"Kolonnisõda"

[alari]

Nii konkreetsele küsimusele mittevastamine ja hämamine on "lapsikuse meistriklass"!
Piinlik ...

Trumm tegeleb komanussimisega - Pihkva jõgi on väike, aga mõeldakse Velikaja jõge ja ta saab sellest väga hästi aru, aga ei vasta

Screenshot 2024-03-27 085206.png (62.22 KiB) Vaadatud 2937 korda

https://www.google.com/maps/@57.8242498 ... ?entry=ttu

[andrus]

Ширина реки в городе Острове около 100 метров.

Ниже Острова Великая на протяжении пяти километров принимает сразу три больших левых притока — Утрою, Кухву и Вяду. Ширина реки держится около 100 метров, скорость течения сильно ослабевает. Берега здесь намного более населённые, это связано с близостью агломерации города Пскова. Непосредственно перед Псковом на Великой расположен ещё один короткий и крайне мелкий порожистый участок — Выбутские пороги, по названию исторического места Выбуты. После того, как река принимает уже в черте города два правых притока Черёху и Пскову, ширина Великой составляет более 200 метров, достигая 320 метров у моста Александра Невского в городе Пскове, и 700-750 метров у входа в дельту.

venekeelsest wiki artiklist Velikaja jõe kohta.

Trumm tegeleb komanussimisega - Pihkva jõgi on väike, aga mõeldakse Velikaja jõge ja ta saab sellest väga hästi aru, aga ei vasta

Ma selle arusaamise osas pole nii kindel. Kodaniku geograafia ja kaartide tundmise kohta on eespool näiteid piisavalt.
Salamisi lootsin, et näitena jõe laiuse kohta linnas postitatakse see pilt:

aga peale sinu postitust sellele enam lootma jääda ei saa

[Kapten Trumm]

Erinevalt andrusest ja muudest sofistika ekspertidest ma ei tegele trollimisega. Kui Pihkvat kasutada ei saa, siis järgmine logistikasõlm saab olema Ostrov, jõgi seal on kõige laiemas kohas 140 m lai, kuid on ka 60 m kohti. Kõvakattega teed mõlemal kaldal. Seal on samamoodi töötav lennuväli ligidal ja mitme rööpmepaariga raudteejaam.

Trumm tegeleb komanussimisega - Pihkva jõgi on väike, aga mõeldakse Velikaja jõge ja ta saab sellest väga hästi aru, aga ei vasta

Ootasin, kuniks kohalikud staartrollid ennast lolliks tegema tulevad.

[Kapten Trumm]

Kas siis 1944.a oli Tauria stepp? Skeem 67.armee 12 diviisi (tänapäeva brigaadi suurused), tanki-, suurtükiväe- jne üksuste liikumistest.

Sõja-aegsed Punaarmee diviisid kippusid olema sellised polgu suurused ehk tänapäeva mõistes brigaadi suurused. Kui tegu polnud just värskelt (re)formeeritud diviisiga. Aga üks asi on kaardile punaseid pealetunginooli joonistada ja teine asi on liikuda. Kui ma mäletan, kuidas korpuse "lendsalk", mis Tallinna "vabastas", siis see liikus igatahes masinatel mööda teed, kust maha jalastuti või hargneti vajaduse korral. Ehk siis seni, kui vastupanu polnud, tähendavad need nooled vägedest umbes teid, kust maastikule keeratakse siis, kui eespool midagi häirivat paistab. Ja kus oli polgu "nool", siis seal võis reaalselt liikuda pataljon või pataljon+.

[croman40]

Aga üks asi on kaardile punaseid pealetunginooli joonistada ja teine asi on liikuda.

Näitena toodud skeem oli koostatud mitte planeeritava vaid juba lõpetatud tegevuse kohta. Ehk sinna joonistati kokkuvõttes teed, millel tegelikult oldi liigutud.

Kui ma mäletan, kuidas korpuse "lendsalk", mis Tallinna "vabastas", siis see liikus igatahes masinatel mööda teed, kust maha jalastuti või hargneti vajaduse korral.

Sellel hetkel, 21-22.09.1944 (peaaegu) puudus vastutegevus, st. ei sobi võrdluseks. Mis korpusest muidu jutt käib?

[mart2]

... Sõja-aegsed Punaarmee diviisid kippusid olema sellised polgu suurused ehk tänapäeva mõistes brigaadi suurused. Kui tegu polnud just värskelt (re)formeeritud diviisiga. ...

Paluksin mõnda konkreetset allikat, mis näitab, et peale esimesi lahinguid jäidki sõja-aegsed diviisid enamuses polgu suurusteks.
Ausalt.

Saaksin siis tolleaegseid lahingutegevuse skeeme ja kirjeldusi kohe uue pilguga vaadata.

[Kapten Trumm]

Neli kuud reservis chillida saanud Eesti korpuse laskurdiviisides (peale 1944 sügisest mobilsatsiooni Eestis) oli Kuramaa lahingu alguseks kriipsuke üle 9000 mehe, seejuures tollane laskurdiviisi koosseis oli normatiivi järgi ligi 14 500 meest.
https://forte.delfi.ee/artikkel/7463082 ... ungis-1945

[mart2]

Ära jama, sinu enda antud lingil on selgesti kirjas
"... 7. laskurdiviis 9391
249. laskurdiviis 9365 ...".
Lisatud täpsustus - 98% nagu norm ette näeb!
Ametlikult Laskurdiviisis 12/42 koosseis nägi ette 9619 inimest ja kaardiväe oma natuke rohkem - 10500.

Sinu "diviis mis on tegelikult polk-brigaad"-jutt on isiklik looming.

[croman40]

Eelpool jutuks tulnud 1944. a Tartu operatsiooni eel diviiside koosseisud, lk. 9
Edit muudetud url

[mart2]

Eelpool jutuks tulnud 1944. a Tartu operatsiooni eel diviiside koosseisud

Äkki saaks mingeid numbreid, sest linki ei saa avada (vähemalt mitte mina ).

[andrus]

Kas see avaneb paremini? https://pamyat-naroda.ru/documents/view/?id=114240357

[mart2]

Suured tänud!
Täna avanesid mõlemad lingid!
Antud dokument on väga huvitav lugemine ja annab pildi ka just eelpool toodud konkreetse kaardi võtmes - nii kaotused kui ka täiendused.


PS. Ja Kuramaal korpuse jutt ei puutu enam üldse asjasse, ei numbrites aga üksustes!

[2korda2]

Mul on heameel tõdeda, et Herem oma viimases TA-s peetud ettekandes ütles muuhulgas otse välja - vaenlast hävitatakse ka vaenlase territooriumil. Ehk nende Pihkva ja Ostrovi sildade püsimisele ei saa venelased liialt panustada.

[Kapten Trumm]

Vene motolaskurbrigaadis on üle 600 sõiduki, kui need liiguvad taktikalises formatsioonis 100 m vahedega, siis nende purustamine HIMARSi ja juhitava STV moona abil saab olema kole kulukas, parimal juhul saab loota üksnes kõrge väärtusega või kõrge tasuvusega sõidukite hävitamisele sel viisil. Või siis tõesti, sildade hävitamisele, aga sel on üks "aga". Lisaks on brigaadis piisavalt sillaehitusvõimeid, et paari tunni raamis ehitada ülepääs suvalisele jõele, mis Pihkva ja Tallinna vahele jääb.

Karta on, et lõviosa sellest 600+ tehnikaühikust tuleb purustada ikkagi "lähi" meetoditega. Kui arvestada, et see mass liigub põhiosas (külgjulgestused ja -kaitsed on peale selle), liigub 2-3 suuremal teel ja taktikalises formatsioonis on 600+ sõiduki jaoks vaja 60+ km maanteed, siis 2-3 tee korral on see 20-30 km pikkune tehnikajoru tee peal ning päris narr oleks mitte üritada seda tiibadelt hõrendada nagu soomlased teha plaanivad. Lisaks on see umbes ainus võimalus pääseda ligi lähimaa relvadega kõrgväärtuslikele või kõrge tasuvusega sihtmärkidele, mis "rindesõjas" asuvad üldiselt kuskil tagapool ja mida sa ei pruugi nähag.

Kindlasti üks võimalus vähendada VF tohutut suurtükiväe mõju on mitte sõdida suurtükkide endi, vaid nende moonaveokite vastu, mis tavaliselt on soomustamata tendiveokid. Rindesõja puhul ei tuleks nad sulle lähemale kui suurtükiväegrupi paiknemisala on (6-10 km rindest). HIMARSite kuldsed päevad sel teemal on juba möödanik, VF logistika-alad asuvad 100+ km rindest ja järelevedu ei tehta suuremate konvoidega kui 3-5 autot korraga, st nende hävitamine "kaug" vahenditega on väga vaevaline. Lihtsalt lihtne näide, kui lihtsasti mõni high-tech vidin neutraliseeritakse.

[2korda2]

Sinul, Trumm, on ikka päris kummalised arusaamad.
Ära järjekordselt mõtle oma peas välja asju mida mitte keegi polegi väitnud - keegi pole öelnud, et liikuvat vastase kolonni oleks mõistlik HIMARSi-klassi relvasüsteemiga rünnata. Täpselt analoogselt mõtlesid varem oma peas välja "venelaste esimesena ründamise".

Oled sa muidu leidnud Pihkva vahelt võimaluse 100-meetrise pontooniga üle jõe pääseda? Seejärel räägi mulle veelkord, kuidas "iga brigaad" selle veetõkke paari tunniga ületatavaks muudab... Propavideosid ettevalmistatud kallastega ja korduvalt harjutud kohas pole vaja näiteks tuua.

Mis puudutab aga HIMARSi neutraliseerimist siis...
100-kilomeetriselt kauguselt suudab vene moonaveok teha päevas maksimaalselt 1 ringi (seda ei väida mina, see on USA armee logistiku väide, link tema twitteri-seeriale jooksis ka kuskil Ukraina teemas läbi). Seejuures peavad olema täidetud kõik järgmised tingimused:
1. teed on korras;
2. mõlemas otsas on piisavalt mehi koorma (maha)laadimiseks;
3. käsud liiguvad;
4. segamist ei toimu;
jne.
Võrreldes varasema olukorraga, kus moonalao ja suurtüki vahel oli piltikult öeldes 1 metsaviirg ja mürske sai juurde pmst iga teine tund. Neutraliseeritud tõepoolest.