www.militaar.net

Wambola kere peaks samuti olema kas punasest puust või tammest. Õnneks on nüüdseks juba leiutatud mootorsaed. Meresihtmärgina saaks temast vast kõige lihtsamalt lahti.

Täna reaalselt sõidukõlbulike MV laevade tulejõud on selline, et selle küna uputamiseks kulub vist lähikümnendi laskemoonavaru ära.

Ants Laaneots: Ega Putin rahune http://maaleht.delfi.ee/news/uudised/ar ... d=68626365.

...
Kui Ukraina sündmuste sarnast peaks juhtuma Eestis, kui valmis meie kaitsejõud selleks on?

Meil on probleeme kaitseväe ja Kaitseliidu sõjaaja juhtimissüsteemiga. Uus, möödunud aasta algul vastu võetud kümneaastane arengukava lõhkus ära kaitsejõudude tervikliku juhtimissüsteemi, mille me aastail 2007–2011 üles ehitasime. Selle aluseks oli riigikaitse ülesehitamine territoriaalkaitse kontseptsiooni alusel. Territoriaalkaitses nägime ette kaks komponenti: sõjalis-territoriaalsed üksused, selleks jagasime Eesti territooriumi neljaks kaitseringkonnaks, ja üldotstarbelised ehk manööverüksused, milleks me arendasime välja 1. brigaadi, mida kaitseväe juhataja saab kasutada seal, kus agressiooni tõrjumisel tekib kõige teravam sõjaline vajadus.

Kaasaegses sõjas on agressori esimene pingutus suunatud eelkõige riigikaitse keskjuhtimise hävitamisele. Territoriaalkaitse võimaldab selle riski mõju vähendada. Kaitseringkonnad ühendasid nende koosseisu määratud kaitseväe üksuste ja Kaitseliidu malevate juhtimise. Nad olid kohustatud alustama vastupanu oma vastutusalale sisenenud agressorile isegi siis, kui kaitseväe juhatajaga või peastaabiga on midagi juhtunud ja ülevalt ei tule mingit korraldust.

Uus arengukava lõhkus territoriaalkaitse ära. Nüüd püütakse luua rangelt tsentraliseeritud juhtimissüsteemi, millel on kaks sammast. Luuakse otsealluvusega kaitseväe juhatajale kaht brigaadi, mis ongi kogu kaitsevägi. Kaitseliit on eraldi sammas oma ülema juhtimise all. Ta haakub kaitseväega ainult kaitseväe juhataja kaudu.

Aga kui midagi juhtub kaitseväe juhatajaga või peastaabiga? Vene−Gruusia 2008. aasta sõda ja sündmused Ukrainas, eriti Krimmis näitasid veel kord, kui tähtis on juhtimine kaasaegses sõjas. Krimmis oligi asi selles, et sealset 16 000 Ukraina sõjaväelast ei juhtinud mitte keegi.

Teine probleem uues arengukavas. Sõdade praktika on näidanud, et dünaamilises lahinguolukorras on üks juht, üks juhtorgan võimeline edukalt juhtima 3–5 lahinguüksust. Kui neid on rohkem, tekib suur oht kaotada kontroll nende üle. Meil oli neli kaitseringkonda ja üks jalaväebrigaad, mis võimaldas sõja korral mobiliseerida ja juhtida kuni 20 lahingupataljoni.

Nüüd loodava kahe brigaadi alla mahub maksimaalselt 6–8 lahingupataljoni. Rohkem juhtimisstruktuure, mille alla saaks reservpataljone paigutada, ei olegi. Kes hakkab kriisiolukorras juhtima igal aastal ajateenistuse kaudu väljaõpetatavaid reservüksusi?

Kaitseliit on omaette, talle on arengukavaga pandud üle jõu käiv maakaitse ülesanne, mida ei saa teostada ainult käsirelvadega. Raskerelvatusega üksused aga organisatsioonil puuduvad. Arengukavas unustati ka ära, et kaitseliitlased on vabatahtlikud, kes tegelevad riigikaitsega perekonna kõrvalt, omast vabast ajast. Neile ei saa rahuajal panna sama õppekoormust, mis on kaitseväel.

Naeruväärsed on ka väited, et me kasutame reservpataljone kaotuste korvamiseks. Kaotusi ei saa korvata terviklike üksustega, vaid üksikute meestega. Kui kaotad jaost kolm meest, siis ei pane oma jakku uut jagu, vaid paned sinna kolm uut meest.

Nii et kui praegu peaks meil kaitsejõude vaja minema, siis võib juhtuda, et...

Need väeosad, mis praegu olemas on, käivituvad kindlasti. Kuid juhtimisstruktuur kui tervik on lõhutud, kaitseringkondi oma staapidega ei ole. Kaitseliidu regionaalseid staape, mis peaksid neid mingil määral asendama, pole loodud. Ei leita ka ohvitsere, kellest neid luua.

Et probleem selgem oleks, siis mõni sõna operatiivpoolest. Meil on kaks brigaadi ja kaks ajalooliselt väga ohtlikku operatiivsuunda, kust vaenlane on paljudes sõdades Eestisse sisenenud: Narva–Rakvere suund ja Petseri–Võru–Tartu suund.

Tahes-tahtmata tuleb need olemasolevad kaks brigaadi ühekaupa paigutada mainitud suundadele, sest agressori maavägede sissetulek nende kaudu on kõige tõenäolisem. Aga kui mõlemad brigaadid on rakendatud, siis kaitseväe juhatajale ei jää enam mingit operatiivreservi.

Millega kaitstakse pealinna ning kogu ülejäänud Eestit näiteks eriüksuste, õhu- ja/või meredessantide eest?

On kõlanud mõte viia kaitseväe arengukava ellu kiirendatud korras kas või laenu abil.

Olen sellise ettepanekuga nõus. Mida kiiremini, seda parem.

Ega Putin rahune oma impeeriumi taastamise hulluses. Kui ta saavutab edu Ukrainas, on ekspansioonikatsete jätkamine Kremli poolt kindel.

NGolf kirjutas:Ants Laaneots: Ega Putin rahune http://maaleht.delfi.ee/news/uudised/ar ... d=68626365.

...
Aga kui midagi juhtub kaitseväe juhatajaga või peastaabiga? Vene−Gruusia 2008. aasta sõda ja sündmused Ukrainas, eriti Krimmis näitasid veel kord, kui tähtis on juhtimine kaasaegses sõjas. Krimmis oligi asi selles, et sealset 16 000 Ukraina sõjaväelast ei juhtinud mitte keegi.

Mis selle kaitseväe peastaabi või -juhatajaga ikka Rootsis juhtuda saab ? Aga Krimmis oli asi küll pigem motivatsiooni kui juhtimise puudumises. Sama olukord tekiks Narvas, kui selle kaitse eest vastutaks eranditult kohalikest koosnev sõjaväeosa. Kui lahingus komandör surma saab, oleks ju absurdne ettegi kujutada, kuidas ülejäänud võitlejad lihtsalt soolasammastena seisma jäävad ega hakka vaenlasele vastu, sest käsku ju polnud ja keegi ei juhatanud? Kui kõrgemalt poolt käsku ei tule, aga vaenlane ründab, võtab mõni kohalviibiv ohvitser juhtimise enda peale, vajadusel kasvõi kapral/jefreitor, kui kedagi kõrgemat pole. Kui aga vaenlane ründab ja kõrgemalt tuleb käsk vastu mitte hakata ja alla anda, on selline käsk ebaseaduslik ega kuulu täitmisele.

Manurhin kirjutas: Mis selle kaitseväe peastaabi või -juhatajaga ikka Rootsis juhtuda saab ? Aga Krimmis oli asi küll pigem motivatsiooni kui juhtimise puudumises. Sama olukord tekiks Narvas, kui selle kaitse eest vastutaks eranditult kohalikest koosnev sõjaväeosa. Kui lahingus komandör surma saab, oleks ju absurdne ettegi kujutada, kuidas ülejäänud võitlejad lihtsalt soolasammastena seisma jäävad ega hakka vaenlasele vastu, sest käsku ju polnud ja keegi ei juhatanud? Kui kõrgemalt poolt käsku ei tule, aga vaenlane ründab, võtab mõni kohalviibiv ohvitser juhtimise enda peale, vajadusel kasvõi kapral/jefreitor, kui kedagi kõrgemat pole. Kui aga vaenlane ründab ja kõrgemalt tuleb käsk vastu mitte hakata ja alla anda, on selline käsk ebaseaduslik ega kuulu täitmisele.

See asi käib nii, et lahingkäsus määratakse ülema asendusjärjekord. Kui ülem surma saab(või ära langeb) kes siis järgmine asendaja on ja siis omakorda järgmine jne.

Kalev Koidumäe, kolonelleitnant
Kaitseväe Logistikakeskuse ülema vastulause Päevalehele: Meie prioriteet on sõdurite varustamine

Kaitseväele hangitakse käesoleval aastal 111 miljoni euro eest relvastust, varustust ja laskemoona, mida kasutatakse sõjaaja üksuste ettevalmistamiseks ja varustamiseks. Ajakirjanduses omajagu furoori tekitanud printeride hange ei toimu sõdurite varustuse arvelt ning on tegelikkuses kordades väiksem.

Eesti Päevaleht on lähtunud esialgsest Kaitseväe hankeplaanist, milles olevad summad ei tähenda veel, et samad summad ka kohe ära kulutatakse – nii sai ka ajakirjanikule seejuures selgitatud. Näiteks 22. aprillil kuulutas kaitsevägi välja riigihanke printerite ja koopiamasinate hoolduseks, mille raamlepingu rahaliseks mahuks on mitte ühe-aastase, vaid kolmeaastase perioodi jooksul planeeritud maksimaalselt 400 000 eurot. Ehk siis hange on siiski käimas 10 korda väiksemale summale, kui oli märgitud hankeplaanis ja ka Eesti Päevalehe artiklis. Algselt mainitud neli miljonit oli esialgne – ning tunnistan, et planeerimisveast tekkinud – number. Seejuures on ka mainitud hankeplaan elav dokument, mida kord kvartalis täpsustatakse.

Olen nõus, et ka 400 000 eurot on printerite ja koopiamasinate hoolduseks võib tunduda suure summana. Tuleb siiski arvestada, et kaitsevägi on üks Eesti suuremaid organisatsioone, kus teenib ja töötab 4000 tegevväelast ja tsiviilametnikku. Enamik neist vajab tööks arvutit ja printerit. Kontoritarvete vajaduse üle on kohatu ironiseerida – lisaks relvastusele, tehnikale, vormidele ja ühekordsetele toidupakkidele on kaitseväel vaja ka käske kirjutada ja korraldusi vormistada. Kui meie sõdurid lähevad rahvusvahelistele operatsioonidele, võetakse kaasa nii printer kui koopiamasin – sõjas tuleb kirjutada ka ettekandeid, käskkirju, dokumente.

Kokku kulutab Kaitseministeeriumi valitsemisala sel aastal 111 miljonit eurot kaitseotstarbelise erivarustuse hangeteks, mis kõik kuluvad Kaitseväe sõjaaja üksuste relvastamiseks ja varustamiseks, millele lisanduvad täiendavalt veel majandushanked.

Kogu kaitse-eelarvest moodustab see ligi 30% ning Euroopas on vähe riike, kes suudaks oma kaitse-eelarvest kulutada nii suure osa kaitseväelaste varustuse ja relvastuse hankimiseks.

Näiteks kulub suurim osa kaitsevaldkonna hankeplaanist kaitseväe sõja-aja reservüksuste varustuse ja varude hankimiseks - kokku hangitakse 45 miljoni euro eest sideseadmeid, veokeid ja teisi rivisõidukeid.

Enam kui 13 miljonit eurot kulub sel aastal kaitseväe rahuaegse väljaõppetegevuse tagamiseks vajaliku laskemoona, pioneerivarustust, öövaatlusseadmeid, suurtükiväe- ja miinipildujaüksuste tulejuhtimisvarustust, vormiriideid, rakmeid, kuulikindlaid veste ja muud. Ligi kolm miljonit eurot kulub Kaitseliidu maakaitseüksustele varustuse hankimiseks.

Samuti on selle aasta suurimate kuludena planeeritud üle 6 miljoni euro Groundmasteri radarite ja soomustransportööride Sisu-188 graafikujärgseteks osamakseteks.

Ja nagu ka öeldud, lisanduvad kaitseotstarbelise erivarustuse hangetele veel nn majandushanked, millede hulka kuuluvad – mis seal salata – ka printerid.

http://epl.delfi.ee/news/arvamus/kaitse ... d=68634153

Huvitav, kas nüüd avanes võimalus muretseda printerite hankeplaani näpukast (3,6 mln 3 a peale) midagi muud? Sest aastane hankeraha peaks olema KVle teada ja see pidi klappima üles pandud 2014. aasta hankeplaani koondsummaga.

See printerivärk on tegelikult köki-möki, ühel teisel, hulka tähtsamal arvul peatus ka pealogistik.
Kas 4000 kaadrikaitseväelast ja tsiviilametnikku on ikka vajalikud selleks, et
-koolitada igal aastal ca 3500 inimest, seejuures enamiku õppetsükkel ei kesta aastat
-kordusõpetada igal aastal 5000 inimest keskmise kordusõppe tsükliga natuke üle nädala (sõdur 1 nädal, allohvitser 2, ohvitser 3).
-administreerida ca pooleteist diviisi suuruse SA koosseisu ettevalmistusi (varustus, plaanid jne).
Kogu see aparaat on jubedalt üle paisutatud ja see on üks põhjus, miks asjad ei liigu ja miks meil pole seda või toda.
Me maksame ikka olulisi summasid lihtsalt püsikuludeks ära. Täna on mitmel pool tõstetud küsimusi, et kuidas me siis oleme valmis, kui Ida-Viru järgneb Donbassile, siis halvasti varjatud ja ümbernurga öeldud tõde ju on, et ei ole valmis. Arvestades kaaderkoosseisu ja palgaliste osa meie armees peaks meil täna olema valmis ka sõjaplaan tulnukate invasiooni vastu, vastasel juhul tekib küll küsimus, et mida see inimmass kõik need aastad teinud on, kui üks üllatusrünnak on senini asi, milleks valmis ei olda. Olin sõnatu, lugedes eelmisest sõdurist arutlemist, kas autode rekvireerimine on ikka optimaalne tegevus.....olin lausa sõnatu (minuarust peaks need probleemid olema läbi käidud juba 10a tagasi)

Täna EKV suurust ka ampluaad arvestades ei tohiks meil palgasaajate arv olla rohkem kui 2000.

Kapten Trumm kirjutas:See printerivärk on tegelikult köki-möki, ühel teisel, hulka tähtsamal arvul peatus ka pealogistik.
Kas 4000 kaadrikaitseväelast ja tsiviilametnikku on ikka vajalikud selleks, et
-koolitada igal aastal ca 3500 inimest, seejuures enamiku õppetsükkel ei kesta aastat
-kordusõpetada igal aastal 5000 inimest keskmise kordusõppe tsükliga natuke üle nädala (sõdur 1 nädal, allohvitser 2, ohvitser 3).
-administreerida ca pooleteist diviisi suuruse SA koosseisu ettevalmistusi (varustus, plaanid jne).

Jälle tüüpiline demagoogia. Kas 4000 kaadrikaitseväelast ja tsiviilametnikku tegeleb ajateenijate koolitamisega? Või on enamuse nende ülesandeks hoopis midagi muud?

Kui palju on Scouts'is kaadrikaitseväelasi ning palju neid ajateenijatega tegeleb? Kaitseliidus? jne...

Kapten Trumm kirjutas:Kas 4000 kaadrikaitseväelast ja tsiviilametnikku on ikka vajalikud selleks, et
-koolitada igal aastal ca 3500 inimest, seejuures enamiku õppetsükkel ei kesta aastat
-kordusõpetada igal aastal 5000 inimest keskmise kordusõppe tsükliga natuke üle nädala (sõdur 1 nädal, allohvitser 2, ohvitser 3).
-administreerida ca pooleteist diviisi suuruse SA koosseisu ettevalmistusi (varustus, plaanid jne).

Ei ole

Jälle tüüpiline demagoogia. Kas 4000 kaadrikaitseväelast ja tsiviilametnikku tegeleb ajateenijate koolitamisega? Või on enamuse nende ülesandeks hoopis midagi muud? Kui palju on Scouts'is kaadrikaitseväelasi ning palju neid ajateenijatega tegeleb? Kaitseliidus? jne...

Sõbrake, efektiivsust hinnatakse sisendi/väljundi suhtega.
Sõjaväe eesmärk on sõjaks valmistumine, mida rohkem ühikuid sõjajõudu toodab üks ühik püsikulu, seda parem.
Teine asi on sõjaks valmistumise kvaliteet - kui täna tunnistavad mitmeid kõrged ametimehed meedias, et me pole Krimmi sündmusteks absoluutselt valmis, siis milline on kulutuste efektiivsus? Või üldisem valmisolek, mille kohta on samuti sapiselt meedias öeldud?

See efektiivsuse värk on tugevasti paigast ära ja on muidu ka üks põhjus meie alavarustatusel.
Väga palju on tühja paberite veeretamist ja vähevõitu põhitegevust.
See palgasaajate armee "üks Eesti suurimaid asutusi" neelab suuremagi summa igast eelarvest kui sõjakraam.
Ja ma pole (ka siin) ainus, kes seda arvab.

Räägi selle sisend-väljund suhte juures ka kiirreageerimisvõimest. Ja kust see tuleb, kui kaadrit julmalt vähendada ning tegeleda üksnes ajateenijate reservi tootmisega.

Ja kust see praegune (vähene) kiirreageerimisvõimekus üldse tuleb.

Nagu juba mainitud - oluline pole mitte see, mida räägitakse, vaid see, millest ei räägita.

Nagu juba mainitud - oluline pole mitte see, mida räägitakse, vaid see, millest ei räägita

Sest kui rääkima hakatakse, võib äkki selguda, et polegi millestki rääkida. Nagu NATO Balti riikide kaitseplaanidest enne 2009ndat aastat...

Egas midagi Trumm, palun pane need numbrid struktuuri ja räägi meile ka kuidas 2000 teeb ära tänase 4000 töö.
Ja PALUN võta see küsimus Scoutsist ka arvesse ... ja muud alalise valmidusega üksused, mis on komplekteeritud tegevväelastega.
Loomulikult on sul vaba voli neid vähendada.
Nii et tuld!
Kurat ikkagi tekib minus küsimus. Kui sa nii kuradi tark oled, kas sa ei arva, et näiteks Kaminas töötades tooksid sa Eesti riigile ja enda rahakotile mega kasu. Või ei jõuaks see "vaegmõtlejate" kollektiiv sinuga sammu pidada?