www.militaar.net

Pesusoodat saad teha söögisoodast.

Praeahju(plaadile 1cm paksune kiht)=> kuumus põhja=>ca. 1.h.... ja valmis.

At temperatures above 300o Fahrenheit (149o Celsius), baking soda decomposes into sodium carbonate, water, and carbon dioxide.
2NaHCO3 -> Na2Co3 + H20 + CO2

kas keegi teab kuidas saab padrunikestasid puhastada

Võta mittemetallist nõu. Pane sinna paar liitrit sooja vett, peotäis padrunikesti, supilusika täis tavalist keedusoola ja umbes 30*40 leht fooliumit, mille kägardad kokku, et vesi ligi pääseks kogu pinnale. Segad ära ja jääd ootama.

võib ka aadika lahusega puhastada nii et paned kestad 2l plastpudelisse,äädika lahus otsa ja viskad päävaks paariks auto pakiruumi loksuma.Viimane variant selleks et kui ise ei viitsi nõud liigutada.Pärast soodaga neutraliseerimine ja kuivatamine.Kui täpsemat sellekohast infot soovid mine jahimeeste foorumisse,seal terve teema puhastamise kohta.

tere

tean , et elektriabil on võimalik metall ehk sees rauda puhastada aga mis süsteemiga see taastamine käis , et äkki oskab keegi mulle selgeksteha kuidas see käib samm sammult või kuhu pöörduda?

http://www.militaar.net/phpBB2/search.php?mode=results

Võlusõna võiks olla elektrolüüs näituseks ...

Elekrolüüs ei taasta metalli algset olekut. See eemaldab oksiidi (antud juhul siis rooste) kihi. Kui esialgselt võib asi omandada roostena mingit kuju siis peale elektrolüüsis rooste eemaldamist võivad alles jääda vaid kübemed "puhast" metalli. Protsess ise on lihtne. Pannakse üks ots eseme külge teine metallist vanni korpusesse. Esemel ja vannil tagatakse vahe, et otsest läbilööki ei oleks ning seejärel lisatakse vette soola kuni olukorrani, kui ese hakkab puhastuma. Saab tegutseda alates 12V akuga.

nojah elektrolüüs on mul enam vähem selge.... saab ka ilma soolata hakkama tuleb puhtaks küll ja tekitab musta oksüüdikihi peale kasutasin elektrootideks roostevabast vardaid. Aga metalli taastamine vot see on mul suhteliselt tundmatu maa... kuidas see käib? või mis seadmeid kasutatakse no üldiselt tahaks teada kuidas selle protsess käib

Elekrolüüs ei taasta metalli algset olekut. See eemaldab oksiidi (antud juhul siis rooste) kihi.

Protsessi mehhanism peaks siiski tiba teine olema. Nimelt hakkab roostealusest metalli pinnast eralduma gaasimolekule, mis siis selle eraldumise tulemusena roostekihi n.ö. lahti lööb. Ja nii siis saadaksegi sellest katvast saastast lahti ja jääb järele haljas pind.
Aga see on küll õige, et ega seda meetodit ikka igal pool otstarbekas kasutada pole, sest esialgsest veel enam-vähem ühes tükis asjast võib taolise rooste-eemaldamise tulemusena hoopistükki mingi pitsiräbal järele jääda. (seda viimast on mu alust väita ikka iseenda paari kurva kogemuse põhjal).
Aga kui just inimest erinev detailide töötlemise metoodika huvitama peaks, siis on ju netis vastavates foorumites seda materjali rohkem kui küll. Võta vaid vaevaks lugeda. Ise olen oma teadmisi ammutanud peamiselt vene, saksa ja inglisekeelstest otsijate-ajaloohuviliste lehekülgedelt.
Saksa keeles on veel selline super-raamat, nagu - "Handbuch für Sondengänger". Võtan vaevaks kiita.

Üks asi on lihtsalt rooste eemaldamine, teine asi - pinna taastamine.
Lihtsalt galvaaniliselt katmine "kasvatab" kõrgematele kohtadele kihi peale, samas süvendites katet ei teki või on see õhuke. Kasutatakse selle vastu vooluallika polaarsuse perioodilist muutmist.
Sügavate või läbivate kahjustuste puhul kõigepealt need keevitatakse või joodetakse kõvajoodisega täis. Siis mehhaaniliselt taastatakse detaili kuju. Seejärel kantakse peale vasekiht. See lihvitakse, siis uuesti vasetatakse - lihvitakse - vasetatakse - lihvitakse..., kuni pind on ideaalne. Siis poleeritakse ja kantakse peale lõplik kate. Haruldase asjaga ise tegeleda ei soovita. Vanarahva tarkus ütleb, et esimene vasikas läheb ikka aia taha.

EOD kirjutas:Üks asi on lihtsalt rooste eemaldamine, teine asi - pinna taastamine.
Lihtsalt galvaaniliselt katmine "kasvatab" kõrgematele kohtadele kihi peale, samas süvendites katet ei teki või on see õhuke. Kasutatakse selle vastu vooluallika polaarsuse perioodilist muutmist.
Sügavate või läbivate kahjustuste puhul kõigepealt need keevitatakse või joodetakse kõvajoodisega täis. Siis mehhaaniliselt taastatakse detaili kuju. Seejärel kantakse peale vasekiht. See lihvitakse, siis uuesti vasetatakse - lihvitakse - vasetatakse - lihvitakse..., kuni pind on ideaalne. Siis poleeritakse ja kantakse peale lõplik kate. Haruldase asjaga ise tegeleda ei soovita. Vanarahva tarkus ütleb, et esimene vasikas läheb ikka aia taha.

ja kas sellist metoodikat on võimalik ka kodutingimustes teha?

Põhimõtteliselt on kindlasti, kuid kas ära tasub
Kodus peaks siis olema keevitusseadmed, galvaanikavannid, lihvimis- ja poleerimisvahendid... Osa kemikaale on mürgised, ruumis aurud, vasetolm...
Tuttav tegeles vanade autode ja mootorrataste kroomitud osade taastamisega. Keevitus- ja jootetööd lasi alltöövõtjal teha, galvaanika samuti "Vasaras". Ainult lihvimine ja poleerimine toimusid oma töötoas.

no lihvimisega saaks hakkama ja boleerimisega keevitada ka oskan... nii mis asjad need vannid on mis neis erilist on ja kuidas se polaarsuse juhtimine käis
? ja muidugi mis pingetel asi töötab?

Galvaanikavannid. Erilist pole vannides midagi, väiksemate esemete jaoks saab kasvõi vana aku purgist teha.
Aga mis seal sees käib, on juba keerulisem teema. Ja ka vanne on mitu. Rasvatustamiseks, soolade eemaldamiseks, galvaniseerimiseks, passiveerimiseks, loputamiseks. Mõõdetakse mitte pinget, vaid voolutihedust amprit/pinnaühikule. Polaarsust saab juhtida ka käsitsi juhtmeid ümber tõstes ja vooluallikaks võib sobida ka akulaadija, kuid esimesed katsed lähevad kindlasti "aia taha". Alles kogemustega saab selgeks, milliseid reaktiive, millist kontsentratsiooni, temperatuuri, voolutihedust... kasutada.
Kunagi oli väga hea raamat algajaile - "Noor elektrokeemik", kuid vaevalt seda kuskilt leida õnnestub.

Mida konkreetselt sa taastada üritad? On Eesmärgiks Galvaanika (metalleseme katmine õhukese metallikihiga milleks on näit tsink, vask) või üritad lihtsalt mõnel raudesemel sügavamaid roostekahjustusi täita (viimasel juhul on TIG keevitus abiks).