagi, aga kui laua tagat tõused, et uuesti heinale minna, siis tahab nelivedu vägisi sisse minna

Kalja toodeti nõuka ajal eri kohtades erineva maitse, kääritusastme ja alkosisaldusega.

Moodsal ajal on lettidel nii "kaljamaitseline jook", "kaljajook" kui "kääritatud kali".
"Kalja" nime väärib neist ainult viimane.

Tänapäeva kääritatud kaljad erinevad nõuka aja kaljadest peamiselt selle poolest, et nüüd on suhkrusisaldus liiga suur + alko % on tiba väiksem.

Hea "nostalgiakalja" saab ise kokku segada nt. ALeCoq kääritatud tumedast kaljast ja mõnest lahjast (nt. ALeCoq hele lager-tüüpi õlu kangusega 2,9%) õllest 50-50 suhtega. Siis on magusus umbes sama mis nõuka ajal.... aga volte on natukene rohkem

Vaatasin selle Eesti õlletabeli üle. Pean tunnistama, et Saku Sarvikut sai rüübatud aastal 1996, kuna stipist palju enamat ja kallimat osta ei raatsinud. Mõned aastad hiljem siis mõtlesin meenutada vanu aegu ja sai poest Sarvik ligi võetud. Peale esimest sõõmu lõppes ajaloo meenutamine pudeli tühjaks valamisega kraanikaussi..

2005 vähendati kange õlle volte 12-lt kümnele ja 2010 omakorda 10-lt 7% -ni

26. november 2009
Õlletootjad alandavad ühiselt joogi kangust

Eilsel Tervise Arengu Instituudi ja õlletootjate liidu ümarlaual lepiti kokku, et tootjad vähendavad kange õlle alkoholisisaldust kümnelt protsendilt 7%-le.

Loe pikemalt: https://www.kaubandus.ee/uudised/2009/1 ... gi-kangust

Tema sõnul alustatakse muudatustega jaanuarist ning muudatused õllede kuni 7%-liseks alkoholisisalduseks ning reklaamidele täiendavate piirangute seadmiseks viiakse sisse ka õlletootjate liidu eetikakoodeksisse. Seal on õlletootjad alates 2005. aastast kokku leppinud mitmetes alkoholitarbimist mõjutavates sammudes. Näiteks vähendati toona õllede maksimumkangus 12%-lt 10%-le, lepiti kokku, et ei reklaamita kangeid õllesid, ei seostata õlut sotsiaalse ja sportliku eduga, alaealistega jms.

Loe pikemalt: https://www.kaubandus.ee/uudised/2009/1 ... gi-kangust

https://www.kaubandus.ee/uudised/2009/1 ... gi-kangust

Eestis hetkel müüdavatest üldlevinud kaljadest pole ükski vanakooli leivakalja poolegi. Maitse poolest kõige rohkem meeldib Tannheiseri filtreerimata, tahab mingi aeg lahtiselt külmkapis seista, enne kui "õige" on. Vene omad on väga kõikuva kvaliteediga, mis meeldis on Oboloni (on vist nii?) okroška tegemiseks mõeldu, aga see on maitselt ära kukkunud.

Referents on tegelikult olemas, 80ndate keskel tegi Läti pudelikalja. Meie kandis sai seda juuksurist osta. Sama maitsega kraami teevad nad ka tänapäeval, Rimi vahepeal müüs mingi omatoote pähe. Ei maitsnud siis, ei maitse praegu.

Leivakalja "konks" oli ilmselt üsna väike suhkrusisaldus. Kindlasti ei topitud sinna ka sidrunhapet.

Jah, mõned korrad olen teinud päris otsast lõpuni ise ka (sh leiva kärsatamine). Ei, poekali ei maitse nii.

MUUDETUD: vabandust, Fucs, ei pannud suhkrusisalduse kohta käivat märkust tähele. Jah, kindlasti oli nii.

Vaatasin et seda mõisakalja on kaubamajas ka saada:

https://www.kaubamaja.ee/moisa-kali-1l- ... t-t9999998

(Kuigi eelmises postituses lingitud e-poes normaalsema hinnaga) kallivõitu on aga see-eest kääritatud ja filtreerimata, minumeelest ainuke poekaljadest, mis on kohe täitsa hea maitsega, mitte lihtsalt talutav.

Lisaboonus on, et see on vanakooli taassuletavas õllepudelis ka.

veneaegne vaadikali oli igal juhul värske.
kas sel maitsele mingit mõju oli, seda ei mõista kommenteerida.

kodus kalja tegemiseks võib kasutada ka mõnedes poodides müüdavat õlleleiba.
lõuna pagarid küpsetavad.

Fucs kirjutas:Hea "nostalgiakalja" saab ise kokku segada nt. ALeCoq kääritatud tumedast kaljast ja mõnest lahjast (nt. ALeCoq hele lager-tüüpi õlu kangusega 2,9%) õllest 50-50 suhtega. Siis on magusus umbes sama mis nõuka ajal.... aga volte on natukene rohkem

Hea vihje Fucs, proovin ära. Eranditult kõigi eestis toodetud kaljade häda on jah, et minu maitsele hirmus magusad. Lastele läheb muidugi hästi peale. Ainuke, mis on enam-vähem paraja suhkrusisaldusega, on Seto kali. Seda pole paraku enam ammu kaubandusvõrgus näha olnud, tea kas tootmisest maas.

Minumeelest on ka muude jookidega (nt limonaadid) see probleem praegu, et suhkrut tundub olevat sinna ikka isukalt pandud, limonaadi joomiseks tuleb seda veega lahjendada, muidu võtab hambad krigisema

Kapten Trumm kirjutas:Minumeelest on ka muude jookidega (nt limonaadid) see probleem praegu, et suhkrut tundub olevat sinna ikka isukalt pandud, limonaadi joomiseks tuleb seda veega lahjendada, muidu võtab hambad krigisema

Nõus, ja teine veel lollim suund on see et nüüd suurelt reklaamitakse suhkru vähendamist, mis tegelikult on selle 1-1ele asendamine mingi rõvedama magusainega.

Coca-Cola siin millalgi reklaamis et "uus retsept" ja 50% vähem suhkrut Fantas. Mõtlesin et ohoo, kui suhkrut poole vähem ehk saab isegi joodava joogi, eriti kui mahlaprotsendi Lääne-Euroopa tasemele tõstavad.

Paraku oli maitse täpselt sama lääge või isegi hullem samaväärselt lisatud suhrkruasendaja tõttu ning sellest asendajat tingitud erakordselt rõve järelmaitse veel otsas. Mahlaprotsent muidugi meil jätkuvalt väiksem kui Lääne-Euroopas, kuigi väidetavalt toidudiskrimineerimist ei esinevat. Kuigi isegi 2019. a. Küprosel käies oli fantas mahla pea 2x rohkem mahla kui meie etikettide järgi ja maitse oluliselt parem.

(Mitte et ma nüüd selle joogi erakordne fänn oleks. Lihtslat Küprosel sai seda üle saja aasta väikese valikuga putkas häda sunnil proovitud ja meeldivalt üllatunud olla, siis tekkis tahtmine aasta hiljem ka meil proovida)

Muidugi on ka igasugu (klaaspudelis) hipsterlimonaade, kus on suhkrut vähem. Üks mida täitsa sooja ilmaga soovitan ja mis on talutava hinnaga on see Värska Vurtswasser:



Koostisosad: mustikamahl (13%), õunamahl (37%), looduslik mineraalvesi (50%), süsihappegaas

ja 5g suhkrut tavapärase 7 - 9g asemel.

Lihtsalt mokaotsast mainin, et see ülal pandud link Eesti õlledele on üpris puuduliku koostisega. Sealt on puudu terve seeria Pühaste pruulikojast. Ja et keegi ei hakkaks süüdistama elitaarsuses/"phäh - väikeseeria", siis puudu on ka Pühaste "põhinimekirja" artiklid Vulin, Mosaiik, Ronk. Tõenäoliselt ei ole see nimekiri lõplik.
Põhjala põhinimekiri on samuti puudulikult esindatud (Suvila, Orange Gose, Kosmos, Õhtu), eriseeriatest rääkimata.
Teisi õlletootjaid ei hakanud praegu uurima.

Gideonic kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas:Minumeelest on ka muude jookidega (nt limonaadid) see probleem praegu, et suhkrut tundub olevat sinna ikka isukalt pandud, limonaadi joomiseks tuleb seda veega lahjendada, muidu võtab hambad krigisema

Nõus, ja teine veel lollim suund on see et nüüd suurelt reklaamitakse suhkru vähendamist, mis tegelikult on selle 1-1ele asendamine mingi rõvedama magusainega.

Coca-Cola siin millalgi reklaamis et "uus retsept" ..

[Kogu tsitaati ei pea kaasa panema, eriti kui vastuseks paar rida.
Aitäh,
E.T.]

Mahlasisalduse kohta Fantas ei oska rääkida, aga näiteks Coca-Cola sisaldab vähemalt meil päris suhkurt, mitte kunstlikke magusaineid nagu Ida-Euroopas. Selles osas pluss meile...
(Allikaks on R2. Räägiti sellest tollesama toidudiskrimineerimise artikli juures)

Igal pool müüakse kahte tüüpi Coolat, punase korgiga päris suhkruga ja musta korgiga mingi kunstliku magustajaga.

AMvA kirjutas:Igal pool müüakse kahte tüüpi Coolat, punase korgiga päris suhkruga ja musta korgiga mingi kunstliku magustajaga.

No lisaks veel laimi ja virsikumaitselist Cocat ja teiekord (nagu täna) kulus tükk aega otsimist et erinevate korkide vahelt see traditsiooniline üles leida... TTÜ 4. korpuse (keemikute oma, kaasaegne tähisus U04) all olevas R-kioskis, avatud ka kõige karmimates koroonatingimustes ja osta saab lisaks ka erinevat Taltech kirjadega nänni. Lihapirukad on külmad, magusad joogid ja shokolaad/pähklid arvestatavava juurdehindlusega, alternatiiviks olevad müügikapid on taskukohasemad.

ps. tegelikult ei saa aru... kuidas õlu, kus tootehinnd koosneb tehnoloogiast, eri toorainetest ja aktsiisist saab olla odavam kui pudelivesi, mis mõnikord pärinevat otse allikast ....