Kliimamuutustest

[Kriku]

Paistab, et jääksoode taimestiku taastamiseks on lõpuks abinõu leitud: https://novaator.err.ee/1609525729/puu- ... taimestiku .

Kuivendamise või turbakaevandamise tagajärjel lagunema jäetud turbalasundid on suur CO2 allikas.

[Dr.Sci]

Paistab, et jääksoode taimestiku taastamiseks on lõpuks abinõu leitud: https://novaator.err.ee/1609525729/puu- ... taimestiku .

Kuivendamise või turbakaevandamise tagajärjel lagunema jäetud turbalasundid on suur CO2 allikas.

Kohe oponeeriks et igatsugu kraavid, ojad, jõed saavad alguse ja toidet nendest samadest rabadest. Kui me need nüüd tuha sisse uputame, kuidas see mõjutab vee kvaliteeti?

[Kriku]

Ma arvan, et kuidagi ei mõjuta. Ei kujuta ette, mida puutuhk veele teha võiks. Pinnavett ei tasu nagunii juua.

Rabade tühjaks kaevandamine mõjutas vee kvaliteeti & rohkust kindlasti palju rohkem.

[AndresTy]

Usutavasti on sellise tasemega eksperimendil ka selle peale mõeldud ja sellega arvestatud. Vaevalt, et Eesti Maaülikooli, Tartu Ülikooli ja Tallinna Botaanikaaia teadlaste seltskond nagu nii eilased on, et sellise asja peale ei tule.

[mart2]

a) Ma arvan, et kuidagi ei mõjuta. Ei kujuta ette, mida puutuhk veele teha võiks. Pinnavett ei tasu nagunii juua.

b) Rabade tühjaks kaevandamine mõjutas vee kvaliteeti & rohkust kindlasti palju rohkem.

a) Kindlasti mõjutab, sest pinnavesi on juhuslikult midagi sellist, mida ei peaks küll inimene jooma, kuid mis "liigub" jõgedes-järvedes ning seda joovad metsloomad ning selles elavad veetaimed ja -loomad.
b) Päris tühjaks ei saanud ükski raba. Kindlasti kaevandamine mõjutas, kuid kas peame, üritades midagi taastada (ja mida täielikult ei olegi võimalik), tekitama uue stressiallika loodusesse?

Võiks ikka tasa ja targu - ühe raba kaupa ning olukorda hoolikalt jälgides ja analüüsides. Mine tea, ehk tulevikus leitakse nii mingi tasakaalustatud lahendus.

PS. Ma kohe kardan neid hurraaga tormajaid - pole vahet kas lahingutandril või rohepöörajaid. Nad jooksevad pimesilmi ning ilma tagajärgedele mõtlemata, lootes, et asja kiirelt lõpetades saab pihta kõrvalseisja, mitte tema ise...

[AndresTy]

PS. Ma kohe kardan neid hurraaga tormajaid - pole vahet kas lahingutandril või rohepöörajaid. Nad jooksevad pimesilmi ning ilma tagajärgedele mõtlemata, lootes, et asja kiirelt lõpetades saab pihta kõrvalseisja, mitte tema ise...

Kas ma saan õigesti aru, et pead silmas seda rabade/soode taastamise suurt kampaaniat, mitte jutuksolevat tuhaga turbaväljade taimestiku taastamise uuringut?

[Kriku]

Kindlasti mõjutab, sest pinnavesi on juhuslikult midagi sellist, mida ei peaks küll inimene jooma, kuid mis "liigub" jõgedes-järvedes ning seda joovad metsloomad ning selles elavad veetaimed ja -loomad.

Kindlasti väitmiseks peaks ikka mingid uurimistulemused ka olema - näiteks, kui kaugele see materjal kandub üldse. Puutuhka tekib lõppude lõpuks ju looduslikult ka, kuigi valdav osa metsatulekahjusid on inimtekkelised.

Päris tühjaks ei saanud ükski raba.

Päris tühjaks muidugi mitte, sest poleks majanduslikult mõttekas. Küll aga on veetase kuni poolteist meetrit alanenud ja kogu taimestik hävinenud: https://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4%C3%A4ksoo .

[OLAVI]

Ma arvan, et kuidagi ei mõjuta. Ei kujuta ette, mida puutuhk veele teha võiks. Pinnavett ei tasu nagunii juua.

Rabade tühjaks kaevandamine mõjutas vee kvaliteeti & rohkust kindlasti palju rohkem.

Praeguse korra järgi loetakse biokütuse (hakkepuit) katlamajade tuhka "ohtlikuks jääteks" ja ka utiliseeritakse Ohtlike jäätmete utiliseerimise korra alusel.

Puidu põletamise protsess lõkkes või ahjus, erineb +950C juures põletamisest suures koldes, sest sellise temperatuuri juures moodustuvad tuhka uued vägagi erinevad ühendid.
Biokatla tuhk ei pruugi olla ka pulbrilisel kujul (nagu lõkkes), vaid moodustab koldes sulades suuri keraamilisi känkraid.

[Kriku]

Puidu põletamise protsess lõkkes või ahjus, erineb +950C juures põletamisest suures koldes, sest sellise temperatuuri juures moodustuvad tuhka uued vägagi erinevad ühendid.

Ja mis need siis olla võiks?

[isakene]

Biokatla tuhk ei pruugi olla ka pulbrilisel kujul (nagu lõkkes), vaid moodustab koldes sulades suuri keraamilisi känkraid.

Ülemöödunud sajandil olla Maarjamaal üks mees eland, kes paekivist sulaselget sealiha tahtnud teha. Nüüd siis olla puust keraamikat tegema hakatud...

[OLAVI]

Biokatla tuhk ei pruugi olla ka pulbrilisel kujul (nagu lõkkes), vaid moodustab koldes sulades suuri keraamilisi känkraid.

Ülemöödunud sajandil olla Maarjamaal üks mees eland, kes paekivist sulaselget sealiha tahtnud teha. Nüüd siis olla puust keraamikat tegema hakatud...

Kui koldesse suur kamakas moodustub, siis jahutatakse katel maha ja käsitsi hakatakse kamakaid koldest välja lõhkuma/lõikama (piikvasara ja relakaga).

[vanahalb]

Millises koldes sellised kamakad moodustuvad? Võib-olla on siin järjekordeselt segi aetud hakkepuidukatlamaja ja need katlad kus tohib põletada kõiki maailma asju. Iru katlamajal on luba ja võimekus prügi põletada, Kunda tsemenditehasel vist ka ja võib-olla veel kuskil. Tavalises puiduga köetavas katlamajas tekib puutuhk. Seda viiakse põldudele... sohu võib ka viia.

Selline soode taastamine on tõenäoliselt sama kui juba esiisadele teada olev põldude lupjamine. Muld võib olla liiga aluseline või liiga happeline. Tuhk on aluseline. Aluselise mullaga põllule tuhka panna pole hea mõte sest see läheb veel hullemaks. Happelisele mullale aga küll. Põhja-Eesti paepealsed on pea kõik happelised. Kui ma noorem olin ja riigil kütust laiemalt käes siis veeti Narva elektrijaamadest põlevkivituhka kuni Tallinnani välja ja laotati seda põldudele et mulla boniteeti paremaks saada. Lisaks oli tuhas kasulikke mineraalaineid - fosforit ja kaaliumit ja mineraalväetist olevat vähem vaja olnud. Võib-olla veetaks praegult ka kui transport odavam oleks.

Soo või raba on samuti happelised. Eks muidugi hakkab taimestik paremini kasvama kui sinna tuhka laotada. Aga sama probleem kui põldudega - keegi peab selle transpordi kinni maksma. Mitte üks ega kaks koormat vaid tuhanded tonnid.

[Rebane11]

Lõuna - Eesti muldi lubjatakse tänase päevani.

[vanahalb]

Kui ma nüüd täpsemalt meenutan siis põlevkivituhka veeti meiekanti 1970 ndatel tehtud maaparandusobjektile. Seal tehti drenaaži , saadi soidsest maast põld , ca 200 ha eraldi tükkidena ja tuhka laotati nii et terves külas olid majad hallid. Ema kirus igal aastal kui see tuhavedu algas et pesu ei saa õues kuivatada.
Päris paepealsele kus ainult 10 cm mulda oli tuhka ei veetud mu mäletamist mööda.

[Rebane11]

Tsirguliinas oli tuhabaas, kuhu rongidega veeti ja aasta ringi veeti laiali tervesse Lõuna - Eestisse. Vist Abjani välja. Valga, Võru ja Põlva loomulikult.
Üks mu naabrimees keerutas aastakümeid ZIL rooli ja vedas päevast päeva tuhka.