www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas: ↑06 Juul, 2023 10:53 Kõik see eduraportöörlus on kena (ja A4-le omaselt paljusõnaline), aga põhiküsimus on vastamata - miks siis sel aastal polnud õiget konkurssi ja mida ette võtta, et järgmine aasta jälle oleks.

Ma saan täiesti aru, et ajateenistuse läbimise järgselt on kõik parem, AGA kui probleem on selles, et KVA-sse pole konkurssi, siis tuleb ajusid liigutada selle nimel, et see konkurss tekib, sest elu näitab, et need madala konkursiga kohad ei kipu täituma just karbi teravamate pliiatsitega.

Mina seda ajateenistuse nõuet ei fundamentaliseeriks. USA armees võib edukalt juhtida kompaniid Iraagis, olemata seda "sõdurietappi" eraldi läbinud. Veelgi enam, USA lennuväes juhib täna hävitajaid päris palju piloote, kes pole õhujõudude akadeemias päevagi käinud. Kõik see värk on tehtav tsiviilülikooli kõrvalt, ROTC formaadis, mida Eestis üldse millekski kõlblikuks ei peeta. Kui seal suudetakse, siis miks meil ei suudeta? Sõdime me ameeriklastest palju paremini? Ma ise küll kahtlustan, et USA-s on inimesed, kes paariks aastaks armeega liitudes koguvad endale ülikooliraha, on vaimuannilt natuke kirkamad kui need, kelle elu sihiks ongi sõjaväelaseks saada. Meie antud osa hõlvame peamiselt KL kaudu (väikest vähemust).

Ja ÄKKI, kui suudetakse kaasata seda ühiskonna kirkamat osa, kaob ära ka see 8-11 kuu probleem, sest tegemist polegi teismeliste lastega, kellega iga asja peale kulub meeletult aega, vaid nad õpivadki kiiremini? Kes on vaimult andekas, on andekas kõikjal, ka AK-4 puhastamises kui soovite.

kangelaspioneer kirjutas: ↑06 Juul, 2023 20:51 Nooremohvitseride kraesse on viimase paari aastaga kukkunud mitmeid ülesandeid, mida varasemalt täitsid teised (referendid, personal jne)

Kaitseväes on inimvaraga seotud uuringute läbiviimine seni olnud hajutatud
mitmete ametkondade vahel, mistõttu puudub uuringute süsteemsus, ühtne
koordinatsioon ja erinevate uuringute omavaheline seos ning nende ühitamise
võimekus (Trumm jt. 2016). Seetõttu ei taga olemasolevad uuringud piisaval
määral otsuseprotsessideks vajalikke teadmisi ja järjepidevat monitooringut
riigikaitselise inimressursi kohta. Andmeallikatest mida võiks kasutada näiteks
tervise ja kaitsevõime teemade analüüsiks selgub, et erinevate ametkondade
vajadustest lähtuvalt on andmed kogutud erineva eesmärgiga, tasemega ja
detailsusega. Juurdepääs nendele andmestikele on valdavalt piiratud või andmed
on kogutud viisil, mis ei võimalda nende täiendavat analüüsi (Oja 2015).
Inimvaraga seotud andmestike komplekteerimisel on soovitatud, et andmestik
võiks olla koostatud ja andmekogumine rakendatud nii, et see võimaldaks
interdistsiplinaarset uurimistööd ja analüüsi, mis tagaks selle tulemuste
kasutamise igapäevases militaarpraktikas (Erley 2012). Samas märgitakse, et
andmestiku komplekteerimisel ja haldamisel on oluline koostada andmefail viisil,
et andmestik võimaldaks teha regulaarset seiret ja statistilist analüüsi, kuid samas
sobiks ka erinevate distsipliinide uurimisrühmadele teaduslikuks analüüsiks.

https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/249092

Kõrgemad ohvitsere kokku 12
Vanemohvitsere 547
Nooremohvitsere 507
Vanemallohvitsere 1182

Tegevväelaste värbamist hakkab üha rohkem mõjutama tööjõuturul toimuv, kus tööealine osa
elanikkonnast väheneb järgneva kuue aasta jooksul hinnanguliselt 6% (ca 52 000 töötajat). Samuti
mõjutab värbamist üldhariduskoolide lõpetajate (peamine värbamisväli Kaitseväe ühendatud
õppeasutuste põhikursustele) arvu langus tänaselt 7400-lt 5950-ni 2017. aastal. Selles olukorras tuleb
enam pöörata suuremat tähelepanu juba teenistuses olevate tegevväelaste süsteemis hoidmisele.

https://kra.ee/wp-content/uploads/sites ... s_2015.pdf

Kõrgemaid ohvitsere kokku 9
Vanemohvitsere 552
Nooremohvitsere 542
Vanemallohvitsere 1094

2016. aastal värvati Kaitseväkke ja Kaitseliitu kokku 308 tegevväelast (2015. aastal oli värvatute hulk
384), teenistusest lahkus 285 tegevväelast (2015 lahkus teenistusest 253 tegevväelast). Vabatahtlik
personalivoolavus tegevväelaste hulgas kasvas 2016. aasta lõpuks 8,9%-ni.

Kõrgemaid ohvitsere kokku 12
Vanemohvitsere 582
Nooremohvitsere 526
Vanemallohvitsere 1134

2017. aastal kogu personalivoolavus tegevväelaste hulgas oli 10% ning vabatahtlik voolavus 8,4%

Kõrgemaid ohvitsere kokku 11
Vanemohvitsere 590
Nooremohvitsere 550
Vanemallohvitsere 1177

2018. aastal värvati Kaitseväkke 359 tegevväelast (2017. aastal oli värvatute hulk 305 ja 2016.
aastal 306). Võrreldes varasemate aastatega on värbamine olnud suurem vaid aastatel 2012 ja 2008.

Lahkunud on aasta jooksul 223 tegevväelast, mis on võrreldes 2017. aastaga 40 võrra vähem ehk -
15%. Lahkumine on olnud väiksem vaid aastal 2012 ning majanduskriisi mõjuga aastatel 2009–
2010.

2018. aastal oli tegevväelaste hulgas vabatahtlik voolavus 5,3%.

Kõrgemaid ohvitsere kokku 11
Vanemohvitsere 581
Nooremohvitsere 576
Vanemallohvitsere 1231

Võrreldes viie viimase aasta sama perioodiga on 2019. aastal tegevväelaste värbamine
olnud kõrgeim.

Samas on ka tegevväelaste lahkumine olnud 2019. aastal viie aasta kõrgeim. Aasta jooksul lahkus
299 tegevväelast, mis on võrreldes aasta varasemaga 76 võrra rohkem. Peamisteks lahkumiste
põhjusteks 2019. aastal oli pensionile jäämine (37), parem pakkumine väljaspool kaitseväge (35),
perekondlikud põhjused (27) jms. Samas moodustavad märkimisväärse osa need tegevväelased, kes
oma lahkumise põhjust ei avalikusta (69). Lahkujatega vesteldes tuuakse probleemina esile suurt
töökoormust ja töö- ning eraelu tasakaalu püüdmist.
Lahkumiste osas on kõige murettekitavamaks trendiks nooremohvitseride lahkumine, mis avaldab
negatiivset mõju kaitseväe arengule pikemas perspektiivis. Kui aastatel 2010–2018 lahkus
keskmiselt 21 nooremohvitseri aastas, siis 2019. aastal oli lahkujaid 32.

Ohvitsere kokku 1207 [2019 oli 1168]

Võrreldes viimase kuue aasta sama perioodiga on 2020. aastal tegevväelaste värbamine olnud kõrgeim.

2020. aastal lahkus tegevteenistusest 288 tegevväelast, mis on võrreldes aasta varasemaga 11 võrra
vähem. Tegevväelaste seas peamisteks lahkumiste põhjusteks oli tähtajalise lepingu lõpp, ei
avaldanud teenistusest lahkumise põhjust (58), perekondlikud põhjused (50) ja tegevteenistuse
nõuetele mittevastamine (43). Lahkujatega vesteldes tuuakse probleemina esile madalat palka
(eelkõige IT-sektor), suurt töökoormust ja töötingimusi (sh asukoht).

Lahkumiste osas on kõige murettekitavamaks trendiks tegevteenistuse nõuetele mittevastavus, s.t,
tegevväelased ei soorita ettenähtud üldfüüsilisi katseid või ei läbi Kaitseväe arstlikus komisjonis
terviseseisundi vastavuse hindamist.

Kaitseväe Akadeemias asus põhikursusele õppima 91 kadetti. 51 inimest asus õppima organisatsiooni
väliselt (ajateenistus 39 inimest + reservteenistus 12 inimest) ning 40 inimest liikusid õppima
organisatsiooni siseselt. Värbamiskeskuse KVA täidetud tellimustest 51 olid kadetid, kes asusid õppima
maaväe, õhuväe või mereväe põhikursustele.

tegevväelaste arv: 2021 = 3536 ; 2022 = 3536

Perioodil 01.01-31.12.2022 lahkus tegevteenistuses 449 tegevväelast ja teenistusse asus 345.
Vabatahtlik tegevväelaste voolavus oli 6,6%. Võrreldes 2021. aastaga on tegevväelaste voolavus
jäänud samasse suurusjärku. 2022. aastal ajateenistuse lõpetanutest 178 jätkas tegevteenistuses (2021.
aastal 139). 2022. aastal kandideeris Kaitseväe Akadeemias maa-, mere- ja õhuväe põhikursustele
kokku 185 inimest ehk konkurss oli keskmiselt 2,1 inimest ühele õppekohale. Konkursi kasvule aitas
kaasa suvisest kandideerimisest eraldiseisvalt vastuvõtukatsete korraldamine ajateenijatele aasta
alguskuudel. Ajateenijad on Kaitseväe Akadeemia jaoks oluline värbamisväli, mistõttu on nende
sidumine akadeemiaga juba ajateenistuse jooksul positiivse mõjuga. Kahel viimasel aastal (2021- 92
kadetti ja 2022- 91 kadetti) on olnud Kaitseväe Akadeemiasse läbi aastate suurimad vastuvõtud.
Kaitseväe Akadeemias õpinguid alustavate kadettide suurem hulk tagab lähitulevikus, koolituse
lõppedes, uute võimetele vajaliku juhtivkoosseisu ja instruktorid.

Täna said Tartus rakendusliku kõrghariduse sõjaväelises juhtimises ja nooremleitnandi auastmetunnused Kaitseväe Akadeemia 54 maa-, õhu- ja mereväe põhikursuse lõpetajat ...

brigaadikindral Vahur Karus: „Täna lõpetab 54 põhikursuse lõpetajat. Sellest majast ei ole kunagi varem nii palju ohvitsere välja läinud."
https://www.kvak.ee/uudised/kaitsevae-a ... -tunnused/

Eile alustasid Kaitseväe Akadeemias õppetööd 2020. aasta maaväe, õhuväe ja mereväe põhikursustele immatrikuleeritud 83 uut kadetti.
https://www.kvak.ee/uudised/kaitsevae-a ... ohikursus/

Täna said Tartus rakendusliku kõrghariduse sõjaväelises juhtimises ja nooremleitnandi auastmetunnused Kaitseväe Akadeemia 34 maa-, õhu- ja mereväe põhikursuse lõpetajat
https://www.kvak.ee/uudised/president-a ... etunnused/

Rakenduskõrghariduse tasemel saab Kaitseväe Akadeemias õppida maa-, mere- ja õhuväe õppesuundadel ohvitseriõppes kokku 75 õppekohal,
https://www.kvak.ee/uudised/uus-algas-d ... deemiasse/

Kaitseväe hinnangul tähendab aastas 4000 ajateenija teenistusse kutsumine vajadust värvata juurde umbes 50 tegevväelasest instruktorit. Kuigi kehtivas Riigikaitse arengukavas nähakse ette tegevväelaste arvu kasvu 2031. aastaks 300 võrra, ei tähenda see automaatselt, et suureneb nende tegevväelaste arv, kes otseselt igapäevaselt tegeleks ajateenijatega.

Potentsiaalne kitsaskoht on instruktorite koolitamine ja värbamine, sest juba praegu ei ole kõik ametikohad täidetud, mistõttu instruktoritel on ettenähtust suurem koormus. Ajutise lahendusena on Kaitseväes seni rakendatud jaanuarikuus teenistust alustanud ja nooremallohvitseride kursuse läbinud ajateenijaid, kes aitavad läbi viia sama aasta juunis-juulis teenistust alustavate ajateenijate sõdurioskuste baaskursust. Samas ajateenijatele ei tohiks panna veel täit vastutust uute ajateenijate kõigi väljaõppe-eesmärkide saavutamise eest.

Ohvitseriks saamiseks ja rohkem kui 30-liikmelise rühma eesotsas teenimiseks vajalik väljaõpe kestab Kaitseväe Akadeemias kolm aastat ning rühmavanemate ja instruktorite väljaõpe vanemallohvitseride kursusel kestab üks aasta. Potentsiaalsete õppurite hulk ja õppeasutuste vastuvõtu võimekus on paraku piiratud. Riigikontroll soovitab ajateenijate arvu suurendamisega seotud kulud võimalikult terviklikult selgeks teha ning tagada ajateenijate arvule vastaval hulgal tegevväelaste värbamine ja väljaõpe.

https://www.riigikontroll.ee/Suhtedaval ... fault.aspx

Fucs kirjutas: ↑07 Juul, 2023 14:18 Avalikest allikatest leiab tonnide viisi uuringuid ajateenijate teenistusest väljalangemise kohta.
Eraldi ka naiste väljalangemise kohta. Eraldi on uuritud erinevaid asju reservväelaste kohta.
Põhiliselt on uuritud terviseprobleemide tõttu väljalangevust.
Loodetavasti on viimase 7 aasta jooksul pädevamalt uuritud ka ohvitserkonna väljalangemise põhjuseid ja Kaitseväe Akadeemiast väljalangemise või sinna mitteastumise põhjuseid.

Alustuseks meenutus 20 aasta tagant...

Eesti ohvitseridest on sõjaline kõrgharidus vaid üheksal protsendil, Kaitseväekolledzhi lõpetab esimene lend, Väljaõpe välismaal, Kaitseväe Lahingukoolis õpib armee koorekiht, Kool on karm, Haritud allohvitserkonna algus, Eesti ohvitseri ajendab tegutsema.

Eestis on kokku ligi 650 ohvitseri (siia on arvestatud nii kaitseväe, Kaitseliidu kui ka piirivalve ohvitserid), neist 100 on arvatud reservi. Igal aastal lahkub kaitseväest peamiselt perekondlikel põhjustel 50 ohvitseri. Kaitsejõudude peastaabi personaliosakonna ülema kapten Ahti Põldma sõnul on see arv peaaegu sama suur kui ohvitseride kursuste lõpetajate arv.

Praegune ohvitserkond moodustab 29% vajalikust. 63% ohvitseridest on keskharidus, 28% kõrgharidus ja 9% sõjaline kõrgharidus.

Kaitsejõudude peastaabi personaliosakonna ülema kapten Ahti Põldma sõnul tuleb Eesti kaitseväe ohvitseride sõjaväelisest haridusest rääkides silmas pidada, et see võib olla omandatud kolmel viisil: endises N. Liidu armees, mõne teise võõrriigi armees ja Eesti kaitseväes, kusjuures kaitsejõududes pidavat olema ka kahe maailmasõja vahel Tondi sõjakoolis hariduse saanud mehi.

Kapten Põldmalt saadud andmete järgi on 650 ohvitserist ligi pooled ette valmistatud ohvitseride kursustel (varem viidi kursusi läbi Eesti Riigikaitse Akadeemia juures, praegu Paldiskis kaitseväe väljaõppekeskuses).

Tänaseni on kursused lõpetanud üheksa lendu, esimene lend alustas detsembris 1991 ja lõpetas veebruaris 1992. Kapten Põldma sõnul oli alguses õpiaja pikkuseks kursustel neli kuud, siis kuus ja kaheksa ning äsja alanud kursus kestab üheksa kuud. Neist üheksast kolme vältel teevad kadetid Meegomäel lahingukoolis läbi allohvitseride kursused.

Eesti Riigikaitse Akadeemia Kaitseväekolledzhi lõpetab tänavu esimene lend. Kapten Põldma andmetel peaks sealt tulema 27 haritud ohvitseri, kellest üheksa läheb piirivalvesse. Kaitse-väekolledzhi lõpetanud saavad üldjuhul lipniku auastme ja parimad nooremleitnandi oma.

Kaitseministeeriumi riigikaitselise hariduse büroo juhataja Urmas Rennit rääkis kaitseväekolledzhist rahuloluga. Tema sõnul tulevad sealt intelligentsed ohvitserid, kes saavad ka rakendusliku kõrghariduse, kadette koolitavad teiste seas Tallinna kõrgkoolide aktsepteeritavad õppejõud. Renniti arvates tuleb lähemas tulevikus nii kiiresti kui võimalik lõpetada kiirustamine ohvitseride ettevalmistamisel.

Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja Illo-Mati Pilvet pidas vajalikuks lisada, et kadettide õppetöö on väga tihe, nad on tegevuses 14 tundi. Pilveti sõnul on õppeplaanis ka sellised ained nagu etikett ja kohustuslikud tantsukursused.

Kapten Põldma pidas kaitseväekolledzhi haridust eriti oluliseks just seetõttu, et ohvitseride kursused ei anna piisavalt üldhariduslikku ettevalmistust. Kaitseväe peainspektor kapten Harri Ints rõhutas vestluses «Postimehega», et ohvitser on paljuski ka pedagoog ning pedagoogilisi ja psühholoogilisi aineid saavad korralikus mahus just kaitseväekolledzhi kadetid. Intsi sõnul ei saa teha kaheksa-üheksa kuuga kursustel pedagoogi.

Kapten Põldma sõnul on kaitsejõududes väga suur puudus erinevate spetsialistide järgi (juristid, arstid, insenerid). Seda arvestades on viimasel ajal hakatud parimatele ohvitseridele andma ka tsiviilharidust. Nii näiteks õppivat Tartu Ülikoolis kaks ohvitseri ja Tallinna Tehnikaülikoolis üks ohvitser.

Ülikoolis õpingute ajal säilib ohvitseridel nende põhipalk, õppemaksu tasub peastaap ning tagamaks pärast kõrgkooli lõpetamist ohvitseri jäämist kaitseväe teenistusse on neil kohustus pärast stuudiumi teenida kuus aastat armees, rääkis kapten Põldma.

Väga oluliseks ohvitseride koolitamise võimaluseks on nende väljaõpe välismaa sõjakoolides. Kaitsejõudude peastaabi andmetel õpib praegu erinevates sõjakoolides välismaal 53 kadetti, kaitseministeeriumi andmetel aga 40 ringis. Mõned näited: tänavu lõpetavad 15 eesti meest Soomes Santa Hamina kadetikooli, kaks kadetti õpivad USA mereväeakadeemias, üks USA maaväeakadeemias ja üks samas õhuväeakadeemias, Saksamaa erinevates sõjakoolides on 13 eestlast ja Poolas Wroclavi Kõrgemas Ohvit-seride Koolis kaks.

Kapten Põldma sõnul on suureks probleemiks välismaal õppides nõrk tase võõrkeelte valdamisel. Kapteni sõnade kohaselt pidurdavat see muuseas ka kaitsejõudude väliskontakte. Tema selgitusel on suur raiskamine, kui välismaale õppimaminejad selle maa keelt eelnevalt sama sõjakooli juures õpivad. Kokkuhoidlikum olevat võõrkeel enne Eestis selgeks teha. Sellele teele olevat ka mindud.

Urmas Rennit kinnitas, et kõik välismaal õppivad kadetid on oma tuleviku sidunud Eesti kaitseväega. «Postimehe» täpsustusele, kas nende kõigiga on sõlmitud ka vastavad lepingud, ütles Illo-Mati Pilvet, et kahjuks päris kõigiga pole ning see olevat tema sõnul olnud kaitseväe kasvuaja suur möödalaskmine.

https://www.postimees.ee/2473745/eesti- ... -tegutsema

... suur osa auru läheb mingile adminkäkile

Esiteks, Eestis on kõrghariduse omanadamine praktiliselt tasuta, samas kui USA-s maksab vähegi korraliku kõrghariduse omandamine sadu tuhandeid dollareid, mida USA riik on valmis USA relvajõududega liitujatele kompenseerima – ROTC programmi puhul juba enne armeeteenistusse astumist, sõdurite ja allohvitseride puhul pärast armeeteenistuse läbimist. See süsteem võimaldab USA relvajõududel oma kutselisse armeesse värvata üldiselt väga hea kvaliteediga ohvitsere kui ka reakoosseisu. Meil sellist seos ülikoolihariduse omandamisega pole, sest üldiselt makstakse see kõik eos maksumaksja poolt kinni – ja kui ka ei maksta, siis õppemaks on USA-ga võrreldes ikkagi üsna sümboolne.

Teiseks pole USA näitel minu arvates mõtet rääkida ajateenistuse läbimise mittevajalikkusest ainuüksi sel põhjusel, et USA-s sellist kohustuslikku süsteemi lihtsalt pole.

Kapten Trumm kirjutas: ↑12 Juul, 2023 12:08 ... Minu küsimus on, et milles seisneb see ajateenistuse antav lisandväärtus ja miks on vaja selleks kulutada noore inimese elust aasta, kui sama asja saab ka kiirendatud korras sõjakoolis ära teha. Ja äkki, kui KVA suudetakse gümnalõpetaja paremikule ahvatlevaks muuta, siis suudetakse see ettevalmistav osa läbida ka väga kiiresti, kiiremini kui nendega, kes seal oma 8-t kuud täis venitavad...

Tahvel ja selle päevikud. Kaugemalt vaadates ei tundu see ikka veel normaalse töövoo osana.

Personali- ja muude tugiteenuste tsentraliseerimine, see ka ampsab tüki RÜ ajast kõiksugu sisendite kogumiseks, kontrollimiseks ja edastamiseks

Kursusepõhine VÕ, mis ühelt poolt lahutab ülemat üksusest ning teisalt on suureks proovikiviks valitutele.

VÕ sündmuste ettevalmistamine

SA üksuse teemad

...- konkureerivad RA VÕ tegevustega.