www.militaar.net

Lemet kirjutas:EDIT: Vara sai hõisatud- ilmselt jõudis jaole keegi ideoloogiarindel karastatum ja raske luud on asjast üle käinud. Kusjuures tavapärases headuses- rumal ja matslik klähvimine ilutseb seinal edasi, vähegi tõsisemat argumentatsiooni sisaldavad ja viisakas vormis vastuväited aga kaovad.

Riigikontrolör Alar Karis ütles riigikontrolli auditit kommenteerides, et rändekriisile kiiret lahendust ei paista ning pigem tuleks esimeste sõjapagulaste vastuvõttu käsitleda pilootprojektina, et luua töötav püsimehhanism pagulastega toimetulekuks ja nende lõimimiseks Eesti ühiskonda. [...]

"Eelmise aasta hiliskevadel tabaski ühiskonda ootamatult tõdemus, et Eesti ei olegi üksik saar keset Vaikset ookeani, vaid osa Euroopast koos kõige sellega kaasnevaga," ütles Karis. [...]

"Kiireid lahendusi paraku ei paista ja seetõttu ei ole globaalse reaalsusega kuigivõrd kooskõlas, et valitsus käsitleb olukorda, kus Euroopa rändekava alusel jaotakse laiali 160 000 inimest, neist 550 Eestisse, ühekordse juhtumina. Pigem tuleks nende esimeste sõjapagulaste vastuvõttu käsitleda pilootprojektina, et luua töötav püsimehhanism pagulastega toimetulekuks ja nende lõimimiseks Eesti ühiskonda," leidis Karis.

Karise sõnul tuleb põgenikel Eesti elu ning eestlastel põgenikega kohaneda. "Nii saab ka Eesti pakkuda uut kodu vaid inimestele, kes tulevad rahuga ja soovivad saada osaks meie ühiskonnast, austada ja järgida Eesti põhiseadust ning selle väärtusi, siinset elulaadi ning anda oma panuse meie ühiskonna ja majanduse arengusse. Kes seda ei soovi, neil pole põhjust Eestisse tulla või siia jääda," sõnas Karis.

Karis kutsus põgeniketeemat ausalt, asjatundlikult ning tasakaalukalt käsitlema – siin tuleb ka paljudele põliselanikele kasuks oluliselt avardada oma arusaamu maailmas toimuvast, saada üle suletusest ning loobuda katsetest külvata maailma mitmekesisust vähe kogenud inimeste hulgas hirmu.

Erinevalt tavarändega viimasel kümnendil Eestisse tulnud mitmekümnest tuhandest inimesest tuleb Karise sõnul nüüdsete pagulaste puhul arvestada oluliste kultuuriliste erisustega. Seepärast ei piisa nende käsitlemisest ühtmoodi tavarändajatega.

Üldiselt olekski hea, kui kommenteerimine päris kinni pandaks. Siis lõppeks see illusoorne diskussioon sealt ära ning kogu arutelu suundukski foorumitesse.

Helsingi politsei teatel pandi aastavahetusel Soome pealinnas toime 15 seksuaalkuritegu, kus noorem ohver oli 14- ja vanem 66-aastane.

Suurema osa kuritegudest moodustavad seksuaalsed ahistamised, kuid on üks ka üks vägistamine ja üks vägistamiskatse, teatas Ilta-Sanomat.

Politsei lisas, et tänavune aastavahetus eristub seksuaalkuritegude rohkuse poolest eelmisest aastatest.

Ahistatud naisi käperdati ning isegi lakuti nende nägusid, kusjuures teguviis nägi välja nii, et meestejõuk piiras naise ümber, kus siis osad ahistasid naist, osad takistasid naise lahkumist ja osad takistasid neile ligipääsu, kes tahtsid sekkuda.

Suurem osa kuritegudest viidi läbi Helsingi südalinnas, Senativäljakul ja selle ümbruses.

Postimees annab ülevaate põgenike vastuvõtmiseks vajalikest kohustustest, millest on riik suutnud riigikontrolli hinnangul täielikult täita vaid mõne üksiku. Riigikontrolli põhjalikema järeldustega saab tutvuda nende koduleheküljel.

Riigikontroll hindas värskes auditis riigi ja omavalitsuste võimekust täita 17 kohustust, mis tulenevad ennekõike välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusest. Audit näitas, et Euroopa Liidu rändekava alusel ümberpaigutatava ja -asustatava 550 rahvusvahelise kaitse saanu saabumiseks ja lõimimiseks on valmisolek osaline ning vajab olulist edasiarendamist – Eesti suudab täita täielikult kolme ning osaliselt 13 kohustust, ühe kohustuse täitmise võimekus on vähene - pole välja arendatud võimekust kaitse saanu staatuse perioodiliseks ülevaatamiseks.

TÄIELIK VALMISOLEK

1. Rahvusvahelise kaitse saanud saavad osaleda tööturul.

2. Rahvusvahelise kaitse saanutele makstakse riiklikke toetusi ja pensioni.

3. Rahvusvahelise kaitse saanutele makstakse omavalitsuse sotsiaal- jms toetusi ning osutatakse vajalikke teenuseid.

VÄHENE VALMISOLEK

4. Rahvusvahelise kaitse saanute staatuse ülevaatamiseks ollakse valmis.

OSALINE VALMISOLEK

5. Varjupaigataotlusi suudetakse menetleda.

6. Rahvusvahelise kaitse taotlejatele on tagatud õigusabi.

7. Eesti piiril esitatavate taotluste menetlemine ei kannata ümberpaigutamise ja –asustamise tõttu.

8. Rahvusvahelise kaitse saanutele on tagatud eluase.

9. Rahvusvahelise kaitse saanutele on tagatud tugiisik.

10. Rahvusvahelise kaitse saanud õpivad eesti keelt ja kohanevad.

11. Rahvusvahelise kaitse saanutele on tagatud vajalikus mahus tõlketeenus.

12. Rahvusvahelise kaitse saanutele on tagatud tervishoiuteenused.

13. Rahvusvaheliste kaitse saanutele on tagatud põhi- ja keskharidus.

14. Perekondade taasühinemise menetlemine on korraldatud.

15. Rahvusvahelise kaitse saanute lapsed saavad minna lasteaeda.

16. Täiskasvanud rahvusvahelise kaitse saajad saavad õppida üldhariduskoolides ja osaleda täiendus- ja ümberõppes.

17. Saatjata alaealisele kaitse saajale on koht asenduskodus.

Tulemusauditi osakonna peakontrolöri Tarmo Olgo sõnul tuleks valmisoleku parandamiseks tegeleda esmajoones pikaajalise tegevuskava koostamisega. Juba koostatud tegevuskava ei ole tema hinnangul piisav, kuna tegeleb vaid põgenikke vastvõtmise küsimusega. «See ei ole tegevuskava, mis loeb pikaaegset süsteemi,» sõnas Olgo.

Mis saab neist edasi - kuidas Eesti riik kaitset vajavate inimeste suhtes käitub ja kuidas neid lõimitakse -, on tänasest tegevuskavast üldse puudu.

Lisaks tuleb Olgo sõnul tegeleda ka Euroopa Liidu tasandi küsimustega, näiteks Dublini määruse ja muude ühtset asüülipoliitikat puudutavate teemadega. «Täna oleme me riigina olnud pigem järeljooksjad. Võib-olla peaksime me oma seisukohti selgelt ka enne kujundama,» nentis Olgo.

Üheks suurimaks probleemiks peab riigikontroll lõimumise küsimust. Riigikontrolli hinnangul ei ole riigi valmisolek selles punktis kaugeltki piisav - eesti keele õpe ei ole täna veel kohustuslik, kohanemisprogramm kestab maksimaalselt neli päeva ja lõimimiseks ei ole eraldi tegevusi ette nähtud. Omaette küsimus on see, mis saab siis, kui kaitse saanu ei leia kahe aasta jooksul tööd, ei lõimu või pole keelt selgeks saanud.

«See on koht, kus hiljem tekivad tegelikult suured probleemid,» märkis Olgo lõimimise vajalikkusest rääkides.

Kas kõik seatud 17 kohustust ühel hetkel ka täidetud saavad, ei osanud Olgo öelda, kuna riigikontroll hoiab teemal edaspidi silma peal ning kohustusi ja uusi probleeme võib lisanduda.

«Eks riik mingi valmiduse saab. Juhul, kui tuleb rohkem kaitset vajavaid isikuid, kui me oleme arvestanud, siis on meil ilmselgelt valmisolek jälle nõrgem. See on võidujooks ja see ei ole tegevus, mis on ühekordne, vaid see ongi tegevus, millega tuleb tegeleda süsteemselt,» rääkis Olgo.

Rootsit külastav Leedu valitsuse asekantsler (aseriigisekretär) Rimantas Vaitkus, kes koordineerib pagulasküsimusi, teatas, et Leedu peab kasutama Rootsi kogemusi ja sundima saabuvaid pagulasi osalema leedu keele ja kultuuri kursustel, et abiraha saada.

«Me näeme, et Rootsis on pagulased lõimimise käigus «tööle pandud» teisiti öeldes nad on kohustatud osalema kõikides protsessides - sellest sõltub ka maksete süsteem, abirahad. Seni on meie rahalisi küsimusi puudutavad lepingud pagulastega küllalt pehmed,» ütles Vaitkus telefoniusutluses BNSile.

«Meil ei ole (pagulastel) kohustust osaleda näiteks õpingutes, lapsi lasteaeda panna ja me peame selle lähiajal parandama,» lisas asekantsler.

Vaitkus lubas teha valitsusele vastavasisulise ettepaneku.

Iraagi pagulasperekond, kes möödunud kuul Euroopa Liidu ümberasustamisprogrammi raames esimesete hulgas Leetu jõudis, kaebab riigi migratsiooniameti pagulasstaatuse mitteandmise tõttu kohtusse.

Leedu riik andis perele pagulasstaatuse asemel täiendava kaitse, kuid iraaklastele see ei sobinud ning nad esitasid kohtule kaebuse, kirjutas Baltic Times LT Daily’le viidates.

Praeguse loa järgi saaks pere Leedus elada kaks aastat, elamisluba saab küll pärast seda pikendada. Kui aga võimud otsustavad kahe aasta järel, et migrantide asukohariigi olukord on muutunud, võidakse nad kodumaale tagasi saata. Pagulasstaatusega kaasneks Leedus aga alaline elamisluba.

Juhtumit hakkab arutama Vilniuse ringkonnakohus.

Neljaliikmeline perekond saabus Leedusse detsembris, oma sõnul pidid nad kodumaalt usulise tagakiusamise eest põgenema. Praegu peatuvad nad Leedu keskosas Ruklas pagulaste vastuvõtukeskuses.

Leedu nõustus ELi ümberasustamisprogrammi raames kahe aasta jooksul vastu võtta 1105 pagulast.

Saksamaal on tehtud veel üks inforikas infomaterjal:

Norras Vadsøs asuvast Oscarsgata varjupaigataotlejate keskusest on põgenenud umbes 40 inimest, kes pelgasid, et nad saadetakse tagasi Venemaale.

«On nii süürlasi kui afgaane. Praegu oleme jõudnud 40ni pärast seda, kui käisime ringi ja lugesime üle,» rääkis keskuse asejuht Hilde Meyer ajalehele VG.

Keskuses on ruumi 280 inimesele. Meyeri hinnangul on pagenutest enamik noored ja vallalised mehed. «Nad lahkusid, sest kuulsid, et keskusse tuli politsei ja nad pelgasid. Me pole viimased kuud hästi maganud, sest meile tundub, et politsei võib tulla iga hetk ja meid minema viia,» rääkis rahvusringhäälingule üks anonüümne selle varjupaigakeskuse elanik.

Nädalavahetusel toimetati umbes 70 inimest Ankomstsenter Finnmarki, sest Norra ja Vene võimud jõudsid kokkuleppele, et Norra võib need inimesed, kelle varjupaigaavaldus tagasi lükati, bussiga uuesti Venemaale toimetada.

Eile teatasid varjupaigataotlejad näljastreigist selle vastu, kuidas neid koheldakse.

Täna teatas TV2, et arvestatavale hulgale Finnmarkis olevatele varjupaigataotlejatele öeldi, et valmistugu Venemaale naasmiseks. Väljaande Barents Observer kohaselt viidi 60-70 varjupaigataotlejat bussiga Murmanskisse.

Norra teatas juba novembris, et migrantidele, kes enne seda elasid legaalselt Venemaal või sisenesid Venemaale legaalselt, ei pakuta mitte varjupaika, vaid tagasisõitu Venemaale. Pärast seda on Storskogist saabuvate migrantide voog pisut kahanenud.

Rändekriisi tagajärjeks võib kujuneda maksutõus

Saksamaa rahandusministri Wolfgang Schäuble sõnul võiks raha ELi piiride tugevdamiseks tulla liiduülesest bensiisiaktsiisist.

Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble pakkus hiljuti välja idee rahastada Euroopa püüdlusi põgenikekriisiga toimetulekuks bensiiniaktsiisi tõstes.

«Arvestades, kui kiireloomulise teemaga on tegu, miks mitte selles Euroopa tasemel kokku leppida?» tõstatas Schäuble küsimuse. «On vaja tagada kontroll Schengeni välispiiridel. Sellised ülesanded ei tohi läbi kukkuda vaid finantsilistel põhjustel.» Kui kõik ELi riigid pole nõus sellega kaasa minema, siis võiks seda teha soovijate koalitsioon, lisas ta

Chupacabra kirjutas:36-year-old refugee arrested in Hilden Germany for raping an 8-year-old girl
http://translate.google.com/translate?h ... -1.5696828

Arrested for sexual abuse of a child refugee

DW lugu sellest, kuidas Vene propaganda põgenikekriisi ära kasutada üritab. Näiteks on toodud libauudis 13-aastase tüdruku vägistamisest Berliinis.