www.militaar.net

Tegelikult patustasid mõlemad pooled.
Ka kaitsjad, sealt Reutersi loost on näha, et kõikjal käib sebimine ilma kiivriteta. Kaitseveste on näha harvalt.
Arvestada tuleb ka seda, mis kompaniidega on tegemist (see seletab ka veste ja kiivreid)
-kas ammused lahingkompaniid
-endised sisekaitsekompaniid, mille varustus on alles saanud enamvähem korda
-kokku korjatud koondkompaniid, kus võivad koos olla tipp-topp asjad rootsi vanakraamiga segi.

Tegelikult meil kasutatav Bundeswehri kevlarkiiver on üsna mugav asi, pea harjub kiiresti. Need kiivrid on õnnestunud ost.
Varem kasutatud (ja teisejärgulistes üksustes seni kasutatavad) USA kevlarkiivrid nii mugavad pole.
Vanakooli plekist kiivrid on head kerged, kuid külm plekk tekitab kondentsvett ja need ei püsi nii hästi õiges kohas.
Mugavad on nii ise ostetud Bundeswehri kui riigi poolt saadud Iisraeli killuvestid (esimene kusjuures oluliselt mugavam), USA PASGT vest on väga ebamugav.

https://www.youtube.com/watch?v=wATBPji5Uc8

Kerli Dello klipist näeb positsioone drooniga õhust filmituna. Suurepärane õppematerjal pettepositsioonide rajamise teemaks, et vastase raketiväed ennast nende pihta tühjaks laseksid. Isikkoosseisu hoidmine sellistel maskeerimata positsioonidel on reaalsuses väga ohtlik, eriti veel siis kui see positsioon kuskil vastase jaoks olulisel alal risti ees on.

Mõni eriti kõva vend pani laiviga?
Alguses näidatud KSP-del ei olnud kompekaid.

Ei olnud teravaga. Kompeka düüs on leegisuunaja sees, nagu ka varem AK4-l oli.

No solgiks või vürtsitaks siis teemat veidi: Mina (või kes tahes foorumist) Põhjakonnale.
Millises rollis minust kõige rohkem kasu oleks?
Tartu maleva hingekirjas olevana ma sinna üksuse koosseisus ei pääseks. Pealegi olen ma sisuliselt ikkagi toetaja.
Aasta jooksul võiksin end koju tagasi registreerida ... ja see malev osales.
Samas oleks osalemine mistahes üksuse koosseisus, kus ma SA-l tegelikult ei ole, üks "turusolkimine". Selle pärast ei toeta ma ka üldiselt näiteks PPA ametnike osalemist KL õppustel üksuste koosseisus. No põhimõtteliselt võib, kui tegelikust SA kohustusest aru antakse.
Nii et mis mul siis üle jääb? Korraldajate, mitte osalejate pool?
Viia sebiks end siiski mõne üksuse laskuriks .... näiteks Trummi alluvusse! Võtad või?

Parim olukord on see kus saab kõige rohkem informatsiooni, ilmselt ikka põllul, keset neid kiivrikateteta mehi. Kamo on peal, mitte keegi ära ei tunne, aga on teada, et kuskil ta siin on...snaipritel tekib motivatsioon jne.

Elus kolonel endale kotikandjaks saada oleks kindlasti paljudele kaitseliitlastele huvitav ja kindlasti kuuleks kolonel seal põllul inimeste käest ka asju, mida majorid kolonelile ei räägi. Seda on ennegi juhtunud, et mõni isake tuleb reavõitlejana põllule ja pärast hakkab haigemajas tõsine sumin peale vastavalt põllul saadud kogemustele. Hetkega tehakse korda lihtsad ja odavad, kuid inimesele põllul olulised teemad, millega keegi pole suvatsenud tegelda, sest käsku ei olnud ja oma peaga mõtlemist takistab ametikoha ja paguni raskusest tekkivad ajutegevuse ja kuulmishäired, ajus suudavad keskenduda ainult ülevalt tulevale kirjalikule infole.

Snaiprite aega raisata ühe reavõitleja staatuses koloneli tagaajamiseks oleks lollus. Pealegi Viru snaipreid ei ole, sest ei ole ette nähtud! Vastase ülemaid tuntakse reeglina kaaskonna tegevusest ja kui võimalus on, siis ikka kustutatakse see tegelane ära, kes kivi peal püsti seistes teistele käsi vehkides käskusid jagab. Jänkide kindralite välimundri juurde kuulub vöörihm kullatud pandlaga kuid lahinguolukorras pole keegi nii loll, et midagi läikivät selga paneks, mis selgelt laigulisest massist eristuks, need ajad on möödas, kui hobuvankri pealt saabliga vehkides käskusid jagati, et siis ülevalt teise läikiva nööbi pihta kuul saada. Mulle 1 jänki kindral kunagi ammu rääkis oma kogemusi, oli noore leitnantina suures sõjas ja seal korjati esimese liigutusena põllul läikivad tärnid kokku, sest läikivad olid kuulimagnetid. Seega ülem peab võimalikult massi sulanduma ja vältima tunnuseid ja liigutusi, mis snaiprile liiga palju huvi pakuksid. Teiseks oleks tungivalt soovitav KLi lahhingüksused varustada kaitsevestidega koos kuulikindlate plaatidega, sest killuvestist läheb kõik alates 5,45 mm kuulist läbi, see peab ainult kildu ja parimal juhul püstoli kuuli. PASGT on paksem kui bunde või iisraeli kuulivest, ei ole jaksanud süveneda, kui palju see materjalli paksus aitab sisemisi vigastusi vähendada. Loogika ütleb, et paksem on parem, kuid uuem ja tihedam kaitseplaat võib olla sama efektiivne.

Konna lahingualal polnud ka eriti palju snaipritele sobivat maastikku, isegi TL-dega oli tegu, et leida rohkem kui 300 m vaateulatust. Ainuke, kus pikalt vaatevälja oli, olid teed.

Seega ülem peab võimalikult massi sulanduma ja vältima tunnuseid ja liigutusi, mis snaiprile liiga palju huvi pakuksid

TL-id ütlesid, et kuna meil jagatakse õppusel automaadid ka kompanii juhtkonnale, siis kaugelt polegi väga head vahendit ülema lokaliseerimiseks.
Selline relvade jaotus on muidugi isetegevus, sest ametlikult on juba RÜ-le püstol ette nähtud. Kui keegi seal kahe vaba käega vehib, siis on võtmesihtmärk.
Teine asi, millega me ülemaid tanki paneme, on sitt sidevarustus. Ka siis, kui seljas kantavat jaama pole, tuleb õhendada kahe käsijaamaga ja see on järgmine asi, mis reedab.
Muidugi, manpack jaam ja selle tangentiga vehkimine on ka saatanast seal, kus läbi optika sihitakse.

Kes seda teemat naljaks peab, siis meil on mitmendat suuremat õppust järjest TL-id need, kes on andnud suurema osa kinnitatud vastase "tapmisest", sh 100% võtmesihtmärkide tapmistest. Mõistagi sitad sõdurioskused ning snaiprivastaste võtete eiramine (või nende mitteteadmine) on soodustanud taolist vikatimehe tööd. On olnud lugusid, kus TL on pannud terve pooljao järjest kasti ilma, et need oleks üldse taibanud, kuskohast lastakse. Ma ei saa välja tuua, et ülemate eristumine oleks väga suur probleem, pigem on probleem üldiselt nõrk teema valdamine. Ja veel - mõelge, kas metsamaastikul, kus nähtavus on ehk 100 m, on kasulik binokliga vehkida ja läbi selle pikalt vaadata. Kui TL-del oleks võimalus teha pilte sellest, mida nad sihivad, siis.....

Kapten Trumm kirjutas:On olnud lugusid, kus TL on pannud terve pooljao järjest kasti ilma, et need oleks üldse taibanud, kuskohast lastakse.

Paukmoona teema ongi, et sihtmärgid ei pruugi isegi sellest aru saada, et neid lastakse. Teravmoona puhul eeldaks, et kui esimesed üks või kaks on pihta saanud, siis ülejäänud ikkagi võtavad midagi ette ja senist tegevust ei jätka. Selles suhtes annaks töökorras laservestid õppustele ikkagi väga palju juurde, sest ülejäänud saavad aru, kui esimesed satuvad kuhugi tapmisalasse ning jauramist stiilis "terve rühm on kutu, sest jooksite mul kõik sihiku eest läbi" jääks vähemaks.

Trummi kirjeldus on klassika olenemata sõjast. Nt Häyhä ja Hathcocki legendaarsed lahingud. Järgneb täesti OT.

One day during a forward observation mission, Hathcock and his spotter encountered a newly minted company of NVA troops. They had new uniforms, but no support and no communications.

http://www.wearethemighty.com/marine-am ... z3lLCoyOxq

Simo Häyhä makasi lumessa suuren kiven takana. Laskelmiensa mukaan hän oli kaatanut noin 40 vihollista. Suomalaiset käynnistivät yhden lukuisista vastaiskuistaan. Venäläiset puolestaan huusivat uraata ja ryntäsivät suoraan kohti suomalaisia. Häyhä ampui vihollisia minkä kiväärillään ehti, konepistoolia ei ollut.

http://suomenhistoriaa.blogspot.be/2009 ... olema.html

Kui keegi viitsib natuke mõtteid mõlgutada, siis peaks ta oma sõpradega uurima, mis väljaõppega oli Hathcock ja mida oskas Häyhä. Mulle on jäänud mulje, et Hathcock oli see tõeline snaiper (snaipri/luuraja pataljoni taseme rühmast), Häyhä aga lihtsalt hea püssilaskja, kelle moodi mehed on ka Soome kaasaegsed määrustikujärgsed tarkka-ampujad.

Siin üks näide tänapäevast https://en.wikipedia.org/wiki/Second_Battle_of_Fallujah

Kapten Trumm kirjutas:TL-id ütlesid, et kuna meil jagatakse õppusel automaadid ka kompanii juhtkonnale, siis kaugelt polegi väga head vahendit ülema lokaliseerimiseks.
Selline relvade jaotus on muidugi isetegevus, sest ametlikult on juba RÜ-le püstol ette nähtud.

Jalaväerühma lahingutegevuse õpiku järgi on rühmaülemale automaat ette nähtud. Püstol on lisaks

kaur3, oleks võinud sellele Wikipedia pildiseeriale pildiallkirja ka kaasa panna: "In this series of photographs a Marine and Corpsman from 1st Battalion 8th Marines attempt to recover a Marine wounded by a sniper; an insurgent machine-gunner cuts down one of the would be rescuers.". Mina saan sellest nii aru, et snaiper sai pihta ühele mehele. Kui palju see on võrde järjest terve pooljao maha võtmisega TL'i poolt, ma öelda ei oska.

Lihtsalt mis ma öelda tahan on see, et vastase käitumine sõltub ikkagi sellest, kas ta saab kohe vahetult aru, et üldise paugutamise taustal avati üksuse pihta efektiivne tuli või ütleb seda vahekohtunik pool tundi hiljem. Esimesel juhul ei tegutse võib-olla terve üksus sama uljalt edasi, et TL saaks terve pooljao järjest läbi sihiku üle vaadata.

Mina küll tervitaksin kahel käel seda kui Trumm või keegi kaasaks lihtsõdurina-vaatlejana meie kaasfoorumlast.
Venelased on ajaloos korduvalt strateegiliselt orki lennanud kuna võtavad tõe pähe oma välja mõeldud propagandat.
Ega USA-ski paistab, et info moondub liikudes läbi astmete: http://maailm.postimees.ee/3324455/wash ... lahis-idas
Oma silm on kuningas, nagu öeldakse. Ülekaaluka vastase vastu ei ole soovmõtlemisel ruumi. Võibolla ongi kõik parimas korras, aga kontroll lisaks kindlustunnet.

sada, õige tähelepanek. Pildi eesmärk oli näidata visuaalselt jutus läbi käinud tellide poolt tekitatud olukorda.

Snaipritest Põhjakonnal.
Väga raske on snaipri tabamust (paukpadruniga) Põhjakonnal fikseerida. Enamus nende täpsetest laskudest jääb teadmata.
Paar aastat oli selline mudel, et snaipritele anti kohtuniku pädevus ja kanal ja kui snaiper ikka kinnitas, et lasi seal ja seal mehele pihta, siis võeti see mees ka maha. Puuduseks oli see, et kanal oli kogu aeg umbes ja tagantjärgi oli võimatu selgitada kes pihta sai. Omaette teema on ka see, et kas snaipri lask üldse tabas, äkki lasi mööda?

Tabamuse fikseerimine jääbki ilmselt probleemiks ja nii jääb ka see ülioluline võimekus Põhjakonnal praktiseerimisvõimaluseta.

Tabamuse tõenäosuse iga snaipri kohta isiklikult saaks enne Põhjakonna tehtaval kvalifitseerumisvõistlusel (või mõni snaiprivõistlus), kus siis selgitatakse välja kes kui täpselt ja kui kaugelt üldse pihta saab ja iga snaiper saab seal oma koefitsendi. Põhjakonnal lisaks juurde veel lahingustressi ja vastutule mõju millega paneks siis nt 300m kauguselt iga kolmanda lasu tabama, olenevalt siis kvalifikatsioonist.

Kas on ideid?