www.militaar.net

Energiklass arvutatakse aastase tarbimise järgi - maja peab taastuvat rohkem tootma kui taastumatut kulutab. Kui generaator töötab vähe, pole probleemi. Päikesepaneelid on kõvasti odavnenud ja kw 1000 euri eest peaks firmad sabas seisma täna, ise kokku pannes peaks saama veel poole odavamalt. Ainult paneelid on juba 30 senti watt. Kui kasutada ainult alalisvoolu, pole vaja seda vahelduvvooluks teha ja saab odavamalt.

Vähemalt mõned aastad tagasi oli India suuruselt 2. või 3. diisli tarbija telekom oma baasjaamadega. Elektrivõrk ei pea tarbijate kasvule vastu ja kehvemates piirkondades olevat igapäevased ca 8 tunnised katkestused normaalsus, seega traadita side sisuliselt genekate peal jooksiski.

Mõni aasta tagasi...

... Keskmine elumaja päikesepaneelide süsteem on võimsusega 6 kW. Süsteem maksab paigaldusega plekk-katusele ning mikrotootja liitumisega 1,46 eurot/W ehk alla 10 000 euro. Taolise päikeseelektrijaama tootlikkus on aastas ca 5500 kWh.

Kapten Trumm kirjutas:Kaardimaksete toimimiseks on vajalik side (elekter) ja elekter müügikohas.
...
Sularaha kättesaadavuseks on vajalik sularahaautomaatide töötamine.

Trumm,
sinu probleemid algavad sellest, et ikka ja jälle kolistad sa ämbrit sama stsenaariumi järgi:
1. Püstitad eelduse
2. Konstrueerid selle eelduse ümber mingi olukorra
3. Teatad võidukalt, et nii asjad ju ei tööta ja kõik kes sellest aru ei saa on lollid.

Eeldused, paraku, on tihtipeale pehmelt öeldes vildakad.
Olgu sulle siis teadmiseks - kumbki ülalviidatud teenustest ei ole HOS järgi minu teada nõutavad või vähemalt ei olnud seda aastal 2013 kui ma ühele Eestis tegutsevale pangale pidin tegema eelanalüüsi ja maksumuse hinnangut teemal "kuidas panga süsteemid kokku viia peatselt kehtima hakkavate HOS nõuetega". Tollal sai üksipulgi üle käidud kõik panga teenused ja maha tõmmatud kõik, mis HOS järgi nõutav pole. Kui sulle ei meeldi, et HO seisundis ei saa baaris teenindaja puusal rippuvasse terminali viibata, siis vingu seadusandja kallal. Pangad on oma tegevuse/süsteemid viinud kooskõlla kehtiva õiguskorraga.

Küsimus muide ei olnud niipalju selles, mida HOS nõuab, vaid selles, milleks pangad valmis on.
Ei ole nad "igaks olukorraks" valmis midagi.
Suurema elektrikatkestuse ajaks lihtsalt majandus seiskub, kuna raharinglusest 99,9% käib elektroonselt ja need nõuavad veel mitme-setme lüli valmisolekut, pangakontori varutoitest üksi ei aita. Mina nt ei kannagi enam sularaha rahakotis. Põhiline probleem, miks toimub seiskumine, on telekomi teenuste kadumine. Kaob internet, kaob ka side näiteks pangaautomaatidega. Sealt ei jookse mingit erilist juhet panka, vaid info liigub sama netti pidi, mis kaob. Samuti ei jookse sealt genekate mürinas peakontorist mingit juhet automaati Kapa-Kohilas, et seal sulli saab võtta. Kui Kapa-Kohilas voolu pole, on ka automaat natukese aja pärast tumm.

Kui e-riigis on normaalsus mõnest üksikust allesjäänud pangakontorist jagada 2 km pikkusele järekorrale sularaha ja nimetada seda "sularaharingluse tagamiseks", siis tuleb muidugi tõdeda, et e-riik my ass.

Nüüd aga vildakatest eeldustest:

Olgu sulle siis teadmiseks - kumbki ülalviidatud teenustest ei ole HOS järgi minu teada nõutavad või vähemalt ei olnud seda aastal 2013 kui ma ühele Eestis tegutsevale pangale pidin tegema eelanalüüsi ja maksumuse hinnangut teemal "kuidas panga süsteemid kokku viia peatselt kehtima hakkavate HOS nõuetega". Tollal sai üksipulgi üle käidud kõik panga teenused ja maha tõmmatud kõik, mis HOS järgi nõutav pole. Kui sulle ei meeldi, et HO seisundis ei saa baaris teenindaja puusal rippuvasse terminali viibata, siis vingu seadusandja kallal. Pangad on oma tegevuse/süsteemid viinud kooskõlla kehtiva õiguskorraga.

Lp kasutaja 2korda2, teie harimiseks panen aga siia kehtiva HOS redaktsiooni, et saaksite oma rumalust häbeneda. Makseteenus konkreetselt on KA elutähtis teenus. Samamoodi on elutähtsad teenused telefoniside, mobiil- ja andmeside.

https://www.riigiteataja.ee/akt/117052020003

5. peatükk
Elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldus
§ 36. Elutähtsate teenuste loetelu ja nende toimepidevust korraldavad asutused
(1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium korraldab järgmiste elutähtsate teenuste toimepidevust:
1) elektriga varustamine;
2) maagaasiga varustamine;
3) vedelkütusega varustamine;
4) riigitee sõidetavuse tagamine;
5) telefoniteenus;
6) mobiiltelefoniteenus;
7) andmesideteenus;
elektrooniline isikutuvastamine ja digitaalne allkirjastamine.

(2) Sotsiaalministeerium korraldab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses vältimatu abi toimepidevust.

(3) Eesti Pank korraldab järgmiste elutähtsate teenuste toimepidevust:
1) makseteenus;
2) sularaharinglus.


(4) Kohaliku omavalitsuse üksus, kelle korraldatavat teenust osutab elutähtsa teenuse osutaja ja kelle territooriumil elab rohkem kui 10 000 elanikku, korraldab oma haldusterritooriumil järgmiste elutähtsate teenuste toimepidevust:
1) kaugküttega varustamine;
2) kohaliku tee sõidetavuse tagamine;
3) veega varustamine ja kanalisatsioon.

§ 37. Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldava asutuse kohustused
(1) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus:
1) koordineerib elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamist, arvestades elutähtsate teenuste ristsõltuvust;
2) nõustab elutähtsate teenuste osutajaid;
3) teeb järelevalvet elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise, sealhulgas elutähtsa teenuse katkestusi ennetavate meetmete rakendamise üle;
4) kinnitab elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani käesoleva seaduse § 40 kohaselt;
5) juhib hädaolukorra lahendamist, koostab hädaolukorra lahendamise plaani ning korraldab riskikommunikatsiooni ja kriisireguleerimisõppusi käesoleva seaduse 3. peatükis sätestatu kohaselt.

(2) Elutähtsa teenuse kirjelduse ja elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded kehtestab elutähtsa teenuse toimepidevust korraldava asutuse juht või kohaliku omavalitsuse üksuse organ määrusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatavas määruses sätestatakse:
1) teenuse kirjeldus ehk see, millisele teenuse osale elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded kehtivad;
2) nõuded teenuse tasemele ning valmisolekule osutada teenust ka teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral ja hädaolukorras või muus sarnases olukorras;
3) nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks;
4) elutähtsa teenuse katkestuse lubatud aeg, elutähtsa teenuse taastamise korraldus ja vajaduse korral taastamise prioriteedid;
5) vajaduse korral nõuded elutähtsa teenuse osutaja põhitegevust toetavate teenuste sisseostmiseks teiselt ettevõttelt;
6) tingimused, mille puhul on tegemist elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorraga, mille lahendamist korraldab elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus;
7) hädaolukorrast või selle ohust teavitamise korraldus;
muud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks olulised nõuded.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud nõuded hõlmavad eelkõige järgmist:
1) millised protsessid, ehitised, seadmed ja muud vahendid ning milline personal peab olemas olema, et tagada teenuse osutamine hädaolukorra või muu sarnase olukorra ajal ja vajaduse korral rahuldada sellel ajal suurenenud nõudlus teenuse järele;
2) milliseid olulisemaid meetmeid tuleb elutähtsa teenuse osutajal rakendada, et vähendada enda osutatava teenuse sõltuvust olulisematest elutähtsatest teenustest, tarnijatest ja muudest lepingupartneritest.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–5 nimetatud ülesandeid võib täita käesoleva seaduse § 36 lõigetes 1 ja 2 nimetatud asutuse määratud tema valitsemisalas asuv amet või inspektsioon või § 36 lõikes 4 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse määratud ametiasutus.

Kes veel pole aru saanud, siis minu vastu pole mõtet argumenteerida stiilis "kui sinu teadmised pangandusest piirduvad kontoriga, siis pole mõtet edasi rääkida". Kui tahate vaielda, siis tõestage ära, kuidas tagatakse (või kuidas tagada) nt sularaha automaatide töötamine siis, kui nädal aega elektrit pole.
Kapa-Kohila inimene ei saa ju minna Eesti Panga ukse taha nõudma sularaha.

Mina ütlen, et tagamaks ainuüksi sularaharinglus nädalase elektrikatkestusega tulebki tanklad, kaubanduskeskused ja telekomi elulised sõlmed varustada varutoite generaatoritega. Miks bensiinijaamad? Vaadake, palju on seal nt Swedbanki automaate! Pole netti ja pole elektrit kohapeal, pole ka sulli!

Mul tekib siin korüfeesid lugedes küsimus - mida selle sulliga üldse teha on kui särts on juba nädal aega ära? Kõik 21.saj. kaubanduskohad kus ostud läbi kassa lastakse on niikuinii kinni, külapood kus ehk vihikusse võiks kirja panna ostetakse esimese päevaga tühjaks. Vahest naabrimehe käest saab veel piima ja kartulit aga pikemas perspektiivis kui shtf kaotab raha oma eesmärgi ja mõtte milleks ta oli ning mängu tulevad hoopis teised kaubandussuhted (naturaalmajandus vms.).

Walter2 kirjutas:Mul tekib siin korüfeesid lugedes küsimus - mida selle sulliga üldse teha on kui särts on juba nädal aega ära? Kõik 21.saj. kaubanduskohad kus ostud läbi kassa lastakse on niikuinii kinni, külapood kus ehk vihikusse võiks kirja panna ostetakse esimese päevaga tühjaks. Vahest naabrimehe käest saab veel piima ja kartulit aga pikemas perspektiivis kui shtf kaotab raha oma eesmärgi ja mõtte milleks ta oli ning mängu tulevad hoopis teised kaubandussuhted (naturaalmajandus vms.).

IRW...kulla hind on praegu aegade kõrgeim...

Mingi kogus sularaha võiks siiski kõigil kodus olemas olla.

https://yle.fi/uutiset/3-5314023

Sirvisin veidi põhjanaabrite ajakirjandust ja leidsin artikli aastast 2011.
Suht samad mured. Lõviosa mobiilimastidest on elektrikatkestuse
korral varustatud akudega mis kestavad maksimaalselt 6 tundi.
Sebivad ka vajadusel genekatega ringi aga probleem selles, et
just siis kui on rasketest ilmastikutingimustest johtuv eleketriatkestus
on raske või võimatu neile ligi pääseda. Artiklis tuleb välja , et
paljudes hajaasustuspiirkondades kaob sellise juhul ka TV ja raadio,
kuna ainult peasaatjad on varustatud diiselgeneraatoritega.

Kapten Trumm kirjutas:Lp kasutaja 2korda2, teie harimiseks panen aga siia kehtiva HOS redaktsiooni, et saaksite oma rumalust häbeneda. Makseteenus konkreetselt on KA elutähtis teenus. Samamoodi on elutähtsad teenused telefoniside, mobiil- ja andmeside.
...

Ma olin üpris kindel, et teed järjekordse vildaka eelduse : )
Luba ma harin sind: HO tingimustes lähed pangakontorisse, täidad maksekorralduse vormi ja ulatad tellerile. Makseteenuse toimib! Mitte kuskil pole nõutud makseteenuse funktsionaalsuse 100% säilimist HO tingimustes, sest panka ei saa mitte kuidagi teha vastutavaks suvalise külapoe side- ja elektri püsimise eest (vastasel korral kaoksid kõigist neist poodidest terminalid lihtsalt ära - pank paneks lepinguga müüjale sellised käitlusnormid mida suudaksid täita vaid vähesed keskused).
Sularahaga on sama asi - lähed pangakontorisse ja nõutad juurde. Vahepeal on hulk vett merre voolanud ja igapäevaselt sulliga tegelevaid kontoreid vähemaks jäänud. Ma ei tea, kas HO tingimustes pankade töökorraldus näeb ette sulli käitlemist suuremas hulgas kontorites. Tõenäoliselt jah.

PS. Tolle panga süsteemide puhul võttis pank küll riski: kui HO seisundis kaardimaksed siiski toimivad, siis süsteemide lahususe tõttu süngitakse maksed ja saldod vaid korra ööpäevas ja seega teoreetiliselt võib mõni Valdo oma 100EUR jäägiga kaardiga päeva jooksul teha Nx100 makset. Selle välistamise hind oli lihtsalt ebamõistlik.

Luba ma harin sind: HO tingimustes lähed pangakontorisse, täidad maksekorralduse vormi ja ulatad tellerile. Makseteenuse toimib! Mitte kuskil pole nõutud makseteenuse funktsionaalsuse 100% säilimist HO tingimustes, sest panka ei saa mitte kuidagi teha vastutavaks suvalise külapoe side- ja elektri püsimise eest (vastasel korral kaoksid kõigist neist poodidest terminalid lihtsalt ära - pank paneks lepinguga müüjale sellised käitlusnormid mida suudaksid täita vaid vähesed keskused).

See meie HO valmisoleku puuduse põhjus ongi, et osapooled tõlgedavad seda "valmisolekut" nagu endale mugavam/kasulikum on. Näiteks tanklaketid on loonud igas maakonnas ühe tankla, kus on varutoide ja peavad (koos MKM-ga) seda tõsimeeli lahenduseks. Enamasti on see tõlgendus selline, et teha tuleks võimalikult vähe või üldsegi mitte. Sest seaduses kusagil pole kirjas, mitu % või mis tasemel peab teenus säilima.

Võru katkestuse puhul kadus osas linnas ka ära selline elementaarne asi nagu kraanivesi. Miks? Sest kohalik veevärk oli hoolega lugenud projekteerimisnorme, kus ka kahepoolne elektritoide on käsitletav varutoitena. Kuna aga vähestes kohtades (peamiselt Tallinnas) on luksus, kus alajaama taga on eraldi kõrgepinge sisend, siis kohalikus alajaamas käinud pauk jättis vooluta ka need, kel viiepoolne elektritoide oli. Sest vool tuleb ühest ja samast kohast.

Kraanivesi aga, erinevalt netiühendusest, pole mitte elutähtis teenus, vaid eluks hädavajalik teenus. Linnalistes asulates ka tsentraalküte. Erinevalt internetist või makseteenusest on seal talvel vaja paar päeva, mil hakatakse leidma pensinäride laipu, kes oma kodus teki all on vaikselt kustunud nt alajahtumise tõttu.

Kapten Trumm kirjutas:Kraanivesi aga, erinevalt netiühendusest, pole mitte elutähtis teenus, vaid eluks hädavajalik teenus. Linnalistes asulates ka tsentraalküte. Erinevalt internetist või makseteenusest on seal talvel vaja paar päeva, mil hakatakse leidma pensinäride laipu, kes oma kodus teki all on vaikselt kustunud nt alajahtumise tõttu.

Lisame siia juurde veel selle, et elektri puudumise korral hakkavad paljud oma kodudes kasutama lahtist tuld. Olgu selleks siis küünal lihtsalt valgustuse jaoks või matkapliidil toidu valmistamine. Varem või hiljem ikka juhtub, et sedasi kuskil tuli lahti läheb. Telefonid on tummad, teade jõuab päästjateni suure hilinemisega ja kui nood viimaks kohale jõuavadki, on tulekahju juba suur. Aga kui veevärgist ei tule tilkagi, siis millega sa kustutad? Auto veepaak saab tühjaks mõne minutiga. Tartus nt. Supilinna saaks veel otse Emajõest voolikuliini vedada, aga mida teha Annelinnas? Ja kui selliseid põlenguid on veel samaaegselt mitu?

Kas isegi tavaelus on pankadele elektroonilise maksekeskkonna omamine üldse kohustuslik?

Aga kui veevärgist ei tule tilkagi, siis millega sa kustutad? Auto veepaak saab tühjaks mõne minutiga. Tartus nt. Supilinna saaks veel otse Emajõest voolikuliini vedada, aga mida teha Annelinnas? Ja kui selliseid põlenguid on veel samaaegselt mitu?

Veepumbajaamad peaksid teoorias olema reservgeneraatoriga ja hüdrandivesi peaks säilima nagu tavaolukorras, kuniks diisel töötab.
AGA siin on jälle selline tore "aga", mida paljud varmalt kasutavad, nimelt normide kohaselt on "reservtoide" ka kahepoolne elektrivarustus.
Paraku, see võib olla fiktsioon, sest nagu rääkisin, on enamasti alajaamad sama kõrgepingeliini taga ja meil põhjustavad umbes poole elektrikatkestustest kõrgepinge rikked. Sinna kipub just äike sisse lööma. Ja kui on üldine nädal aega elektrivabalt, siis on need liinid tummad kah.

Kriku kirjutas:Kas isegi tavaelus on pankadele elektroonilise maksekeskkonna omamine üldse kohustuslik?

Taolistel pankadel on ka vähe kliente. Nt mingid nishipangad.
Kliendid on ikka seal, kes end kättesaadavaks teevad. Nt Swedbankis.
Laiemale publikumile mõeldud pank peab olema kättesaadav netis ja nuhvlis, muidu pole teda olemaski.

Kriisiajal ei pea muidugi endised mugavused kõik säilima, aga kui keegi väidab, et lahendus on see, et Tallinnas moodustub mõne allesjäänud kontori taha 3 km järjekord, siis paluksin, mõelge uuesti.

Üldiselt on vajalik hoida sellist latti (minu arvamus):
-vesi kraanist tuleb, kasvõi mingid tunnid ööpäevas, et inimesed saaks oma pange ära täita
-fekaalid tänaval ei voola
-mobiil- ja fiks-side töötab vähemalt piiratud mahu ja kvaliteediga
-kaugküttega majades hoitakse toas vähemalt plusskraadid
-vähemalt üks tankla kolmest jääb tööle (Eesti peale ca 170 jaama 500-st)
-vähemalt toidupoed jäävad tööle
-haiglad ja esmatasandi tervishoid jääb tööle
-vähemalt iga kolmas sularahaautomaat (nt tanklates ja toidupoes asuvad, kuna seal peab ikka varutoide olema) jääb tööle
-internet jääb piiratud ulatuses tööle (nt kiiruse piiranguga, panka saad, uudiseid ja maili saad, youtubes ja instagrammis ei chati).

Kui neid asju ei suudeta, siis laseb idanaaber meid käpuli ilma tankideta, umbes 20 koha õhkulaskmise hinnaga. Põhiliselt elektriobjektid. Kui sellist olukorda "õnnestub" vähemalt nädal aega teha, siis lähevad tigedad ja näljased inimesed hangudega ise Stenbocki ja Toompeale, spetsnazi rünnakut pole vajagi.

Kapten Trumm kirjutas:

Kriku kirjutas:Kas isegi tavaelus on pankadele elektroonilise maksekeskkonna omamine üldse kohustuslik?

Taolistel pankadel on ka vähe kliente. Nt mingid nishipangad.

Sel pole vähimatki tähtsust. Kui ainult kontoris paberitega arveldamine on ka tavaelus lubatud (mida ma arvan, et on, aga ei tea täpselt), siis ei saa mitte kelleltki nõuda, et ta kriisiajal peaks kuidagi teisiti tegema.

Kui nii, siis siin sa lihtsalt jampsisid:

Kapten Trumm kirjutas:ee meie HO valmisoleku puuduse põhjus ongi, et osapooled tõlgedavad seda "valmisolekut" nagu endale mugavam/kasulikum on.