www.militaar.net

F-16 on konkreetselt umbes 2 korda suurema lahinguraadiusega ja 2 korda suurema relvalastiga (rääkimata relvastuse mitmekesisusest) kui analoogsesse rolli mõeldud MiG-29.

Suuremat lasti suudab F-16 tõesti kanda, sest maksimaalne õhkutõusu kaal on veidi suurem ning lennuki enda tühimass 2,5 tonni kergem. Lahinguraadiuse osas ma aga nõus pole. Ma ei tea, milliseid andmeid sa vaatasid, kuid F-16 puhul on valdavalt tegu lennuulatusega, mis on teostatav väliste paakidega. Kui see kütus maha arvestada peaks ulatus jääma tublisti alla 2000 km, täpselt nagu MiG-29 puhul.

Probleem algab peale mootorist, kui esialgne RD-33 mootor arendas veojõudu täisgaasil/järelpõletiga vastavalt 5 tonni ja 8 tonni

Nagu ma juba ülal kirjutasin, siis see on pea identne Hornetiga. F-16 jõuallikas on lihtsalt suurema ja võimsama F-15-ga ühise logistika tagamiseks valitud, mis loomulikult seab teatud piirangud lennuki suurusele, sest kokkuvõttes on võimsust vähem kui näiteks Horneti kahel veidi nõrgemal mootoril.

F-16 praktiline lahinguraadius ilma väliste paakideta (ning ilma konformsete paakideta) on ca 750 km, koosneb lendutõusust, eelhelikiirusega ökonoomselst ülelennust, 5 min agressiivsest lennust lahingupiirkonnas ja ökonoomsest kojulennust. MiG-29 9-12 sama arv on ca 350 km samadel tingimustel. Tüüpilise relvastuse konfiguratsiooniga, kus püloonid on täidetud.

F-18 pole siia mõtet segada, oma võimsuselt jääb ta mõlemale alla (sellest ka keskpärased vertikaalkiirused). Seal on merevägi ostnud lennukaugust juurde lennuomaduste arvelt (mis merel on igati loogiline). Ühesõnaga, F-18 on eelkõige optimeeritud lennukikandja kasutuseks ja selle pärast on mõnevõrra lõigatud kuivamaalennukite omadusi. F-16 ja MIG-29 on loodud mõlemad samade asjade tegemiseks (kerge massiline rindehävitaja tegevuseks lahingupiirkonna kohal). Sellist lennukit venelased ühemootorilisena teha pole suutnud ega suuda ka täna. Või kui suudaksid, siis pole sellel erilist lahingukoormat ega pardaelektroonikat.

....aga Hiina/Pakistan ju suudavad Vene RD-93 baasil ühemootorilist lennukit teha?!

F-16 praktiline lahinguraadius ilma väliste paakideta (ning ilma konformsete paakideta) on ca 750 km, koosneb lendutõusust, eelhelikiirusega ökonoomselst ülelennust, 5 min agressiivsest lennust lahingupiirkonnas ja ökonoomsest kojulennus

Kust sa sellised andmed said? Kõik allikad räägivad ainult väliste paakidega kaugustest. Ma usuks seda numbrit siis kui jutt käiks lihtsalt edasi-tagasi lennust, kuid 5 min agressiivset lendu võtaks ära vähemalt pool paaki. See tähendab, et sellise raadiuse saavutamiseks peaks F-16 kaasas kandma vähemalt 3500 naela kütust lisaks.

Igatahes, MiG-29 puhas lennukaugus on 1500 km. Ainuke kord kui ma F-16 puhtast lennukaugusest olen lugenud (ühelt F-16 piloodilt), pakuti selleks umbes 1000 miili, ehk siis ~1600 km. Rusikareegel pidavatki olema 7 naela kütust miili kohta.

F-18 pole siia mõtet segada, oma võimsuselt jääb ta mõlemale alla (sellest ka keskpärased vertikaalkiirused).

?
Esialgse Horneti mootorite võimsus ja lennuki tühimass on sama mis MiG-29 puhul, ainult maksimaalne kantav kütuse kogus on suurem. Vaata järgi kui ei usu.

Viiskümmend kirjutas:....aga Hiina/Pakistan ju suudavad Vene RD-93 baasil ühemootorilist lennukit teha?!

No J-17 näol on tegemist ikka erilise "budget" hävitajaga, sellise F-20'e Hiina analoogiga, mis on ikka klassi võrra väiksem isegi F-16'est nii kandevõime kui lennuulatuse poolest.

Minumeelest ütleb nii mõndagi see, et Hiina ise ostab neid lennukeid täpselt 0, kuigi vanu Mig-21 analooge lendab veel palju, mida kõiki kallimate J-10 ja J-20'ga niipea välja vahetada ei jõua. Pigem on tegu Pakistani huvi/projektiga mida hiinlased oma know-how'ga aitavad.

Ning kõigele lisaks on see RD-93 seal välja vahetada hiinlaste WS-13'ega, mis ei ole koopia vaid hiinlaste enda, alates 2000dnatest välja töötatud mootor mis peaks minema ka nende J-31'el kasutusele, igatahes katsetused käivad:

nimetu kirjutas:

F-16 praktiline lahinguraadius ilma väliste paakideta (ning ilma konformsete paakideta) on ca 750 km, koosneb lendutõusust, eelhelikiirusega ökonoomselst ülelennust, 5 min agressiivsest lennust lahingupiirkonnas ja ökonoomsest kojulennus

Kust sa sellised andmed said? Kõik allikad räägivad ainult väliste paakidega kaugustest. Ma usuks seda numbrit siis kui jutt käiks lihtsalt edasi-tagasi lennust, kuid 5 min agressiivset lendu võtaks ära vähemalt pool paaki. See tähendab, et sellise raadiuse saavutamiseks peaks F-16 kaasas kandma vähemalt 3500 naela kütust lisaks.

Igatahes, MiG-29 puhas lennukaugus on 1500 km. Ainuke kord kui ma F-16 puhtast lennukaugusest olen lugenud (ühelt F-16 piloodilt), pakuti selleks umbes 1000 miili, ehk siis ~1600 km. Rusikareegel pidavatki olema 7 naela kütust miili kohta.

Mis F-16'esse puutub, siis see lennuk on ka väliste kütustepaakidega palju väiksemate piirangutega (7G) kui esialgne Mig-29, millel need olid mõeldud põhiliselt ümber baseerumiseks, mitte lahingmissioonile, kuna nendega ei saanud väga midagi teha ilma nende ära viskamiseta.

Mis puutub F-16 konformsetesse paakidesse erakordselt heade näitajatega, oluliselt parematega kui näiteks F-15 omad:

"The CFTs have very little adverse affect on the F-16's renowned performance," said Maj. Timothy S. McDonald, U.S. Air Force project pilot for CFT testing at Eglin. "The aircraft retains its full 9-g capability and flight envelope with the CFTs installed. The drag impact is very small - less than one percent in combat configuration at cruise conditions."

Ning mis F-16 kütusetarbe näitajaid puudutab, siis see ei ole ju mingi saladus. Kreeklaste Block 50 F-16C manuaalid on vabalt internetist kättesaadavad (manuaal, ning supplement kus on lennutestide andmed, muuhulgas kütusekulu kohta)

Stiilinäiteks 30 000 jala kõrgusel 0 laadungiga, (1000 naela tunnis vastab ümmarguselt 10,5 liitrile minutis): EDIT:
Siin postituses viidatud hobi-analüüsis on kasutatud ka antud manuali infot F-16C tulemuste simulatsioonis, kui kedagi huvitab mida see kütusekulu natukene reaalsema missiooniprofiili korral tähendab. Ning tõsi ta on, F-16C pidi seal kandma keskmist välist kütusepaaki (centerline fuel tank), talutava lennuulatuse saavutamiseks.

Mis F-16'esse puutub, siis see lennuk on ka väliste kütustepaakidega palju väiksemate piirangutega (7G) kui esialgne Mig-29, millel need olid mõeldud põhiliselt ümber baseerumiseks, mitte lahingmissioonile, kuna nendega ei saanud väga midagi teha ilma nende ära viskamiseta.

Noh, neid piiranguid on MiG-29'l veelgi.
Mul on MiG-29 käsiraamat paraku maal, aga mäletan, et R-27 keskmaarakettidega oli ka 7G piirang.
Ühesõnga, vahet pole - venelased, kes enne MiG-29't tootsid valdavalt ühemootorilisi rindehävitajaid, said suurepäraselt aru ja tegid mida vaja - et F-16 vertikaalmanöövris ületamiseks ja konkurentsis püsimises energia ülejäägi osas tuleb anda järgi lennukauguses ja teha lennuk kahemootorilisena. Ühemootorilisena saanuks ka füüsikaga kenasti, ainult siis poleks olnud ei kandevõimet ega kaugust. MiG-29 kahemootorilisena ongi tingitud võimsusest - NSVL tehniliste võimalustega loodav lennuk oli liiga raske ja selleks polnud ei mootorit, olemasolev mootoriehitus lubas luua ehk mootori, mis andnuks T/W ratioks 0.8-0.9, mis ameeriklaste uute lennukite valguses oli vähe.

Ameeriklastele avaldas MiG-21 Vietnamis päris tugevalt muljet ja mis see F-16 siis oligi, kui MiG-21 kontseptsioon ameeriklaste teostuses. F-16 promo taga oli põhiliselt USAF "fighter mafia", kes ei soovinud F-4 taolisi raskeid, keerulisi, kalleid ja kohmakaid lennukeid. Mingil põhjusel aga F-5E ega hilisem F-20 USAFi ei rahuldanud.

Venelased on T/W 1,00 masina ka ühe mootoriga teinud - nimeks on sellel MiG-21-93, probleem aga on sellel sama, mis vanematel 21-del - väike lahingukoorem, väike lennukaugus ning tegelikult ka nigelavõitu manööverdusomadused (võrreldes 4gen lennukitega). 21.93 oli MiG-21bis varustatuna ca 50 km tegevusulatusega PESA radariga ning sellesama RD-33 mootoriga, mille forsseeritud veojõud ca 10 tonni lubas 9-10 tonnisele lennukile anda T/W suhte 1,00 ja parem.

Taolisi supermootori katseid tegid ka juudid F-4-2000 projektis, kuid loobusid. Katsed ja arvutused näitasid, et asendades senised J-79 mootorid F100 mootoritega (F-16 omad) paranes näiteks lennuki hetkeline tõusukiirus ca 30%. Ometi ellu seda ei rakendatud ja F-4'd lendasid oma ressursi lõpuni sünnipäraste mootoritega. 30% tõusukiiruse paranemine (siis kuskil 260 m/sek piirkonda) oleks võimaldanud F-4ga F-16A ja F-15A-ga vertikaalmanöövris konkureerida.

Ning mis F-16 kütusetarbe näitajaid puudutab, siis see ei ole ju mingi saladus. Kreeklaste Block 50 F-16C manuaalid on vabalt internetist kättesaadavad (manuaal, ning supplement kus on lennutestide andmed, muuhulgas kütusekulu kohta)

Jah, mulle tuli see hiljem meelde. Huvi pärast arvestasin välja ka täiesti puhta konfiguratsiooni (ainult seesmine kütus) maksimaalse lennukauguse ning sain ~2000 km. See oli nö ideaalsetes tingimustes, kus lennueelne aeg oli praktiliselt olematu. Läheb põhimõtteliselt kokku sellega, mida ma juba arvasin.

EDIT: Mina sain MiG-29 maksimaalse lennukauguse (1500 km) MiG enda lehelt.
http://www.migavia.ru/index.php/en/prod ... =1&start=1

Nende raadiuste osas on müriaad eri võimalusi, mis sõltuvad kiirusest, kõrgusest ja reservkütusest, millega tagasi pööratakse.



Nimetatud ca 350 km on poolakate andmed, antud skeemil on see suhteliselt keskmine võimalus. On suuremaid, kuid on ka palju väiksemaid.

Sõbrad, äkki võtate seina taga toa, nimetate selle nt. "4(+) põlvkonna vene vs lääne hävitajad" ja lahkate F-16 ja Mig-29 pöfoomänseid seal edasi?
Veel poolteist lehte tagasi oli käesolev teema "PAK-FA".

Noh, PAK FAsse puutub see jutt nii palju, et nagu MiG-29 näitel välja tuli, siis venelastel on äärmiselt vähe perspektiivi tõeliselt konkurentsivõimelist uue põlvkonna lennukit arendada. Ja isegi kui midagi sellist luua suudavad, siis suuremates kogustes ostmine ei tule kõne alla.

Värisege, vaenlased!
Juba järgmisel aastal hakkavad viienda põlvkonna Su-57 konveierilt tulema ja ka kosmosest saavad MiG-41 hävitajad lähiaastatel vaenuliku supostaadi kätte. https://www.aerotime.aero/en/military/1 ... k-in-space

Kui venelased otsustavad oma raha ahju visata, siis on mul äärmiselt hea meel. Nad võiksid oma perspektiivituid PAK DAsid ja uusi lennukikandjaid ka hakata ehitama. Su-57 konveierilt tulemist tahaks küll näha. Mootorid pole veel valmiski, rääkimata testide edukast sooritamisest, kuid masin läheb juba seeriasse.

Siis Mig-41 esimene seeriatoodangus Ramjet mootoriga lennuk?

Väike MIG 35 tutvustus https://www.youtube.com/watch?time_cont ... WUoxvRuGSw.
Tundub, et vana asja reanimeerida-renoveerida on ikkagi lihtsam kui päris uut teha.