Kas N Liidus oli ka midagi head?

[Lemet]

Ravisüsteem: Tollane tegelikkus oli see, et kui sa polnud arvel 4.haiglas, siis polnud sa tegelikult keegi. Jah, tasuta sa arstiabi said, said palju muudki. Aga see muu oli enamasti esmane. Küll kurat mõne mehe mälu on ikka selektiivne!.

Väga asjatundmatu üldistus. Terve Onkoloogia dispanser Hiiul, Sulling Mustamäel, Tartu Maarjamõisa- kõik puha parteiladvikut ravimas ja rohusööjatele vaid esmast abi andmas. Tohtrid, kes paljusid omakasupüüdmatult aitasid ja tervise tagasi tõid. Häbi võiks olla, tõepoolest.

Ja tead, corvus, mul on olnud rida piisavalt raskeid operatioone juba kuuekümnendate algaastatest ja kahjuks-õnneks olen pikaltb seda süsteemi seestpoolt näinud. Ja ei ole pidanud ei minu vanemad ega ka hiljem ma ise kopkatki maksma. Ja abim on olnud alati olemas ning toonasel võimalikul kõrgeimal tasemel.

[diesel]

loen seda tulist vaidlust ja meenutan alzheimeri kiuste noorusaegu.
elu vene aegu oli teistsugune, eriti ei kannatagi võrrelda.
parem oli vast see, et tänapäeva moehaigust, ehk õpitud abitust, oli palju vähem või polnud pea üldse.
vaatamata sellele, et inime kipub halbu asju unustama ja helgeid mälestusi üle kuldama, ei suuda siiski miskit muud hääd sellest närusest riigist meenutada. no igasugu kaljad-baikalid-tarhunid vast jätaks teemast kõrvale.

[OnuEnn]

"Ja ei ole pidanud ei minu vanemad ega ka hiljem ma ise kopkatki maksma."

seda on muidugi kosutav teada, et nad vähemalt süsteemis sees olijate käest raha ei võtnud.

[Lemet]

"Ja ei ole pidanud ei minu vanemad ega ka hiljem ma ise kopkatki maksma."

seda on muidugi kosutav teada, et nad vähemalt süsteemis sees olijate käest raha ei võtnud.

Kuidas see kirikumõisa rentnik nüüd Tootsile seal saunaakna juures ütleski...aastane laps oli otse loomulikult süsteemis sees. Nu-nu.

[Kristjan12]

Nojah, plusse kindlasti oli. eespool oli juttu vorstidest ja keegi väitis, et neid tehakse täna samu retsepte kasutades. töötasin 90date alguses lihakombinaadis ja just vorstisegu ma tegingi. Liha, mis tol ajal vorstide sisse läks oli kvaliteetsem. Sai Soomes ka käidud tegemas, soomlaste vorstid olid juba siis rikutud selles mõttes, et kasutati viletsamat liha. Kes ei tea, on 1, 2 , 3 sordi hakkliha ja nn tipp brändides nagu doktori to ajal kasutati reeglina kvaliteetsemat liha. Pakendid ja väljanägemine oli muidugi viletsam.

ma arvan, et 90 date algus oli tavainimese jaoks palju hullem kui hall stagnaaeg. Kui 80datel polnud lihtsalt talvesaapaid kuskil müügil, siis 90date alguses polnud sul nii palju raha, et neid osta, kui sa just kuritegelikul viisil elatist ei teeninud. Minu palk vorstisegu tegijana oli 10 dollarit kuus, maksti muidugi rublades.

Mitte ego laksu ei saanud need defitsiidi hierarhia tipus olijad, vaid levisid kampaaniad 'palkame ainult noori' jne. Sellest saigi alguse see nn 'vingujate armee'. Muuseas 'vingumine' on täiesti demokraatlik nähtus. Just sel ajal jõid paljud end surnuks, selles nn varakapitalismis, kus lihtlabasest vargusest sai üleöö äri. Heaks näiteks on minu enda onu, oli korralik töömees. Autojuht, kes vedas defitsiiti. oli 'hea elu' alguses 50 ringis, aga töömeest ei saanud temast enam kunagi.
Mina elasin Lõuna Eestis ja ausaltöeldes ei näinud mitte mingit perspektiivi ning suundusin pikkadeks aastateks välismaale elama. Õppida oleks võinud tol ajal, sest see oli sisuliselt tasuta, aga mina sellest muidugi tol ajal aru ei saanud ja tegin seda hiljem oma raha eest. Täiskasvanuna muidugi eriti pikalt NSVLs ma elanud pole, korteri ja autoostu lubade järjekorras pole olnud. Enda esimese auto tõin Soomest.
Üks huvitav tähelepanek. Rentisin endale USAs korteri ja helistasin emale Eestis. Ta küsis, et kas tõesti sain korteri ja nii lihtne see oligi. Täna ta midagi niisugust enam ei küsiks, aga nõukogude inimene oli harjunud, et täitevkomiteest pidi heakskiit tulema

Kui midagi +poolelt mainida, siis seda, et sotsiaalne turvatunne oli inimestel.

[gnadenlose]

Tööpuuduse olematus nõukaajal on naljanumber. Meil näidissovhoosis polnud ametlikult ühtegi töötut, küll eksisteeris terve malev nn. turuvarblaseid, kes leidsid rakendust küll hooajatöölistena, küll karjakutena jne. Kusjuures karjakut kui sellist polnud ju tegelikult kellelegi ära, farmist koplisse ja vastupidi ajas neid farmitöötaja, koplis täitis karjaku aset elektrikarjus nagu tänagi. Tänases mõistes samad tüübid, kes lahterduvad kategooriatesse "prükkar".

Narkot köeti sisse nii et vähe polnud. Kokaiin, amfetamiin ja muud moodsad ained ilmselt laineid veel ei löönud, aga anaša oli "tänu" lõunamaadele üsna levinud. Eks ta oli samamoodi "sideproduct" rahvaste lävimisele ühe suure riigi piires, nagu täna rahvaste lävimine riigipiiride üleselt. Muidugi olen nõus, et see ei toimunud nendes mastaapides, nagu täna. Aga isegi meie alevikus olid olemas tuntud seltskonnad, kus praktika toimis tõrgeteta. Inimesed olid propaganda läbi võib-olla ka altimad uskuma, et MEIL sellist asja olla ei saa, meie ju joome viina nagu korralikud inimesed kunagi.

Arste ja muid spetsialiste oli kombeks materiaalselt tänada ja "õlitada", see ei tohiks küll mingi uudisena tulla. Samas ega see rusikareegel polnud, küllap oma igapäevatööd tehti ka selleta. Täna on see "õli" sisse kirjutatud sotsiaalmaksu, pearahasüsteemi jne. Keegi jalgratast ju ei leiutanud iseseisvumisega seoses.

...
Kas mitte sarnane teema mõne aasta eest siin foorumis juba ei eksisteerinud? Kuidagi nagu tekib deja vu-tunne... Ega mingit tõde polegi kellelgi siit mõtet otsida, aga vaieldamatult on huvitav lugemine, sihuke üldrahvalik läbilõige ja fookuste paljusus

[Satakas]

... teisest küljest polnud ju ka midagi eriti reklaamida, defitsiit rabati niigi ära ja reklaami kasutati rohkem seismajäänud kauba promomiseks.

ja mille poolest see tänapäevast erineb???

[hulgus]

... kustu

[Kapten Trumm]

Mis puudutas seda tsiviilkaitserajatiste asja, siis kodus kaevasin natuke raamaturiiulis.
Ma ei oska nende allikaid kommenteerida, aga arve käsitleb selline eestikeelne raamat nagu "Võõrväed Eestis".

Mis tsiviilkaitsel rajatiste hulgas kirjas oli
Tallinnas ca 290 varjendit - spetsiaalne või duaalse kasutusega varjendi normidele vastav ehitis ca 60 000 inimesele.
Kokku Eestis oli varjendeid üle 400 ringis ca 100 000 inimesele.
Varjend on siis ehitis tuumarelva otseste efektide üleelamiseks. Reeglina ei asu ta keldrina, vaid eraldi ehitisena lagedamas kohas.
Siis oli suurusjärk sadadele tuhandetele lihtradiatsioonivarjed.
Ning lisaks peeti arvestust varjeteks sobivate ehitiste (nt keldrid) üldmahuga kokku 1,8 miljonit inimest.

Mis puudutab neid koolimajade poolkeldrikorruseid ja irvitamist seal tuumarelva efektide üleelamise võimaluste üle, siis
need eksisteerisid enamasti teise ja kolmanda kategooria all.

Tsiviilkaitsestrateegiaid tuumasõjas on 2
-varjamine
-evakueerimine

Suure lõhkejõuga vesinikupommide tulek muutis juba 60ndatel eluvõimetuks ideed varjata elanikkond sobivatesse ehitistesse (vt USA õppefilmid "duck and cover"). Sestap oli ENSV (ja ilmselt laiemalt ka NSVL) tsiviilkaitsestrateegia kombineeritud - varjendid olid ette nähtud neile, kes pidid ilmtingimata "linnas" olema. Ülejäänud seltskond oleks evakueeritud ühistranspordi vahenditega, aga ja jalgsi organiseeriult maapiirkondadesse.

Seda peegeldab ka rajatiste tüüp. USA ei oleks hakanud kartulipõlde vesinikupommidega pommitama. Need tuumasõja stsenaariumid mängiti läbi hulk kordi (suur spets selle teema tollastes arvutimängudes olevat olnud kindralmajor V.Vare, kes oli hilisem ENSV tsiviilkaitsestaabi ülem). Enamikku ENSV elanikkonnast oleks ohustanud tuumarelva sekundaarsed efektid (peamiselt radiatsioon). Radiatsiooni kaitseks doosides, mida siin oleks kogetud, oleks adekvaatne kaitse olnud ka paneelmaja keldrikorrus, kus sõjaohus viiakse läbi täiendavad kindlustustööd (mulle vastu keldri seina), mittevajalike avade sulgemine jne. Selleks oli produtseeritud arvukas virn igasugu käsiraamatuid, osa neist olid avalikud, osa asutusesiseseks tarvitamiseks. Selleks oli ebamõistlik kulutus ehitada spetsiaalehitisi.

Mõistagi käis asjaga kaasas pakasuhha ja porno nagu iga vene asjaga. Kvaliteet ja väljaõpe olid kõikuvad, oli kohti, kus tehti pakasuhhat ja oli kohti, kus tehti korralikult.

Tsiviilkaitsestrateegia muutust (õigemini kombinatsiooni) peegeldas ka juhtimispunktide asukoht. Neid oli kaks, linnasisene Rannavärava bastionis ja linnaväline Kosel.

[Kapten Trumm]

uue auto ostmiseks oli vaja ostuluba ja selle saamiseks pidi kõvasti rabelema ja pikalt ootama.

Asutuses, kus mul ema töötas, kui ta sai auto ostuloa, töötas ta selleks ajaks kolm/ neli aastat.

Eks ENSV ajal olid ka hinnas usaldusväärsed töötajad, eriti arvestades probleeme alkoholiga.
Kolhooose oli ka mitmesuguseid, peamiselt sõltus see juhtkonnast.
Maal oli tihti probleemiks leida mehed, kelle peale võis kindel olla, kelle autod-traktorid olid alati korras. Meelitati neid ka teistest kolhoosidest üle.
Kulla hinnas olid nt mehed, keda sai autoga saatma Tallinna mingit kraami ära tooma, kes ei lasknud endale külma teha, ei varastanud, ei napsitanud tee peal, ei jätnud asju järelevalveta.

Võibolla tundub see uskumatuna, aga meil oli külas autojuhte ja traktoriste, kellele kolhoos ehitas ühepereelamud ja sellel oli vähemalt mosu õue peal.
Nende saladus oli viinavabadus (harv nähtus sellise rahva hulgas) ja töökus (kui tahtsid, et su masin töötab, pidid seda ise peale tööd parandama).
Väike ime siis, et kord 20 aasta tagant peeti meeles külmutuskapi või autoostuloaga.
Kui 80ndate keskel sai keskmine teenistuja 200 rubla, siis paremad kombainerid ja traktoristid said ka 500-700.
Kuna tollaste masinatega oli töö üsna väsitav (kes on Niva kombaini kabiinis istunud põllul, see teab), siis viinaninad ei suutnudki mingeid plaane täita, sest puudus sellseks vajalik kehaline vastupidavus.

Minu suguvõsas ei tea ma ühtegi komsomolkust, kommunistidest rääkimata. Pioneerindusega asi piirdus (see oli nagu kohustuslik või nii). Ka ei ühtegi partorgi ega sellist meest.
Üldse ma arvan, et töökal, viinavabal ja usaldusväärsel inimesel on hea ninaesine iga riigikorra ajal. Ahjaa, tutvusringkonnas oli üks Volga tõesti, see Gaz-24 universaal, mille inimesed ostsid oma asutusest peale selle mahakandmist tehnilise olukorra tõttu (neid autosid üldiselt erakätte ei müüdid).

80ndatel käis suur kampaania, et lehm andku 4000 kg piima aastas. Mäletan et imestasin sellise "plaani" üle, sest meie kodused lehmad andsid üle 7000.

[Satakas]

Huvitav, kuidas seostuks selle hirmu ja kindlusega selline väike probleem nimega sündivus? Mille seis tänases hirmuvabaduses peaks OK olema?
Mitte, et ma nõuka fänn oleks, aga nii puusalt ei maksa ka tulistada, tommy.
Pane siia kõrvuti sündivus 1980-1990 ja 2000-2010 ja räägiks edasi? ENSV võidab pika puuga.
Kui vaadata trende, siis lapsi ei tehta, kui on elu väga ebakindel - mina näitas muuhulgas sündivuse langus masu tõttu.

see pole nii lihtne sugugi. kõigile on teada usa ja eriti new yorki suur beebibuum 9 kuud pärast tornide lugu. eesmärgistatud titetegu on muidugi kindlustunde märk, ent titetegu ilma titesaamise eesmärgita on oluline stressimaandaja. nõukaajal võis suure sündivuse põhjusena arvesse tulla just see titeteo stressimaandav toime. vastumeetmeid ei tuntud või polnud neid eriti saada.

see ei pruugi loomulikult nõukaaja suurt sündimust 100% seletada aga iseenesest on see fakt.

PS! oma vanamehe meenutuste põhjal võin ma ka seda oletada, et teatud kümnendiks oli rahva seas levima hakanud käegalöömine, mille tulemusel otsustati lihtsalt olukorraga leppida ja tõdeti, et elu peab nii ehk naa edasi minema, mistõttu ka titetegu rohkem moodi läks. samas mängis olulist rolli muidugi ka teadmine, et isegi kui kõik eriti sitasti läheb, siis vähemalt mingisugusegi tööga on varustatud igaüks, kes kasvõi töötegemist teeseldagi viitsib. see aga on titeteo puhul väga oluliseks teguriks. mitte vaid tite tuleviku vaid iseenda kui lapsevanema seisukohast. ega's tollane inimene sellele ei mõtlend, kuidas rahvast tööga varustatakse ja mis selle taga on ning kas ja kaua see kesta saab - oli lihtsalt üleüldine teadmine, et kui sa veidikenegi end liigutada viitsid, pole vähemalt näljasurma karta vaja.

eks see oli muidugi NL'i kurikaval poliitika sest NL'i taoline riik vajas hädasti elujõulist rahvast, keda esimesel vajadusel mobiliseerida. on ju teada, et kogu NL toimis kuni lõpuni sõjaaja printsiipidest lähtuvalt - tööstus, transport, haridus, teadus jnejne olid alalises mobiliseerituses ja ükskõik kui inimvaenulik üks riigikord ka poleks (ja ega üldiselt ei saa ju öelda, et NL oleks olnud inimvaenulik a priori - see mõiste pole nii lihtne kui esmapilgul tunduda võib) - iga...ja eriti iga totalitaarne ühiskond VAJAB maksimaalselt teovõimelist elanikkonda (NB! soovitavalt ajupestud ja lojaalset jne aga see on juba omaette teema) riigi kaitseks ja vajadusel ekspansiooniks. seega võib päris kindlalt öelda, et NL'is oli teatav kodanike heaolu eest hoolitsemine niiöelda "programmi sisse kirjutatud". see hoolitsemine ei pruugi tähendada (ja NL'i puhul ei tähendanudki) materiaalset heaolu ega ka vabadustunnet vmt. see oli teistsugune. inimene pidi end ülalmainitud moel tundma n.ö. "vanajumala selja taga" - ükskõik kui perses ta parasjagu ka isiklikult poleks - tal on alati reaalne ja käegakatsutav võimalus vähemalt inimväärset elu (taas)alustada. see ongi primaarne turvalisustunne - maslow' vajaduste püramiidi üks alumistest astetest. kui see on tagatud, on elanikkond vähemalt minimaalsel vajalikul määral lojaalne juhuks kui seda lojaalsust ekstreemoludes vaja peaks minema.

ikka ja jälle meenuvad mulle nõukaaegsed "kampaaniad" mis teenisid ilmselgelt neid vajadusepüramiidi alumisi astmeid - hoida tervist, treenida keha, omandada teadmisi ja oskusi jne. üldiselt ei saa öelda, et üdini inimvaenulik ideoloogia oleks taolistele väärtustele rõhutanud. põhjus pidi olema mingis otseses vajaduses ja see vajadus pidi olema omakorda otseses seoses riigi toimimise ja püsimisega. niisiis võib lühidalt öelda, et oma võimaluste piires tegi NL tõesti suhteliselt palju, et elanikkond oleks terve, tugev ja tunneks end kui mitte hästi, siis vähemalt kehtiva ametliku paradigma mõistes tuleviku suhtes kindlustatult.

[Kapten Trumm]

Keegi ei keela meil ka täna teha kurikavalat poliitikat ja saada sotsiaalmaksu maksjaid paisuva mitteaktiivse elanike massi toitmiseks.
Paraku on valimiste tsükkel vaid 4 aastat, sündivusprogramm võtab algusest tulemuseni min 10 aastat.
Sestap on lihtsam puistada raha pensionäride, ehitada mõttetute valdkondade hooneid ja tegeleda muu lühiajalise jamaga.
Näiteks tõsta sündivus 20 000 peale. Emapalgal oli igatahes tuntav mõju, kuid heaoluühiskonna teooria järgi pidanuks sündivuse vähikäik jätkuma.

Sestap ma olen praktilise meelega - ENSV-s oli mitmeid asju, mille üle tasuks ka täna mõtiskleda.
Samuti ma arvan, et kaitsekulude tõstmisest on meil ainult võita. Jääb mõni arhitektuuripompöössus valimisteks ehitamata - tont temaga.
Vähemalt saavad mehed paari aasta takka metsas kokku ja tekib ka mingi ühisosa riigis ja riigiga.
Kehaline ja vaimne vorm, valmisolek jamadeks jne - saab sellest ainult paraneda
Sellisel üritustel üldiselt säravaid silmi näebki. Oleks kogu ühiskond selline.

[Jaanus2]

Tahaksin veidi kommenteerida paari varem Trummi poolt väljatoodud nähtust -
Sündivus oli kõrgem. Oli tõesti, eestlaste sündivus oli taastootmistaseme lähedal ajuti isegi üle selle. Eesti muulastel oli see alati väiksem, kui massilist sisserännet ei oleks olnud, oleks eestlaste osakaal Eesti rahvastikus tõusnud. Eestlaste üldarv Eestis tõusis loomuliku iibe tõttu minimaalselt, rohkem Venemaa eestlaste tagasirännu tõttu ja selle tõttu, et eesti meeste venelannadest naiste lastest said enamasti eestlased. Eesti naiste võimalused minna välismaale demograafilist abi andma olid KGB poolt piiratud, mõni õnnelik sai siiski abielluda soomlasest Viru hotelli ehitajaga. Mis puudutab üldiselt sündivust jt. demograafilisi protsesse NSVLiidus, siis need olid nihkes ümbritsevate riikidega võrreldes ja anomaalsed.
Kolhoosides-sovhoosides sai kergesti autoostulube. Sai tõesti, ka kortereid sai kergemini ja maju. Järjekordne anomaalia - ENSV-s elas maainimene hilisemal perioodil paremini kui linlane (juttu ei ole ajast 1949-1950). Põllumajandus oli küll ebaefektiivne ja ressursse raiskav, aga kõike tuleb vaadata kontekstis. Kõik need kütuseliitrid ja väetisetonnid andsid Eesti põllumajandusse suunatuna tagasi rohkem toiduaineid kui kuskil mujal NLiidu alal ja Moskvas saadi sellest samuti aru. Et mõningaid tooteid (puuvili, köögivili) ei suutnud ühismajandid kuidagi nii palju toota kui vaja, siis olid maainimesed hõlmatud NLiidus vähesesse seaduslikku turumajandusse ehk võisid oma saaduste ülejääke turul müüa, kasvõi Arhangelskis. Nii võis kergesti aastas teenida veel teise aastapalga või rohkemgi. See on lihtsalt kommentaar, ei ole hea-halb skaala jutt.

Emapalgast - mõju võib olla tegelt minimaalne - sünnitusikka jõudis lihtsalt arvukas laulva revolutsiooni põlvkond. Ja muidugi on see suur põlvkond Reformierakonna viljastava poliitika teene... Nüüd on käsil väiksemad põlvkonnad ja sündivus langeb taas.

[Kapten Trumm]

Olen käinud nõuka ajal viljakoristusperioodil Ukrainas, viljakad mullad, suured põllud.
Ja maanteed on kaetud autodelt mahapudisenud viljaga.
Ja sadu tuhandeid hektareid vilja jäi iga aasta lume alla.

[Satakas]

Keegi ei keela meil ka täna teha kurikavalat poliitikat ja saada sotsiaalmaksu maksjaid paisuva mitteaktiivse elanike massi toitmiseks.

keelab küll. ja keelajaks on majandusmudel. NL elas ja toimis teisel printsiibil. umbes midagi sellist võiks kohata inimese puhul, kes teab või loodab, et kohe-kohe saab ta suurema päranduse või muul moel kõva hunniku pappi. või...isegi alustava firma puhul kes peab tulevase sissetuleku nimel tegema investeeringuid. lihtsalt selle papi saamiseks tuleb teha teatud kulutusi. NL just sellele oma eksistentsi üles ehitaski, et peatselt toimub maailmarevolutsioon ning avanevad piiramatud ressursid.

kahjuks või õnneks see lootus vilja ei kandnud ning riik läks pankrotti.

analoogne süsteem ei saa toimida aga demokraatlikus riigis, kus ressursside kasutamise üle otsustamine on n.ö. rahva teha. see "keelabki" meil täna sellist poliitikat teha. ega sa ju nii rumal pole, et ise seda ei teadnud?

Paraku on valimiste tsükkel vaid 4 aastat, sündivusprogramm võtab algusest tulemuseni min 10 aastat.
Sestap on lihtsam puistada raha pensionäride, ehitada mõttetute valdkondade hooneid ja tegeleda muu lühiajalise jamaga.
Näiteks tõsta sündivus 20 000 peale. Emapalgal oli igatahes tuntav mõju, kuid heaoluühiskonna teooria järgi pidanuks sündivuse vähikäik jätkuma.

njaa, siin on taas oluline nüanss. nõukaaeg OLI poliitiliselt stabiilne. üht ja sama poliitikat aeti aastakümneid muutumatult ja inimesed kohanesid sellega, hakates peatselt hästi sigima. valitsuses oli üks partei, kes ei muretsenud oma (lähi)tuleviku pärast ning ei pidanud seepärst ka populismiga tegelema. ja isegi kui toimusid valimised (ma mõtlen, et isegi kui need valimised oleks olnud natukenegi demokraatlikud), siis selle kohta oli stalinil ilus ütlus: "pole vahet, kas valitakse sind või mind - nii või naa valitakse MEID!"

Sestap ma olen praktilise meelega - ENSV-s oli mitmeid asju, mille üle tasuks ka täna mõtiskleda.

mõtiskletakse nagunii. kahjuks need asjad meie kultuuriruumis enam midagi head ei too. see aeg on siin maal möödas. tsaaride kuld on huugama pandud ja erineva kaliibriga torudest lihtsalt igaks juhuks läbi lastud.

Samuti ma arvan, et kaitsekulude tõstmisest on meil ainult võita. Jääb mõni arhitektuuripompöössus valimisteks ehitamata - tont temaga.

kaitsekulud tõusevad ja langevad vääramatus seoses välispoliitilise olukorraga. tavaliselt kahjuks muidugi mõneaastase viivitusega aga see selleks. seda, kas meie kaitsekulutused on piisavad või mitte, pole paslik siin teemas arutada. küll aga võin ma öelda, et ega need arhitektuuripompöössusegki pole päris kasutud. riigid ja rahvad on läbi aegade vere ja pisarate hinnaga puuslikke püsti ajanud ning nende ümber koondudes vaid kasu lõiganud sest käegakatsutav "jumal" on ikka parem kui abstraktne (mis on ka põhjuseks, miks inimesed templeid-kirikuid ehitavad). küsimus on vaid selles, kas püstitatav puuslik parasjagu teenitavat "jumalat" sümboliseerib.