www.militaar.net

Need kaks asja on nende hulgas.
Üürimajad on maailmavaateline seisukoht. Turutõrge selles vallas kindlasti valitseb. Ja kas pole natuke silmakirjalik, kui ühelt poolt soovime me palju lapsi peredesse, aga sellele, kus nad elama peaks, kui eluasemelaenu maksmisel raskused tekivad, ei mõtle nagu keegi. Samuti on asulaid, kuhu pangandus ei võta riski mingit elamuehitust finantseerida ja nii see ääremaastumine edeneb. Eesti eluasemepoliitika on küllaltki nõrk ja jätab kõik riskid indiviidile võrreldes või vägagi parempoolsete riikidega nagu USA või UK.
Ja et EA suhtes käis riigiabi järelevalvemenetlus, oli äriringkondades hästi teada. Kas ta oleks pidanud jälle mingi rahvale valetamisena sarnaneva strateegilise kommunikatsiooniga tegelema?
Ja seda praamide tellimist ning liinikonkursil osalemist kottis üks poliitjõud ikka täiega. Väidetavalt oli küsinud ka Leedolt raha. Ning kuhu ikka see üüratu parvlaevade eest makstud altkäemaks läks? Mis erakonna mees see Kiil oli? Vägisi sedamoodi, et kui ei saanud ühelt poolt, siis tiriti teiselt poolt. Minister Palole aga kleebiti mingi hüsteerilise tädi silti.

Martin Peeter kirjutas:Üürimajad on maailmavaateline seisukoht.

Jah. Kolhoosid olid samamoodi maailmavaateline seisukoht. Kas see muudab emba-kumba mõtet paremaks?

Martin Peeter kirjutas:Ja kas pole natuke silmakirjalik, kui ühelt poolt soovime me palju lapsi peredesse, aga sellele, kus nad elama peaks, kui eluasemelaenu maksmisel raskused tekivad, ei mõtle nagu keegi.

Võtavad sellise eluasemelaenu, mida maksta jõuavad.

Martin Peeter kirjutas:Samuti on asulaid, kuhu pangandus ei võta riski mingit elamuehitust finantseerida ja nii see ääremaastumine edeneb.

Nendes või nende ümbruses ei ole tavaliselt elamispinna leidmisega raskusi.

Martin Peeter kirjutas:Ja et EA suhtes käis riigiabi järelevalvemenetlus, oli äriringkondades hästi teada. Kas ta oleks pidanud jälle mingi rahvale valetamisena sarnaneva strateegilise kommunikatsiooniga tegelema?

Ei, realistliku ajahorisondi välja ütlema.

Võtavad sellise eluasemelaenu, mida maksta jõuavad.

Mõtet, et laste sünniga peresse võiks riik eluasemelaenu kustutada, ei tule peale?

See üürimajade idee on kasutusel ka Soomes. Võib-olla sealne kõrgem moraalitase hoiab ära probleemid ala Tallinna munitsipaalkorterid. Lisaks on seal veel lausa munitsipaal- tööstuspargid, kus KOV ehitab valmis võrgud ja annab neid soodushinnaga ettevõtjatele, ainult tulge ja tehke, et oleks tööd (kasutusel tavaliselt suurtest keskustest eemal).

Täna jääb suurema ettevõtmise avamine ka selle taha, et kohapeal pole tööjõudu. Ja natuke turul saadaolevaid kortereid asju ei muuda. Seepeale keeravad need turul olevad uurijad hinnad kosmosesse ja ongi kõik. Ega ilmaasjata Dzingeli taolised odavhotellid ei keskendu väljastpool asumit sisseütleva tööjõu majutamisele, "üüriturg" stiilis üks korter Lasnamäel, 2 Mustamäel ja kolmas Kakumäel, lihtsalt ettevõtja vajadusi ei täida. Ja tihti pole see nii lihtne, et majutus on töölise probleem. Alternatiiviks on, et tööline läheb tööle sinna, kus taolised mured lahendatud on. Dzinglit aga eelistatakse korterite uurimisele seepärast, et hommikul tuleb buss järgi ja saad oma 35 töölist kõik ühest kohast kätte.

Aastal 1999 oli võimalik näha ühe sisejulgeolekuasutuse enda üürimaja Helsinkis, sest pidi olema probleem töötajatega, Helsinkis elamine ja elamispind kole kallis, tööle minnakse väljaspool Helsinkit. Lahendusena ehitati ametkondlik üürimaja, kus mingisse mõõduka üüriga (otsekulud tuli muidugi kõik üürnikul maksta) sai ametikorteri.

Niiet see pole nii lihtne midagi, et turult saab ja on kättesaadav. Muidugi ei tohi sellest kujuneda jama, mis on kujunenud Tallinnas.

See kolhoosikorra sissetoomine on nüüd küll sildistamine. Soovitan guugeldada märksõna affordable housing ja uurida, milliseid erinevaid skeeme arenenum maailm kasutab.

Nii äri kui laste tegemine on suur risk. Eesti on kuidagi väga tige kui realiseerub negatiivne stsenaarium.

Soomes need majad ikka KOVi ehitatud. (Võib olla riigi raha eest), aga kuuluvad KOVile. Ja nende asumite probleemne kontingent ongi viinud mõned linnaosad seal getostumisele. Lastega perede probleemi see ka ei lahendanud, tugesid saavad lastega pered taotleda ju üks kõik kuhu ja kuidas, keegi ei saa ju sundida neid seal sotsiaalmajas elama.

Lemet kirjutas:

Võtavad sellise eluasemelaenu, mida maksta jõuavad.

Mõtet, et laste sünniga peresse võiks riik eluasemelaenu kustutada, ei tule peale?

Ei tule. Esiteks peaks selleks mingi piirmäär olema (või võtab iga noor pere 3 M ja siis riik muudkui kustutab?) ja teiseks on Eestis niigi Euroopa kontekstis helde vanemapalk. Kui ma sellest eelmisel aastal ühe Hollandi vabrikandiga rääkisin, siis vangutas ta pead ja ütles, et nemad ei saaks midagi sellist endale lubada. Väide on muidugi väär, küll nad saaksid, kuid näitab hästi tausta. Riik aitab laste sünni puhul juba niigi palju.

Martin Peeter kirjutas:See kolhoosikorra sissetoomine on nüüd küll sildistamine.

Ei ole. Sina käisid välja arusaamatu argumendi "maailmavaatelisest seisukohast". See, et mingid seisukohad kellegi maailmavaatest tulenevad, et tee neid targemaks. Kolhoosikord illustreerib seda kurba tõsiasja.

Lemet kirjutas:

Võtavad sellise eluasemelaenu, mida maksta jõuavad.

Mõtet, et laste sünniga peresse võiks riik eluasemelaenu kustutada, ei tule peale?

Tegin kunagi sellise puusalt rehtungi.

2020 – 2030.
Kompenseerida alates
2020.a sündivate laste vanematel 1/3 eluasemelaenu maksetest. Eesmärk võiks olla 25000 elussündi
aastas.

Kompensatsioonimehhanism võiks rakenduda alates aastast 2020 sündivate laste puhul. Riik
maksab sellest aastast alates lapsevanematele 1/3 ulatuses nende eluasemelaenu makstetest.
Toetusele võiks seada ülempiiri nagu seda tehti elektriautode ostu puhul. Mõistlik piir jääb 90 000
euro juurde. Ilma sissemakseta eluasemelaenu puhul jääb kuumakse sellisel juhul 460 euro juurde.
Antud summast võiks riik kompenseerida 1/3 ehk 153 eurot kuus, mis teeb aastakuluks 1836 eurot.
Teise lapse saamise puhul juba 2/3 ja kolmanda lapse sünnipuhul kogu laenumakse. Eestlaste
iibekõver hakkab tõusma siis, kui sünnib piisavalt kolmandaid, neljandaid jne. lapsi. Rääkides 25
000 elussünnist aastas teeb see riigi kuluks aastas ca 46 miljonit eurot. Väiksemates linnades jäävad eluasemete hinnad üldiselt alla selle, Tallinnas üle.

Minu arust on laenajatele teiste ees eeliste loomine põhimõtteliselt vale tee. Annab signaali, et muudkui laenatagu. Nii neid KV- ja muid tarbimismulle üles puhutaksegi.

Kriku kirjutas:Minu arust on laenajatele teiste ees eeliste loomine põhimõtteliselt vale tee. Annab signaali, et muudkui laenatagu. Nii neid KV- ja muid tarbimismulle üles puhutaksegi.

Ja Rootsi? Väidetavalt saab sealses süsteemis 130 (!) aasta peale kinnisvara laenu venitada. Sisuliselt maksad pangale
ainult intressi, nagu üüri. Kui rikkaks saad (noored inimesed alguses ju) ostad välja.

Mul on hea sõber Soomes, läks kümme aastat tagasi, sisuliselt kaks kätt taskus. Med.töötaja. Kusagil kahe aastaga oli võimalik korter, seejärel
mõni aeg hiljem, ridaelamu. Pank vaatas inimest,vaatas töökohta - ''pole probleemi''. Tegu on sisuliselt keskmist palka saava majanduspagulasega..

Veel üks hea sõber Norras. Ehitaja. Mitte ühtegi sõna kohaliku keelt. Pakuti- võta oma naine ja kolm last, tule polaarjoone
juurde elama. Uus maja, keeleõppeprogramm, töökoht.

Meil on ilmtingimata vaja iga sent niigi vaestelt noortelt inimestelt kätte saada, kui vaja, siis paneme kodu müüki juhul kui
pereisa ajutiselt töötuks jääb. Neivelti stiilis. Sama seltskond saab sellisel viisil hangitud tulu rahulikult tulumaksuvabalt riigist välja viia.

Eesti Panga andmetel on Eestis tegutsevad kommertspangad teeninud aastatel 2000-2013 kasumit 2,6 miljardit eurot. Samal ajal on jaotatud kasumilt makstud Eesti riigile sel perioodil ettevõtte tulumaksu vaid 59 miljonit eurot, mis on veidi vähem kui 2,3% kasumist. See on selgelt ebapiisav. On arusaamatu, miks me laseme vabatahtlikult Eestist rahal välja voolata,“ sõnas Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Tarmo Tamm.

P.S Kuidas selle Swedi K3 sambaga ikkagi nüüd on? Kasvab mürinal?

gorilla kirjutas:

Kriku kirjutas:Minu arust on laenajatele teiste ees eeliste loomine põhimõtteliselt vale tee. Annab signaali, et muudkui laenatagu. Nii neid KV- ja muid tarbimismulle üles puhutaksegi.

Ja Rootsi? Väidetavalt saab sealses süsteemis 130 (!) aasta peale kinnisvara laenu venitada. Sisuliselt maksad pangale ainult intressi, nagu üüri. Kui rikkaks saad (noored inimesed alguses ju) ostad välja.

Seda ei maksa ju riik kinni.

Kriku kirjutas:

gorilla kirjutas:

Kriku kirjutas:Minu arust on laenajatele teiste ees eeliste loomine põhimõtteliselt vale tee. Annab signaali, et muudkui laenatagu. Nii neid KV- ja muid tarbimismulle üles puhutaksegi.

Ja Rootsi? Väidetavalt saab sealses süsteemis 130 (!) aasta peale kinnisvara laenu venitada. Sisuliselt maksad pangale ainult intressi, nagu üüri. Kui rikkaks saad (noored inimesed alguses ju) ostad välja.

Seda ei maksa ju riik kinni.

Pangad toimetavad viisil mida riik lubab. Ehk kohalik kultuuriruum peab normaalseks.
Taanis oleks selline asi mida Danske juhtkond siin salaja aretas mõeldamatu.

Jah, muidugi, aga siiski: seda mulli ei köeta Rootsis riigi rahaga. Kui riik asuks eluasemelaene kustutama, siis kütaks. Mitte keegi ei keela ka Eestis pankadel 130 aastaks laenu anda.

Kriku kirjutas:Jah, muidugi, aga siiski: seda mulli ei köeta riigi rahaga. Kui riik asuks eluasemelaene kustutama, siis kütaks. Mitte keegi ei keela ka Eestis pankadel 130 aastaks laenu anda.

Jutt ei ole mulli kütmisest.

Jutt on sellest, et kahel noorel inimesel ei ole 25000€ võtta enda kodu (2-3 toalise uue korteri 20% Tallinnas või Tartus) ostmiseks.

Järgmine kaader- Soome, Rootsi, Norra. Nimetatud sihtkohtades ilmneb õige varsti- pole probleemi, saab.

Riiklik garantii. Riik kui käendus. Midagi rohkem pole vaja.

See nüüd päris nii ka ei ole, lihtsalt inimesed on kindlustatud. Töö kaotamise puhul ei maksa tööturaha riik vaid liit. Liidult saab ka laste ja vist isegi laenude jaoks raha. Pluss riik vajadusel pakub sellele lisa tugesid.

Pankadel on lihtsam seal.