www.militaar.net

Vaja on ennekõike tahtmist ja julgust. Hübriidsõda põhineb heidutusel. Kompetentse vastuse puhul ei ole hübriidsõda võimalik. Ukraina näitel ei ole tankidest, lennukitest, sõjalaevadest jnejne midagi kasu, kui ei ole motti ja otsuseid.

Yks kirjutas:Täna oleks "roheliste mehikese" vastumürgiks näiteks Narva kontekstis eelkõige kohalik Kaitseliidu Alutaguse malev.

Iseenesest väide KL Alutaguse maleva kohta on tugev, aga ta asub kõige vähem paari tunni reageerimisvalmiduses enamalt jaolt väljaspool linna. Suur probleem ründajale on muidugi Narvas paiknevad võitlejad, kes võivad asuda vastu isegi lahingpaaride tasemel või üksi.

Ma väidan, et üllatusrünnaku puhul ei jõua nad vältida sildade ülevõtmist ja kaamerate mahavõtmist ühe või kahe rühmasuuruse eriüksuse poolt. Seejärel siseneb umbes teine sama suur hulk, mille saab ikka hea tahtmise juures Ivangorodi tähelepanu äratamata ära peita. Paari tunni pärast on kohal Piiteris koondunud üksused, baabade pataljonid, Lienews jt. Linnas kaitsele jäänud mitte väga arvukas eriüksus või suvaline jalaväeüksus on arvukate Tšetšeenia näidete varal väga suur ja vastik probleem. Eriti tuleb arvestada, et tsiviilidel tuleb anda aega lahkumiseks, mida vastaspool kasutab ainult tugevnemiseks (ning kas ta ise üldse laseb tsiviilidel lahkuda?).
Kotti jäämist vastaspool eriti ei karda. Üle jõe saab ka paadiga ja kui nad esitavad palve lahkuda, siis on meie poolt mõistlik see rahuldada.

Aga esimestel tundidel ja isegi päevadel on KL suhteliselt üksi, piiripolitsei kiirreageerijad võetakse maha või taganevad linnast välja. Abi ei tule kiiresti, sest sellises olukorras on väga mõistlik Eestil ja liitlastel keskenduda nakkuse leviku tõkestamisele. Me ei tea ju, kas ei järgne kusagil veel midagi.
Eriti tuleb hoida Tallinnat, sest rahvusvahelise õiguse kohaselt on riigis võim selle käes, kes kontrollib pealinna. Mingil juhul ei tohi lasta tekkida väitel, et "Baltikum on läinud, tõmbame kaitseliini Poola piirile" ja tegelikkuses alustab NATO "kummalist sõda".
https://et.wikipedia.org/wiki/Kummaline_s%C3%B5da

Võib-olla ma olen paranoiline, aga vaadates, kuidas U on ikka väga üksi ja Budapesti memorandumist pole tal suurt tolku, siis paraku....

Trs-i täiendades.

Tahtmise ja julguse üks komponent on ka omavaheline usaldus. Ja omavahelise usalduse üks komponent on kuvand, teadmine et asjad töötavad nii nagu lubatud, kokkulepitud, väidetud. Omavahelise usaldus põhineb austusel ja kamraadlikul teineteise ärakuulamisel.

Siinkohal pole tähtis üksikute tulipeade tahtmine ja julgus, vaid masside tahtmine ja julgus.
Siinkohal on kuvand tähtis ja teadmine, et seljatagune on kindel (vahendid, ülemused, kõigele mõeldud).

Iseenesest väide KL Alutaguse maleva kohta on tugev, aga ta asub kõige vähem paari tunni reageerimisvalmiduses enamalt jaolt väljaspool linna.....

See paaritunnine reageerimisvahemik kehtib alustuseks isikoosseisule.
Seejärel peab seltskond kusagil kogunema. Formeeruma teatava suurusega üksuseks. Sõltuvalt, palju on üldse isikkoosseisu ja kui palju kohale tuleb. Üksus peab relvastuma/varustuma, saavutama tegutsemisvalmiduse.
Peab käivituma side-ja juhtimisfunktsioon, eelluure, käsuahel.. jne.
Üksuse suurusest sõltub, millises mahus ja tasemel on see suuteline alustama vastutegevust.

Iseenesest väide KL Alutaguse maleva kohta on tugev, aga ta asub kõige vähem paari tunni reageerimisvalmiduses enamalt jaolt väljaspool linna. Suur probleem ründajale on muidugi Narvas paiknevad võitlejad, kes võivad asuda vastu isegi lahingpaaride tasemel või üksi.

Narvas on siiski päris arvestatav Narva malevkond. Aga point pole mitte see, et kui palju neid täpselt Narvas on vaid see, et ilmselgelt oleks just see malve kõige tõhusam assümeetriline vastumürk.

tommy kirjutas:

Iseenesest väide KL Alutaguse maleva kohta on tugev, aga ta asub kõige vähem paari tunni reageerimisvalmiduses enamalt jaolt väljaspool linna.....

See paaritunnine reageerimisvahemik kehtib alustuseks isikoosseisule.
Seejärel peab seltskond kusagil kogunema. Formeeruma teatava suurusega üksuseks. Sõltuvalt, palju on üldse isikkoosseisu ja kui palju kohale tuleb. Üksus peab relvastuma/varustuma, saavutama tegutsemisvalmiduse.
Peab käivituma side-ja juhtimisfunktsioon, eelluure, käsuahel.. jne.
Üksuse suurusest sõltub, millises mahus ja tasemel on see suuteline alustama vastutegevust.

Milleks kasutada selle suuruse puhul nö regulaarüksuse tehnilist seadistamist? Kõik peavad kogunema, kõik peavad osalema suurel briifingul ja kui Kõigesuurem ülemus on neutraliseeritud, ka järgmised Väiksemad ülemused ka, siis ongi kööga? Just autonoomsus ja assümeetrilisus peaksid olema selle suuruse puhul märksõnad. Väikesed rühmad, kes juba ennem jama teavad, et nad ongi väikesed ja kes hakkavad tegema oma tööd kohe. Mitte kahe-kolme tunni pärast peale Suurt kogunemist.

Rohelistele meestele eelnes ju poliitiline "reetmine". Kremliga vasallisuhtes olev Ukraina juhtkond tõugati siseriikliku kähmlusega võimult ning see ei suutnud sinna enam tagasi ronida. Sõjale eelnes ka ultimaatum mille Moskva sidus Ukraina - ELi assotsatsioonilepingu sõlmimisega öeldes, et see on Ukraina uue juhtkonna jaoks reetmise "viimane piir" millele järgnevad sanktsioonid!

Kuidas seda kõike aastal 2015 Eesti konteksti panna?

Kas Sa pole märganud Moskva kõnepruuki näiteks Baltikumi liitlasvägede paigutamise plaanide, siinse vene vähemuse diskrimineerimise suhtes juba aastaid jne? Aga see kõik on retoorika, mida kas kasutatakse või kasutata oma tegevuse õigustamiseks ning selle järgi ei saa teha järeldusi.
Aga miks peaks kõike toimunut kopeerima? See, et alati valmistutakse eelmiseks sõjaks, on teatavasti väga levinud viga. Küll aga tuleb toimunust õppida ja seda edasi arendada. Õppetunnid nii Gruusiast kui Ukrainast, millest räägitakse võrdlemisi palju, on need, et sõdu enam ei kuulutata, eelhoiatus võib jääda väga lühikeseks ja ründajal on selles mõttes suur eelis, et tema valib aja, koha ja reeglid. Aga teisalt pole olukord sugugi lootusetu. Ukraina näiteks on konkreetselt vastu hakanud ja operatsioon on peale Krimmi ja Donbassi hõivamist pehmelt öeldes ummikusse jooksnud. Meil kahjuks ei ole sellist strateegilist sügavust ega ka nii tugevaid relvajõudusid. Aga meil on selle eest NATO.

Yks kirjutas:Milleks kasutada selle suuruse puhul nö regulaarüksuse tehnilist seadistamist? Kõik peavad kogunema, kõik peavad osalema suurel briifingul ja kui Kõigesuurem ülemus on neutraliseeritud, ka järgmised Väiksemad ülemused ka, siis ongi kööga? Just autonoomsus ja assümeetrilisus peaksid olema selle suuruse puhul märksõnad. Väikesed rühmad, kes juba ennem jama teavad, et nad ongi väikesed ja kes hakkavad tegema oma tööd kohe. Mitte kahe-kolme tunni pärast peale Suurt kogunemist.

Sa pead siin silmas organiseeritud või organiseerimata vastupanu.???

Organiseerimata stiilis, " istun kindlas kohas, ootan, kuni vastase kolonn mööda sõidab, panen paugu ära ja vehkat"...
Kui muidugi üldse sõidab ja kui, siis millal.?

Ka väiksem rühm peaks siiski teadma, milles tema "töö" seisneb, milline ja kus on vastane, kui suurte jõududega..jne.
Mida oleks üldse vaja teha, kuhu minna...
Kära ja kuulujutte(koos teadliku valeinfoga) meedias saab tõenäoliselt olema paksult.

Ukraina ja Gruusia puhul oli "reetmiseks" harjumuspärase status quo muutmine "Venemaa kahjuks". Ma näen siin kõige otsesemat paralleeli Soome ja Rootsi jätkuva "jõuetuse ja tahtmatusega" NATO-sse astuda. Eesti, Läti ja Leedu puhul oleks sellist "jõulist sekkumist nõudvaks" status quo muutmiseks tõenäoliselt jah Vene-NATO lepingu "jäme rikkumine" liitlasvägede paigutamise osas? Eesti puhul ärritaks Moskvat võib-olla ka piirilepingu ja Tartu rahuga jamamine, mis Moskva silmis tähendavad vaenulike ja agressiivseid territoriaalseid nõudeid Venemaa suhtes?!

...Vene-NATO lepingu rikkumine liitlasvägede paigutamise osas? ....

Kas keegi võiks tuua viite sellele paljukõneldud lepingule?

"Moskva ärritamine" on jällegi soovmõtlemine. See eeldaks, et tiblastan on läbinähtav ja prognoositav kergesti loetav moodustis. Kogu EU poliitika on siiamaani lähtunud Moskva ärritamisest hoidumisest. Tulemused on näha. Tuleb aru saada, et Moskva on tänasel päeval kääbikud&co ning küsimus on selles, mis neid ärritab või mis neile hoopis meeldiva väljakutsena tundub. Kui putleril on ikkagi tõsine soov enne surma pidada veel üks külm sõda või lausa kolmas maailmasõda, siis on seda keeruline või lausa võimatu vältida rääkides Venemaa huvidest.
E: Mis puutub tahtesse ja julgusesse, siis tuleb valmistuda olukorraks, kus tiblastan teeb kõik võimaliku, et veenda ja sundida meie vabatahtlikke ja armeed ning ka liitlasi konfliktis esialgu mitte osalema. See on lihtne psühholoogia, mille eesmärk on haarata initsiatiiv. Toimub see väga lihtsalt- jättes alati vastasele võimaluse valida ja taganeda ning tehes selle maksimaalselt mugavamaks valikuks.

tommy kirjutas:Sa pead siin silmas organiseeritud või organiseerimata vastupanu.???

Organiseerimata stiilis, " istun kindlas kohas, ootan, kuni vastase kolonn mööda sõidab, panen paugu ära ja vehkat"...
Kui muidugi üldse sõidab ja kui, siis millal.?

Ka väiksem rühm peaks siiski teadma, milles tema "töö" seisneb, milline ja kus on vastane, kui suurte jõududega..jne.
Mida oleks üldse vaja teha, kuhu minna...
Kära ja kuulujutte(koos teadliku valeinfoga) meedias saab tõenäoliselt olema paksult.

Ma pean silmas ikka organiseeritud vastupanu, kuid seda mitte regulaararmee dubleerimise stiilis. Milleks meile kaks nn regulaaraarmeed koos oma teatava üsnagi paindumatu käsuliiniga ning üsna pika "seadistamisega". Ehk siis kaitseväe rühm on valmis, siis kui kompanii on valmis, mis juhtub siis kui pataljon on valmis, mis juhtub siis kui brigaad on valmis, mis juhtub siis kui kaitseväejuhataja või peastaap on "kõnelenud" aka briifinud igatsorti komandöre, jaganud ülesanded jne. Sellele järgneb liikumine. Üsnagi pikk ja palju omavahelist sidet nõudev tegevus, mis võib ju õnnestuda Tapal või Tartus, kuid üsna tõenäoliselt saaks selline aktiivne kahesuunaline sidepidamine olla vaid kahjustav faktor sisuliselt juba vastase tegevuspiirkonnas või kujutletava rindejoone taga asuvate võitlejate kontekstis. Ega meil ilmaasjata igatsorti KL võistkonnad ei suuda erinevates rasketes kodu ja välismaa sõjamängudes-retkedel tulla headele kohtadele. Nad suudavad autonoomselt teostada varjatud rännakuid, välkrünnakuid, varitsusi ja deblokeerimisi. Sisuliselt muutuksid hoopis nemad mingil hetkel "eri" funktsioonidega rühmadeks. Nendeks, mida kasutab Venemaa (ja nüüd ka Ukraina) sealses sõjateatris.
Milleks meile kaks kaitseväge, üks elukutseliste ja ajateenijatega, teine nö vabatahtlikega? Meile oleks teiseks suuruseks vaja palju paindlikuma, palju kiirema ja improviseerimisalti struktuuriga suurust, eriti mis puutub piiriäärseid malevaid. Las Pärnu või Saaremaa malevad kogunevad täieskoosseisus, saavad oma ülesanded läbi peastaabi, pärast mida nad toimetatakse vastavasse operatiivteatrisse. Alutaguse malev aga asubki juba operatiivsuuruses, kus ta peaks tegutsema hoopis teistel põhimõtetel kui kaitsevägi või isegi kaugemad malevad. Seda ma tahangi öelda. Minuarust oleks tobe, kui Jõhvi, Narva, Lüganuse ja Avinurme malevkonnad aetakse häire peale kokku näiteks Sillamäele briifinguks. Briifingud peavad toimuma teistsugusel põhimõttel. Muidugi on siin probleemiks, et kes ja kuidas suudab saada toimuvast parima ülevaate ning kuidas suudetakse malevkondadelt oodatava "töö" iseloom ja informatsioon vastaste kohta toimetada nende hajali gruppideni võimalikult kiiresti peale esimese politseijaoskonna ja kordoni langemist. Samas nagu on ju selge, et kui mingi jaoskond või kordon on hõivatud, siis järgnevad vasaste poolt tegevused, mida saab juba täna oletada ja vastutegevused planeerida.
Usutavasti saavadki pigem kohalikest malevkondade liikmetest luure-diversioonigrupid, kes kõige adekvaatsema info keskuseni toimetavad. Samas ei peaks nad jääma passiivseks, ootama mingit "käsku" kui on näha, et nende tegevus (improviseeritult) võib vasase kraavi lasta või mõne politseijaoskonna tagasi vallutada või vastase oma tulega siduda nii, et ta kaotab initsiatiivi.

Sai nüüd selline keeruline ja lonkav jutt. Loodetavasti siiski arusaadav?

Lemet kirjutas:

...Vene-NATO lepingu rikkumine liitlasvägede paigutamise osas? ....

Kas keegi võiks tuua viite sellele paljukõneldud lepingule?

See on osa Venemaal täna viljeletavast müüdist või moodalt öeldes - meedia "spinnist" Osaliselt on selle müüdi tekkes süüdi 90ndatel kirjutanud lääne ajakirjanikud-analüütikud, kes sellel hetkel ei vallanud kogu materjali, mis täna on juba aga avalik ja täiesti kasutamiskõlblik (meomod, protokollid, ülesetähendused, memuaarid jne). Kogu täna leitava ja eksisteeriva materjali järgi pole Lääs kunagi Venemaale mingit sellist garantiid KUNAGI jaganud.

Siin on see müüt üksipulgi lammutatud.

Üldine sisukokkuvõte:
http://csis.org/publication/twq-myth-no ... pring-2009
Ja müüdi lammutamine konkreetselt:
http://csis.org/files/publication/twq09aprilkramer.pdf

Vähe sellest, ka Gorbatšov ise on tunnistanud, et mingit lubadust ta kunagi ei saanud (ja ega ta ei küsinud ka);

We now have a very authoritative voice from Moscow confirming this understanding. Russia behind the Headlines has published an interview with Gorbachev, who was Soviet president during the discussions and treaty negotiations concerning German reunification. The interviewer asked why Gorbachev did not “insist that the promises made to you [Gorbachev]—particularly U.S. Secretary of State James Baker’s promise that NATO would not expand into the East—be legally encoded?” Gorbachev replied: “The topic of ‘NATO expansion’ was not discussed at all, and it wasn’t brought up in those years. … Another issue we brought up was discussed: making sure that NATO’s military structures would not advance and that additional armed forces would not be deployed on the territory of the then-GDR after German reunification. Baker’s statement was made in that context… Everything that could have been and needed to be done to solidify that political obligation was done. And fulfilled.”

Gorbachev continued that “The agreement on a final settlement with Germany said that no new military structures would be created in the eastern part of the country; no additional troops would be deployed; no weapons of mass destruction would be placed there. It has been obeyed all these years.” To be sure, the former Soviet president criticized NATO enlargement and called it a violation of the spirit of the assurances given Moscow in 1990, but he made clear there was no promise regarding broader enlargement.

Several years after German reunification, in 1997, NATO said that in the “current and foreseeable security environment” there would be no permanent stationing of substantial combat forces on the territory of new NATO members. Up until the Russian military occupation of Crimea in March, there was virtually no stationing of any NATO combat forces on the territory of new members. Since March, NATO has increased the presence of its military forces in the Baltic region and Central Europe.

Putin is not stupid, and his aides surely have access to the former Soviet records from the time and understand the history of the commitments made by Western leaders and NATO. But the West’s alleged promise not to enlarge the Alliance will undoubtedly remain a standard element of his anti-NATO spin. That is because it fits so well with the picture that the Russian leader seeks to paint of an aggrieved Russia, taken advantage of by others and increasingly isolated—not due to its own actions, but because of the machinations of a deceitful West.
http://www.brookings.edu/blogs/up-front ... chev-pifer

Yks kirjutas:Minuarust oleks tobe, kui Jõhvi, Narva, Lüganuse ja Avinurme malevkonnad aetakse häire peale kokku näiteks Sillamäele briifinguks.
Samas ei peaks nad jääma passiivseks, ootama mingit "käsku" kui on näha, et nende tegevus (improviseeritult) võib vasase kraavi lasta või mõne politseijaoskonna tagasi vallutada või vastase oma tulega siduda nii, et ta kaotab initsiatiivi.

Seda kõike ei ole ma ju üritanud öelda..
Ka rühmasuurune üksus peab kusagil alustuseks kogunema.(minupärast sealsamas kohalikus külahoones või eelnevalt kokkulepitud liikme kodus.)
Sellele järgeks olukorrast sotti saamise üritused ja otsuselejõudmine edasise tegutsemise suhtes.

Usutavasti saavadki pigem kohalikest malevkondade liikmetest luure-diversioonigrupid, kes kõige adekvaatsema info keskuseni toimetavad.

Vägagi võimalik.