www.militaar.net

Lemet kirjutas:Aga kui Issand eksib ja sõda ikkagi uksele koputab, kuidas siis??? Loll ootab harimist...

Siis teatud ministeeriumi tarkpeade arvates võtab jänkide lennukikandjate armaada, keset Atlandi hoo üles ja põrutab täie auruga läbi Taani väinade meile appi ...

Läbivaieldud teema juurde, F-16 vs jas 39, tagasi tulles lisaksin, et eesti oludes on gripeni miinused vähem olulised, kui tema tugevused, vastupidiselt F-16 -le.

Tooksin ka ühe ebaobjektiivse põhjuse, miks minu eelistus kaldub rootsi poole:
Õeldakse, et sõpra tuntakse hädas. Kui nüüd tuletada meelde välisriikide käitumist aprillirahutuste ajal- http://www.postimees.ee/040507/esileht/ ... 8556_1.php . Esimesteks toetajateks olid Ukraina ja Rootsi, siis paar päeva vaikust ja teised ärkasid. Viimaste sekka jäid USA ja Leedu. Rootsi oli ka kõige aktiivsem: http://www.postimees.ee/020507/esileht/ ... 258330.php

A4 kirjutas:Ma ei arva, et kindralid on lollimad kui militaarfoorumi liikmed. Nemad peavad lihtsalt arvestama ka sellise "tühja-tähjaga" nagu eelarve ning teiste väe- ja relvaliikide tasakaalustatud arendamine.

Jah, Eesti riigikaitset peab ehitama üles kaitseeelarve piirides võimalikult efektiivselt.

Oleks loomulikult ilus kui Eestil oleks eskadrill kõige moodsamaid hävituslennukeid - aga raha selleks ei lihtsalt jätku.

Kas keegi teeks mulle lollile selgeks, millisel kaunil kombel peaks hakkama toimima ohuolukorras selline ühine eskadrill???

Ega ta ilmselt ohuolukorras ühisena toimima ei hakkagi. Eelduse kohaselt on tegemist rahuaegse tagamise tasandite teemaga. Lennusalga tarbeks ei ole mõtet üles ehitada täiemõõdulist baasi, seega kui hankida ainult 4 lennukit (kaks valves, kaks reservis), siis on vaja kuskil ka pisut suuremat baasi, kus lennukitega hoolduses käia. See baas siis olekski ühine. Läbi selle baasi saaks tellida ka vajalikke kulumaterjale. Oleks natukenegi hulgiostu moodi, loodetavasti pisut soodsam, kui üksi ostes. Ohuolukorras neid lennukeid nii-ehk-nii mingi kindla baasiga ei seota. Opereeritakse suurematelt (sirgematelt) maanteedelt, niikaua kui võimalik (moon otsas, lennukid vigastatud) ja varem või hiljem ollakse ikkagi sunnitud lennukid heade sõprade juurde viima, kus (kui sõbrad pole ise meie poolel sõtta asunud) need siis relvilt maha võetakse.

Juhani Putkinen kirjutas:Jah, Eesti riigikaitset peab ehitama üles kaitseeelarve piirides võimalikult efektiivselt.

Oleks loomulikult ilus kui Eestil oleks eskadrill kõige moodsamaid hävituslennukeid - aga raha selleks ei lihtsalt jätku.

Eesti on tänu NATO liikmelisusele kahvlis, nimelt sõjalises mõttes peame me olema kordades suurema tapavõimega võrreldes raha kuluga kui meie võimalik ründaja, samas on meil teatud kohustused NATO liitlaste ees mille täitmiseks kulutatakse nagunii ja nendelt kulutustelt saaks vaadata sama kulu juures suuremat sõjalist efektiivsust. Ega need NATO lennukid siin tasuta lenda ja nende kaitse on põhimõtteliselt sümboolne, küsimus ongi rohkem selles kas saaks juba praegu (kohustusliku) rahakulutamist õhukaitsele muuta kasulikumaks näiteks ise hävitajaid omades ja näiteks Lätlastele õhuturvet (NATO koostöö raames) rentides.

Mis puudutab tuumarelva... see ongi nö terrorirelv, kes vähegi kursis on, see ei tohiks nagu vaidlustada võimaliku tuumarünnaku tagajärgi. Venemaa on tuumariik, ja kas keegi tahab vastu vaielda, et seal pole kiiksuga inimesi poliitikat tegemas? Ma isiklikult loodan, et vene tuumaarsenal on saadud parema kontrolli alla, võrreldes NL lagunemise aegadega.

Ja minu kui lihtsalt huvilise arvamust, kes hoolib... aga F-16 oleks lühiajaliselt ja poliitiliselt parim. Tsehhi riistad on küündimatud nende kõrval. Ja venemaal on köömes, meie primaar-radar pilbasteks lasta. Üks tiibrakett teele ja valmis. Kõik muud alternatiivid jämmitakse ära, meil ei ole jõudu, et vastu hakata. Õhutõrje... ma olen poolt!

Mis seis on Kapten Trummi Delfis ilmuma pidanud artikliga? Kas probleemid on saadud lahendatud?

Usun, et Kapteni mõttelaad suunata ja ette valmistada avalikkust on olulisem, kui siin foorumis niisama kõvatada. Nii, et minu poolt igakülgne toetus ning ärgem laskem sellel mõttel unustusse vajuda!!

ghost kirjutas:Mis puutub õhuruumi üle kontrolli saavutamisse, siis panustaks korralikesse õhutõrjesüsteemidesse kordi ennem ja odavamalt, kui lennukitesse sama tulemi saavutamiseks. Niikuinii ei suuda me lennukeid nii palju muretseda, et mingitki ülekaalu saavutada. Küll aga suudaks õhutõrje ka Kesk-Eestis asudes piiriületaja ümberringi maha võtta.

Kui sa natuke seda ja sellesarnaseid teemasid siin tudeerinud oleksid, siis oleksid juba informeeritud, et Eesti katmine ÕT raketikompleksidega on veel kallim kui lennukitega. Et katta enam-vähem usutavalt üks 50 km raadiusega ring, selleks on vaja umbes 300 miljonit USD S-300 puhul, Patrioti puhul veel rohkem. Pluss nagu näitab elu, on maapealsed ÕT kompleksid ilma lennuväe katteta rohkem nagu märklaudade eest, mille pihta hakkavad vastase lennukid mõnuga oma radarivastaseid rakette laskma.

Mitte ükski normaalne riik ei suuda oma territooriumi katta maapealse õhutõrjega nagu meil siin ENSV ajal oli. Siis pandi ju 80% SKP-st ka relvadele küdema.

Ja once again, mingite Tseburaskade üheminutiste ülelendude pärast on nii lennuväe kui ÕT ülalpidamine tarbetu priiskamine.

Kui rääkida lendurite pükste jalga ajamisse, siis sportlennukite tarvitamisel on selleks veelgi vähem aega, sest kui Gripen jõuab pidurite päästmisest 10 km kõrgusele alla 2 minuti, siis L-159-l kulub selleks 15 minutit

A4 kirjutas:Kui me soovime saavutada teatud reageerimiskiirust (st kaua kulub nt renegaatlennuki ohu korral alates käsu saamisest esimese hävitaja õhkutõusmiseni), siis Tallinna lennuväli kindlasti ei sobi rahuaegsete õhuturbefunktsioonide läbiviimiseks. Õhuturbe jaoks on vaja, et valves oleva hävitaja jaoks oleks pidevalt mingi stardiraba täiesti vaba, et ei peaks alarmi korral väärtuslikke minuteid raiskama oodates, kuni mõni aeglane tsiviil-airliner ennast stardirajalt õhku saab või maandudes eest ära koristab. Suhteliselt tiheda tsiviilliiklusega Tallinna lennuväli selleks ei sobi ning seetõttu Ämari välja ehitataksegi. .

Oeh, rahuajal võtavad startimise eelsed protseduurid aega ca 10 minutit, selle ajaga jõuab stardiraja ka kõige aeglasematest airlaineritest puhastada.

Mis puudutab kogu õhuturbe-ettevõtmise maksumust, siis ma juhiks (sarnaselt konkureerivale foorumile) tähelepanu sellele, millele räägivad meie (eru)kindralid. Õhuväe endine ülem erukindralmajor Teo Krüüner rääksi hiljuti sellest, et Eestile on jõukohane ainult mingi odavam lahendus L-159-d või Javelinid.

Tegevad ÕV asjamehed konkureerivas foorumis on Krüüneri jutu ammu 1993. a tasemel jaburduseks tembeldanud. Krüüner võib tegelikult rääkida mida tahes, väikese aritmeetika abil võib veenuda igaüks, et sportlennukid pole temps mitte meie vaesusest tingitud sundvise.

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots näeb parima ja optimaalsema lahendusena kolme Balti riigi ühiseskadrilli, st iga riik hangiks vaid 3-4 lennukit

.

Tegelikult on selline arvamus natuke kahetsusväärne. Kes natukenegi asjaga kursis on, teab väga hästi, kuidas need Balti ühisjurad "töötavad". Balti riikide "koostöös" on nimelt muutuja "Leedu kuningriik", kes üritab iga projekti oma väravasse kallutada. Kõrgetel toolidel, kus oluline on kõlavad loosungid - seda loomulikult ignoreeritakse, sest see ei toeta paraku levinud mantrat rahvusvahelise koostöö esmatähtsusest.

See kõik tähendab, et kui Eesti hakkabki järgmisel aastakümnel oma hävitajate-võimekust arendama, siis saab sellest ilmselt tagasihoidlik, peamiselt rahuaegseks õhuturbeks ja õhuruumi suveräänsuse demonstreerimiseks mõeldud ettevõtmine. Sest 3-4 hävitajat ei oma enam mingit sõjalist relevantsust ning L-150 ja Javelin ei kõlba ei õhulahingu pidamiseks ega maapealsete sihtmärkide ründamiseks.

L-159 ja Javelin ei kõlba ka rahuaja õhuturbeks, kus enamik juhtumeid leiab aset 800-900 kmh ja 9000-11 000 m arendavate tsiviil-reaktiivlennukitega.

Kahe nimetatud masina ampluaa on maksimaalselt helikopteterite ja aeglasemate, kolbmootoriga ja turbopropellermasinate püüdmine. Ehk märgid, mis lendavad maksimaalselt 600 kmh ja 7-8 000 meetri kõrgusel.

Eesti kohal 900 kmh ja 10 000 m kõrgusel lendava renegaadi vastu ei tee sellega midagi, sest see aeg, mis kulub ainuüksi kõrguse võtmiseks on piisav, et renegaad Eesti territooriumi ületaks.

Tegemist oleks maksumaksja miljonite eest tehtava suurejoonelise pakasuhhaga.

Sattusin täna kell 1405 kuulama Vikerraadio saadet Reporteritund, mis oli pühendatud riigikaitse temaatikale. Saates osalesid kaitseminister Jaak Aaviksoo ja RK riigikaitsekomisjoni aseesimees Kadri Simson (endine Kadri Must ). Silmapaistvalt suure osa tunniajalisest saatest hõivas õhuturbe temaatika. Saade on kindlasti abiks taipamaks lähituleviku arenguid selles vallas. Õnneks kumbki ei olnud otsesõnu kahtlev või suisa vastu Eesti oma hävitajatele. Pigem oli jutt selline, et 1% kulutamine meie rahvuslikust rikkusest õhuturbele ei tohiks kelleltki tükki küljest võtta. Aaviksoo rõhutas, et õhuturbes ei taheta teha mingit hinnaalandust, et see peaks kõigiti vastama NATO õhuturbe standarditele. Kuna NATO teatavasti Javelinide ja L-159 antud valdkonnas ei opereeri, siis annavad ministri sõnad lootust, et vaadatakse siiski tõsiste lennukite poole, öelgu meie Krüünerid- Loemaad mida tahes. Saadet kordab täna kell 1905, kes raadio kaudu kuulata tahab, siis siin on ka sageduste kaart: http://vikerraadio.err.ee/sagedused Räägiti ka Kunnase etteheidetest Kaminale ja ajateenistusest. Niiet head kuulamist!

asi veebis juba kuulatav

http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=966581

Õnnitlused sõnakale opositsioonääritüdrukule, ptüi, prouale, siis...

Lennukid küll, ja ma olen ses suhtes nõus, et Eesti kaitsevõimet oleks vaja parandada. Aga kuidas on asi pilootidega teiarust? Kas hakkame rentima? Sõjalennuk pole ju niisama ringipaarutamise vahend, see on ikkagi ju relv ja mitte väheste nüanssidega. Ma ei kujuta küll ette, kuskohast lähema 10a jooksul korralikult treenitud piloote Eesti ise võtta võiks.

Väike arvutus mõttepaus, sattusin juhuslikult lugema, et Holland on andnud tellimuse F16 lennukite väljavahetamiseks 85tk F35 hävitajale ja omab optsiooni veel viieteistkümnele. Mitte ei tahaks juhtida tähelepanu riikide sarnase suurusega territooriumidele vaid hoopis hindadele. Nimelt lennukite soetamiseks on planeeritud 5,5 miljardit dollarit ja 30 aastaseks ekspluatatsiooni kuludeks 9,1 miljardit dollarit. Ei olegi nii müstiliselt kallis, eriti kui rehkendada siin kümnekonna lennukiga nagu praeguses teemas juttu on olnud.

Siis 65 miljonit USD per lennuk (sama kallis kui F-16)
Ekspluatatsioonikulud 3.6 milj USD aastas lennuki kohta (36-40 miljonit EEKi). Lennutund on seal selgelt 4gen masina omast kallim (200 tunnise koormuse juures aastas tuleb lennutund 18 000 dollarit - st rohkem kui nt F-15E-l). Ju selle radarikindla kere hooldusest.

Mis puutub lennutunni maksumust siis selline diletantlik oletus, et rehkendatakse mitte 200 tunniga aastas vaid hoopis nelja sajaga. 200 tundi aastas teeks 30 aasta peale 6000 tundi aga niipalju kui tean siis nende lennukite puhul räägitakse resursist 12500 - 15000 tundi.