www.militaar.net

Martin Herem kirjutas: ↑21 Veebr, 2023 12:24
Tänaseks on tehtud miinid. Sel aastal jõuavad kohale pikamaa laevatõrje raketid. Laevad on lisandunud seoses PPA laevastikuga ühendamisest ja üks laev on otsustatud välja vahetada. Järgmisest aastast saabuvad 2.brigaadi soomukid. Leping on allkirjastatud ja 2025 on kohal mitmikraketiheitjad (HIMARS). Samal aastal peaks relvastuses olema ka KMÕT.

Vahepeal on prioriteedid veidi ka muutunud. Mitte niivõrd uute võimete arendamises, vaid olemasolevate suurendamises. Juurde on hangitud või hangitakse aastani 2026: laskemoona, tankitõrjet (Instalaza, Spike LR/SR), öövaatlust/termovaatlust, lähimaa õhutõrjet (Piorun), kaudtuld (K9, VÕRM), 10 000 maakaitseväelast.

Ei olnud nii, et KVJ sõdis vastu rannakaitsele ja õhutõrjele. Ta tahtis nii nagu on kõige mõistlikum ... tema ja staabi arvates, mitte poliitikute arvates.

Martin Herem kirjutas: ↑21 Veebr, 2023 12:24

3. Laevatõrje raketid lühimaa – 15 milj

....
Tänaseks on tehtud miinid. Sel aastal jõuavad kohale pikamaa laevatõrje raketid. Laevad on lisandunud seoses PPA laevastikuga ühendamisest ja üks laev on otsustatud välja vahetada. Järgmisest aastast saabuvad 2.brigaadi soomukid. Leping on allkirjastatud ja 2025 on kohal mitmikraketiheitjad (HIMARS). Samal aastal peaks relvastuses olema ka KMÕT.....

Jannus kirjutas: ↑01 Mär, 2023 9:59 https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1201 ... eemne-kius
Ei teadnud kuhu pannam, üks põhjusi miks EKRE nii agressiivselt ründab Kaitsejõude.
Maksumüüri taga, kui lubatakse siis võin kopida siia.

Kilo Tango kirjutas: ↑01 Mär, 2023 10:10

Jannus kirjutas: ↑01 Mär, 2023 9:59 https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1201 ... eemne-kius
Ei teadnud kuhu pannam, üks põhjusi miks EKRE nii agressiivselt ründab Kaitsejõude.
Maksumüüri taga, kui lubatakse siis võin kopida siia.

Lugesin läbi - vähegi aktiivsele foorumikasutajale, kelle mälu on pikem kui haugil, ei tohiks seal midagi uut olla.

Mis on üldse EKRE „NATO plaan B“? Seda Mart Helme fraasi on riigikogu liige ja eruohvitser Leo Kunnas seletanud nõnda, et vaid NATO-le Eesti loota ei saa: iseseisvalt hakkama saamiseks tuleb osta riigile juurde tanke ja keskmaa õhutõrje relvi.

Kust sellist kraami saada võiks? Kunnase sõber lahkesti pakub. Kunnas ja tema koolivend Soome kaitseväeakadeemiast, endine kaitseväe logistikaülem Raivo Tamm (48) – mitte segi ajada nimekaimudega – on relvalobiga tegelenud aastaid.

Juba seitse aastat tagasi kritiseerisid erusõjaväelased ajakirjanduse vahendusel 37 soomuki tellimist Norrast. Nad väitsid teadvat, et ost oli liiga kallis. Kust nad seda teadsid? Tamme tööandja nimelt tegeleb samuti soomukitega. Tamm töötas toona (ja LinkedIni andmetel töötab siiani) Šveitsi militaartehnika tootja RUAG siinse esindajana. Tamm ja Kunnas leidsid, et Eesti pidanuks ostma hoopis Saksamaalt rohkem kui 40 aasta vanuseid soomukeid M577 ning laskma just RUAGil need kaitseväe jaoks sobivaks kohendada.

RUAG tegeleb ka tankide varustamise ja tuunimisega. Näiteks 2016. aastal jõudis Tamm RUAGi esindajana Eesti Päevalehte arvamuslooga, milles nõudis aru: miks Eesti küll tanke osta ei taha?

2016. aasta septembris kirjutasid nii Kunnas kui Tamm alla erukaitseväelaste ühisavaldusele, millega kutsuti üles valima presidendiks EKRE kandidaati Mart Helmet.

Koosolekul välja käidud stsenaariumid relvastuse hankimiseks oleks mänginud suurtehingu Iisraeli relvafirma Rafael kätte.

Veel 2020. aasta septembris paistis kõrvaltvaatajale, et EKRE poliitikute ja kaitseväe juhataja vahel on kõik hästi. Kuid kuluaarides mindi sõnasõtta juba toonasel suvel, kui Kunnas ja EKRE fraktsiooni liige Alar Laneman käisid Jüri Luige (Isamaa) juhitud kaitseministeeriumis nõudmas õhutõrje ja rannakaitse relvastuse ostmist.

Toonane rahandusminister oli Martin Helme. Ta kõneles EKRE raadiosaates „Räägime asjast“ 13. septembril riigikaitse võimekusest: „Õhutõrje, rannakaitse ja soomusmanöövervõimekus: me räägime suurusjärgust paarsada kuni kolmsada miljonit eurot ja me täidaksime need lüngad juba ära. On olemas pakkumised erinevalt relvatootjatelt… on olemas raamlepingud, et need hanked kohe ära teha!“

Kes need relvatootjad võiks küll olla? 16. septembril istusid Martin Helme, toonane kaitseminister Luik, kaitseväe juhataja Herem ja Kunnas kõik riigikogu riigikaitsekomisjoni istungil, kus arutati muu hulgas relvade ostmist.

Kõik Helme koosolekul välja käidud stsenaariumid relvastuse hankimiseks oleks mänginud suurtehingu Iisraeli relvafirma Rafael kätte.

Helme idee oli järgmine: tema rahandusministrina annab kaitseväele laenu ning juba olemasolevaid EuroSpike’i raamlepinguid kasutades saaks ettevõttelt veel relvi osta. Siinjuures on oluline teada, et Rafael omab EuroSpike’is osalust ja on tehnoloogia väljaarendaja. Ka Kunnas küsis samal koosolekul kas EuroSpike’i lepinguid saaks laiendada.

Teise võimalusena pakkus Helme, et Eesti võiks teha õhutõrje soetamiseks Iisraeliga riigilt riigile lepingu. Selliselt poleks vaja riigihanget korraldada. Sellise võimaluse oli välja pakkunud taas Rafael.

Selle Iisraeli kaitsetööstusettevõtte esindaja Eestis oli tol ajal Tamm. Eesti Päevalehe toonase info kohaselt oli Kunnas sellel koosolekul ise kinnitanud oma sidemeid Raivo Tammega: „Jaa, minu hea sõber erukolonel Raivo Tamm on neist asjadest rääkinud ja pakkunud.“

Ka intervjuus „Aktuaalsele kaamerale“ mainis Kunnas Tamme nime, kui rääkis Rafaeli „kevadisest esitlusest“ riigikaitse komisjonis. Sealt pärinesid ka toonased EKRE esitatud relvasüsteemide hinnad: 250 miljonit õhutõrjele ja 50 miljonit rannakaitsele.

Kunnase kirjalikust vastusest Ekspressile jääb selgusetuks, millist kevadist kohtumist ta silmas pidas. Küll toimus kohtumine Rafaeliga riigikogus 2019. aasta novembris ja seda kinnitab ka Kunnas.

„Rafaeli delegatsioon eesotsas CEO erukindrali Yoav Har-Eveniga andis ülevaate ettevõtte toodetavatest õhutõrje ja laevatõrje raketisüsteemidest ning näitas ka Iisraeli kaitseministeeriumi kirjalikku garantiid, millega Iisraeli kaitseministeerium kinnitas riik-riigi tehingu võimalikkust,“ kirjeldab Kunnas Ekspressile, jättes täpsustamata, kas tol kohtumisel oli kohal ka Tamm.

Seega kinnitab Kunnas, et riigihanketa riik riigile lepingu idee pärines Rafaelist. Tõsi, Kunnas märgib, et sarnaseid kohtumisi oli ka teiste firmadega, näiteks 13. oktoobril 2020 kohtuti Prantsuse firma MBDA esindajaga. Kunnase sõnul pärinevad EKRE avalikkuses esitatud relvasüsteemide hindade suurusjärgud kahelt eri kohtumiselt. Aga olgu mainitud, et kui EKRE septembrikuus esimest korda rahanumbrid – 250 ja 50 miljonit eurot – avalikult esitas, ei olnud MBDA kohtumist veel toimunud.

Kunnas kinnitab Ekspressile, et üritab igati siiralt Eesti kaitsevõimet arendada ega teeni relvalobistajate huve. „Minul riigikogu liikmena, nagu ka Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal tervikuna, puuduvad võimalused seal (kaitseministeeriumis ja kaitseinvesteeringute keskuses – EE) toimuvaid protsesse või tehtavaid otsuseid mõjutada,“ selgitab ta kirjalikus vastuses.

Kuna Kunnas otsustas selle loo avaldamise eel juba kogu kirjavahetuse ajakirjanikuga avalikustada, jõudis sotsiaalmeedias neile väidetele reageerida ka kaitseväe juhataja Herem. „Nii et Kunnasel puudus võimalus mõjutada hankeprotsessi ja isegi riigikaitse rahastamist? Aga kust siis kõik see jutt, et „nemad“ surusid sisse rannakaitse ja „nemad“ olid valmis andma raha?“ küsis ta Uute Uudiste artikli kommentaariumis.

EKRE „pakkus“ raha, mis polnud kooskõlastatud koalitsiooniga. Raha eest taheti näha konkreetsete vahendite ostu konkreetselt pakkujalt.

Martin Herem, kaitseväe juhataja
„EKRE „pakkus“ raha, mis polnud kooskõlastatud koalitsiooniga. Raha eest taheti näha konkreetsete vahendite ostu konkreetselt pakkujalt,“ kinnitas ta.

Kunnase väide, et EKRE ei ole omanud reaalseid võimalusi hankevõidu Rafaelile suunamiseks, sest neil ei olnud selleks vajalikke võimuhoobasid, peab mõnes mõttes paika. Kaitseministri kohta EKRE-l valitsuses ei olnud.

Aga EKRE püüdiski toona riigikaitse rahastamiseks kasutada ebatavalisi kanaleid. Milleks muuks pidada rahandusminister Martin Helme ideed panna riigikaitseline otsus sõltuma ministeeriumi laenust, mille tingimused omakorda nägid ette diili organiseerimist vaid mõne kuuga. Just napp ajaraam olekski suunanud sadu miljoneid eurosid väärt lepingu Rafaelile.

Järgneb mitmeaastane mürgitamine

Lörriläinud kaitsetehingu tõttu läksid viinamarjad hapuks. „Minu silmis selle viimase nädala jooksul on tekkinud väga-väga tõsine küsimärk kaitseväe juhataja pädevuses,“ ütles Helme järjekordses Tre Raadio saates.

EKRE pani tärisema kõik oma käsutuses olevad relvad Heremi õõnestamiseks ning laskemoona selleks pakkus süvenev koroonakriis. Näiteks 9. mail 2021 soovitas kaitsevägi avaldusega hoiduda provotseerimast 9. mai tähistajaid pronkssõduri lähistel. EKRE reaktsioon oli mõistagi tormiline. „Kas Eestis on tõesti võimul viies kolonn? Vladimir Putini käsilased?“ küsis Martin Helme sotsiaalmeedias.

Samal ajal nimetasid partei ametlikud häälekandjad Heremit kaitseväe „sümboolika laastajaks“, kui kaitsevägi tahtis kaotada presidendi lossi valvajate seljast paraadvormid ja tõmmata koomale kaplanite arvu kaitseväes. Seda viimast muuseas kärbete tõttu, mida otsustas valitsus, kuhu kuulus ka EKRE.

2021. aasta suveks ja sügiseks oli põhiteemaks juba vaktsineerimine. Kaitsevägi suhtus pandeemia ajal töötajate vaktsineerimisse nulltolerantsiga ning selle otsuse ründamisest sai EKRE (ja toona neist eraldi tegutsenud Varro Vooglaiu) üks suuri jutupunkte. Kriitika keskmes oli mõistagi Herem, kes nende sõnul laseb Eesti kaitsejõud vaktsineerimatuse tõttu tühjaks joosta.

„See, kuidas Kalle Laanet (tollal kaitseminister – EE) ja Martin Herem on lammutanud ja õõnestanud Eesti riigikaitset, ei anna ühtegi põhjust uskuda, et nad saavad hakkama julgeolekukriisiga,“ kirjutas Martin Helme Facebookis 2021. aasta novembris.

Herem vastas kriitikale avalikult ja teravalt, mispeale süüdistas EKRE kaitseväe juhatajat omakorda poliitikasse sekkumises ning kaitseväe poliitilise neutraalsuse hülgamises. Seda ei silunud ka EKRE fraktsiooni ja Heremi lepituseks peetud kohtumised.


Lobiüritus lõpeb fopaaga

24. veebruaril 2022 algas suur sõda Ukrainas. EKRE tabas võimaluse kõik oma senised jutupunktid taas lauale lajatada – muutunud julgeolekuolukorras on tekkinud relvastumiseks ka ajasurve.

Mõistagi ei jää nüüd erinevate EKRE poliitikute avaldustes õhutõrje ostmise saaga mainimata – mäletate, kuidas EKRE tahtis Eestile keskmaa õhutõrjet, aga Herem seisis sellele vastu?

Aprillis 2022 muutus relvalobist Tamm EKRE administraatorite kontrollitud „Riigikaitse“ Facebooki grupis jälle aktiivseks. Ta süüdistas Eesti kaitseväge suisa GRU huvides töötamises, kuna keeldutakse soetamast tanke ja keskmaa õhutõrjet (EKRE „plaan B“).

MÄRG UNISTUS: Tamm oli „Riigikaitse“ Facebooki grupis korduvalt kiitnud Rafaeli erinevaid tehnoloogiaid, sealhulgas keskmaa õhutõrjet. Ta ise töötas selle ettevõtte heaks.
MÄRG UNISTUS: Tamm oli „Riigikaitse“ Facebooki grupis korduvalt kiitnud Rafaeli erinevaid tehnoloogiaid, sealhulgas keskmaa õhutõrjet. Ta ise töötas selle ettevõtte heaks.FOTO: KUVATÕMMIS
Herem nimetas Tamme tegevust otsesõnu küüniliseks relvalobiks. „Relvaettevõtjate lobi esindaja Tamme süüdistus, et kaitseväe juhtkond on seotud GRU-ga, on üsna räige, selle eesmärk on küüniliselt äriline, kui sellega ei kaasne tõendust, fakte,“ kommenteeris Herem toona Eesti Päevalehele.

See jõuline lobistamine läks relvade vahendajale kalliks maksma. Ekspressi andmetel jõudis info tema tõendamata süüdistustest otsaga Iisraeli ning Tamm pidi Rafaelist lahkuma. Tema LinkedIni andmetel on ta aga endiselt seotud RUAGi ja droonidega tegeleva Frequentisega. Ekspressi korduvate päringutele Tamm vastuseid ei andnud.

EKRE soovib Heremi pead

Sügisel 2022 hakkasid pinged jälle süvenema. Poliitikute lauale jõudis arutelu Heremi ametiaja pikendamisest. Sellele eelnes ja järgnes EKRE vihane vastukampaania.

„Kaitseväe juhataja Martin Herem vallandas neli kõrgelt kvalifitseeritud ja pika staažiga kindralit, et vähendada iseenda konkurentide hulka uueks ametiajaks kandideerimisel,“ süüdistas Martin Helme partei ajalehes Vana Toomas, mida topiti tuhandete viisi tallinlastele postkastidesse. See ja 29. septembri Vikerraadio saates „Reporteritund“ esinenud Martin Helme sõnavõtud kaitseväe teemal häirisid Heremit nii väga, et ta otsustas sellele pühendada järjekordse Facebooki postituse.

Ta selgitas, et mitte EKRE ja Helme ei surunud 2020. aasta sügisel riigieelarvesse rannakaitset, vaid kaitsevägi ise soovitas keskmaa õhutõrje asemel arendada Helme pakutud 300 miljoni eest rannakaitset. Sama juttu räägib Herem siiani.

„Eks tal võivad asjad ka segamini minna, sest tegelikult ei tule Eestisse ka 2023. aastal rannakaitset. Tulevad hoopis laevatõrje raketid laskekaugusega üle 200 kilomeetri. See on üsna suur erinevus „rannakaitsest“. Sedagi on talle selgitatud. Aga kui sõjakoolis käinud pole, siis ongi ehk raske aru saada,“ torkas Herem.

Samal ajal üritasid riigikogu riigikaitsekomisjoni EKRE liikmed Kunnas ja Laneman blokeerida Heremi ametiaja pikendamist. Nad tahtsid, et selle küsimuse lahendaks järgmine valitsuskoosseis. EKRE fraktsioon deklareeris istungil, et jääb eriarvamusele, kuid komisjon tervikuna toetas Heremi jätkamist.

„See inimene peaks uurimise all olema, mitte saama ametipikendust,“ teatas Helme.

Helme aga jätkas rünnakuid.

„Räigelt on rikkunud inimeste põhiseaduslikke õigusi oma sundvaktsineerimise poliitikaga ja sellega muide kahjustanud ka Eesti riigikaitset, kuna üle 650 inimese on kaitsejõududest lahkunud selle poliitika tagajärjel,“ avaldas Helme sotsiaalmeedias, kasutades teenistusest lahkunute koguarvu, mitte aga palju väiksemat arvu nendest, kes lahkusid, kuna ei olnud nõus end vaktsineerima.

„See inimene peaks uurimise all olema, mitte saama ametipikendust,“ teatas Helme.

2023. aasta jaanuaris ähvardas Helme juba, et Reformierakonna valitsuse personaliotsused (sealhulgas Heremi ametiaja pikendamise) muudab EKRE ringi nii või naa. „Kõik personaliotsused ametikohtade osas, mis vabanevad peale valimisi, on järgmise valitsuse jaoks tühised ja lähevad ümbervaatamisele,“ teatas ta erakonna meedia kaudu.

Viimane lahing: valimised 2023

2023. aasta riigikogu valimisteks jõudis keskmaa õhutõrje ka partei ametlikku programmi ja see käivitas seni viimase sõnalahingu kindral Heremiga. Juba kuude kaupa oli EKRE levitanud avalikkusele narratiivi, justkui abistaks Eesti Ukrainat liiga palju, jättes nii Eesti relvadeta ja kaitseta.

Väited, kuidas Eesti on suure osa oma võimekusest Ukrainale ära andnud, häirisid taas kaitseväe esindajaid, ka kindralmajor Veiko-Vello Palm vastas vastulausega, milles nimetab Helmet otsesõnu valetajaks. Ka Herem ei jäänud võlgu. „Vale – Jutt või koera sitt. (Helme kihelkond),“ tsiteeris Herem Eesti fraseologismide alussõnastikku Facebooki postituses.


Kaitseväe esindajad näitavad selget frustratsiooni, sest toimunud on tosinkond kohtumist, kus kõiki vaidluskohti on omavahel EKRE esindajatega arutatud ning teinekord lahku mindud ka justkui ühise arusaamaga. Kuid siis laseb partei lendu järjekordse postituse.

Heremi põhjalikest selgitustest ja mahlakatest postitustest hoolimata ei ole EKRE seisukohad sentimeetritki muutunud. Pühapäevases debatis Reformierakonna esinumbri Kaja Kallasega ütles Martin Helme, et 2020. aastal tahtis EKRE valitsuses hankida õhutõrjet ja selle oleks saanud kätte 250 miljoniga. „Tol korral Herem vaidles sellele vastu, ägedalt vaidles vastu, nüüd maksab see 400 miljonit,“ kasutas Helme taas Rafaelilt pärinevaid rahanumbreid.

Ka peaminister Kallas viitas debatis, et EKRE tahtis toona relvalepingut konkreetsele tootjale sokutada. Helme vaidles sellele ägedalt vastu: „Ma nii-öelda esimese otsimise peale leidsin relvasüsteemide pakkumise, mis oli selle raha sees. Ehk see oli vaid selle jaoks, et näidata, et tegelikult saab selle rahaga.“

Olgu märgitud, et kõik selle verbaalse sõja osapooled on nõus, et Eestil võiks olla õhutõrje võimekus. Seepärast kaitsevägi selle ka 2025. aastaks hangib. EKRE tahab lihtsalt kiiremat liigutamist ja õhutõrje eelistamist teistele investeeringutele.

Valimiste järel võib EKRE saada uue võimaluse, kui erakond peaks koalitsiooni pääsema. Et siis üritatakse Herem ametist maha võtta, ei ole oletuslik stsenaarium, vaid selle on erakond suisa välja lubanud.

Kapten Trumm kirjutas: ↑01 Mär, 2023 11:26 http://www.disneylandparis.com//uudis/e ... valitsust/
...

Oleks minu olemine, teiseks minu tegemine