www.militaar.net

Pärtel kirjutas: ↑19 Sept, 2022 19:54Sellel tankil oli ees näha randaali, mis tähendab, et oli miinide hävitajaga tegemist. Järelikult leidiski miini ülesse. Sest videolt on näha, et plahvatab midagi altpoolt, mitte ei lenda mürsk või raket tanki pihta.

Ära räägi rumalusi.
Selgelt on näha Stugna-P raketti.

https://twitter.com/Osinttechnical/stat ... 2274203649

tundub, et ei hävitatud.
https://twitter.com/The_Real_ITDUDE/sta ... 8073987075

Eelneva video valguses.
Kui võitlusvõimeline antud tank oleks peale sellist tabamust.
Videost oli näha küll, et torn liikus ja tagurpidi sõitis ka, aga kas ta veel pauku teeks.
Eeldan, et elektroonikat ja optikat peab hakkama vahetama, aga kas pearelv peab antud paugule vastu või peab hakkama ka vahetama?

Hukatus kirjutas: ↑20 Sept, 2022 11:22 ... Ära räägi rumalusi.
Selgelt on näha Stugna-P raketti.

https://twitter.com/Osinttechnical/stat ... 2274203649

See kaldub küll teise teemasse (ja võib tõsta mujale) aga mind on pikemat aega hämmastanud, et kuidas suvalisel filmijal on õnnestunud külje poolt nii häid kaadreid saada, et isegi raketi tiivad on selgesti nähtavad.
Et milline tehnika see on, mida nii käepäraselt lahinguväljal kasutatakse?
Kui raketi kiirus on 200m/sek ja filmitakse 100 kaadrit sekundis, siis kahe kaadri vahel liigub objekt 2m.
Antud pilt sobib ilustratsiooniks aga sama on ka mitmetel teistel piltidel.

Kui näiteks selle raketi avaldatud pikkus on 135cm ja tiiva pikkus on ca 15cm, siis kahe kaadri vahel liigub objekt üle 10 tiiva pikkuse võrra.


Canon näiteks soovitab lendava linnu pildistamisel säriaega 1/8000sek ja kas tänapäevased suvalised nutiseadmed on võimelised vajaliku säriajaga ning vajaliku kiirusega (kaadrit sekundis) filmima?

Kui vaadata tavaelus kasutatavaid "kiiret liikumist jäädvustavaid seadmeid" (autokaamerad), siis enamusel neist on probleem, et seadmed ei suuda salvestada maanteel 90km/h sõites, 90km/h vastutuleva auto numbrit (kus vastutuleva objekti kiirus kaamera suhtes on ainult ca 55m/sek).

Autokaamerad ongi täielik saast võrreldes uuema gopro või nutitelefoniga.
120fps/240fps võime täitsa standard @1080 just aegluubis video tegemiseks. Tõenäoliselt muidugi see tootjatel algselt ei olnud mõeldud lahingutegevuse võimalikult kinemaatlise salvestamise eesmärgil

FPS ei ole siin määrav, kui vaatleme konkreetset kaadrit. "Säriaeg" on. Päikese käes manööverdav tank - saab säriaja päris lühikeseks keerata, et ikka piisavalt valgust sensorile jõuaks. Natuke õnne peab ka olema, et kaadri fikseerimise aeg langeks sedasi kokku raketi positsiooniga. Kõrgem FPS lihtsalt suurendab võimalust, et saame raketi sobivas kohas pildile.
Antud juhul jäi mulje, et tank jäi alles ja võimalik, et isegi (osaliselt?) lahingvõimeliseks. Õnne peab tankistil olema.

an2 tõlkis koos googliga:

Kas tanke tuleb hooldada iga 15 tuhande kilomeetri järel? Teeme seda iga 30 tuhande tagant, sest uued mahutid nõuavad vähem hooldust.

Tank, sõidetakse läbi muudkui 30 tuh km otsi ja siis hooldus- kõlab ikka maru huvitavalt.

sass2401 kirjutas: ↑23 Okt, 2023 19:29 Tank, sõidetakse läbi muudkui 30 tuh km otsi ja siis hooldus- kõlab ikka maru huvitavalt.

Jah, eks neil läheb tiba aega, et täiendada. Küllap varsti on nagu rekka, et 100 000 peaks ilma hoolduseta välja venitama ...

sass2401 kirjutas: ↑23 Okt, 2023 19:29 an2 tõlkis koos googliga:

Kas tanke tuleb hooldada iga 15 tuhande kilomeetri järel? Teeme seda iga 30 tuhande tagant, sest uued mahutid nõuavad vähem hooldust.

Tank, sõidetakse läbi muudkui 30 tuh km otsi ja siis hooldus- kõlab ikka maru huvitavalt.

Vbolla on tegu miski kõnekäänu laadse asjaga, nagu "tambovi koefitsent" või "harju keskmine". Või üritatakse tsiviilile selgeks teha kuidas hooldusega on, ehk lihtsalt kuna tehnilist personali pole siis lähevad olude sunnil välbad duublisse ja kõik ok.

_dumbuser_ kirjutas: ↑23 Okt, 2023 19:43

sass2401 kirjutas: ↑23 Okt, 2023 19:29 Tank, sõidetakse läbi muudkui 30 tuh km otsi ja siis hooldus- kõlab ikka maru huvitavalt.

Jah, eks neil läheb tiba aega, et täiendada. Küllap varsti on nagu rekka, et 100 000 peaks ilma hoolduseta välja venitama ...

Originaal artiklis väidetaksegi, et hooldusvälp on iga 15k km tagant aga kui vaja, nagu ka verelastel kombeks, siis tehakse, kui ressursid võimaldavad. Т-90 ressurs kapremondini on nende enda andmeil 14k km.

an2 kirjutas: ↑24 Okt, 2023 9:28
Originaal artiklis väidetaksegi, et hooldusvälp on iga 15k km tagant aga kui vaja, nagu ka verelastel kombeks, siis tehakse, kui ressursid võimaldavad. Т-90 ressurs kapremondini on nende enda andmeil 14k km.

Originaals on tõesti sedasi kirjas. Aga ilmselt on minu enda viga, et ma ei suuda uskuda, et see kolakas ongi tehtud mingite tuhandete kilomeetrite sõitmiseks. Kütuse ja õlikulu põhjal pole see reaalne. Tanklaid lihtsalt ei ole nii palju. Aga ilmselt on see minu enda kiiks. Ja päriselt on räme vahe kas on tegemist hoolduse või kapitaalremondiga.

Krdi hästi haakusite mu repliigiga.
Point on selles, et liivas ringi lastes võib roomikmasina veemiku resurss olla 1000 km kandis.
Kui see jutupaunik tankile selliseid hoolduvälpi lajatas, siis tuleks talle kiirabi tellida, mitte ta lugusid tsiteerida. IMO.

sass2401 kirjutas: ↑24 Okt, 2023 10:42 Krdi hästi haakusite mu repliigiga.
Point on selles, et liivas ringi lastes võib roomikmasina veemiku resurss olla 1000 km kandis.
Kui see jutupaunik tankile selliseid hoolduvälpi lajatas, siis tuleks talle kiirabi tellida, mitte ta lugusid tsiteerida. IMO.

Ega isegi poole Eesti suuruses Iisraelis neid tanke ilmaasjata treileril veeta. Niisama maanteel pläristamiseks on ressurss kole väike.

an2 kirjutas: ↑24 Okt, 2023 9:28
Originaal artiklis väidetaksegi, et hooldusvälp on iga 15k km tagant aga kui vaja, nagu ka verelastel kombeks, siis tehakse, kui ressursid võimaldavad. Т-90 ressurs kapremondini on nende enda andmeil 14k km.

Suurusjärk tundub usutav, venelased ise arvavad, et mootor peab vastu neil 1500 tundi (lääne tankil 3000+) ja ega tanki keskmine kiirus suurt üle 15 km/h ju ei olegi. Tanki mootor saab hullult koormust, sest tööstuslikel diiselmootoritel (mis on tegelt samad Perkinsi ja MTU mootorid) on ressurss tänapäeval juba 15 000 tunni taga. Vahe on selles, et need tsiviili mootorid tiksuvad madalatel tuuridel ja nendega ei paarutata.

ruger kirjutas: ↑20 Apr, 2024 15:4130% orkide tankide viimase 2 kuu kaotustest tulevad ründedroonidest

Vaadake, kui kiiresti olukord muutub. Alles hijuti oli "Javelin" rahva hulgas eduka tankitõrjumise sünonüümiks. Akf-id muretsesivad, et mis küll saab, kui Venemaa laoplatsidelt üles turgutatud soomustehnikaga rinde üle ujutab, nende kõikide jaoks ei jätku ju "Javeline". Nüüd ATGM 2%

Kriku kirjutas: ↑21 Apr, 2024 6:42

ruger kirjutas: ↑20 Apr, 2024 15:4130% orkide tankide viimase 2 kuu kaotustest tulevad ründedroonidest

Vaadake, kui kiiresti olukord muutub. Alles hijuti oli "Javelin" rahva hulgas eduka tankitõrjumise sünonüümiks. Akf-id muretsesivad, et mis küll saab, kui Venemaa laoplatsidelt üles turgutatud soomustehnikaga rinde üle ujutab, nende kõikide jaoks ei jätku ju "Javeline". Nüüd ATGM 2%

Väidetavalt siiski iga suurema rünnaku tõrjumise alus oleks ikkagi piisav hulk tankitõrjemiine, õlaltlastavad TT-relvad, miinipildujad ja mürsud, väljaõppinud jalavägi. Droonid on töö lõpetamiseks ja platsi puhastamiseks, ainult 20 protsenti FPVdest suudavad märki tabada ja nende purustusjõud on väike, tagasihoidlik.

Täpsem kokkuvõte: https://twitter.com/OSINTua/status/1780 ... oKVAg&s=19. Lühidalt ukrainlastel oli piisav hulk FPV droone Tonenke ja Krasnogorivka juures, kuid t iblad jõudsid soomusega ikkagi ukrainlaste positsioonide juurde.