www.militaar.net

Need on natuke tugevamad argumendid, kui kf 2kord2l, aga noh - isegi USAs, mis on väga majandusliberaalne riik, on kõige kõrgem maksuaste vist 39,6% ja seda makstakse küll

Arvutatagu nagu tahes, tulevikus makstav tulumaks on ekvivalentne sellise valemiga :
alla 500: 0%
500-1200: 20%
1200-2100: 31,1%
üle 2100: 20%

Kõrgem tulumaks keskel, mitte servades.

Pean ennast ise parandama ja vabandama!

No selle miinimumi vähenemine tõstab jah vahepealset astet, aga kust see 31,1 tuleb, ma ei suuda küll välja arvutada. See on ujuv. Kusagil 2000 juures on täiendav koormus 800 pealt, mis üle 1200, 30,3%, 1800 juures 30,5 jne. Aga seda ma väitsin ka, et oleks õiglasem, kui see kõrgem aste kõrgem oleks. See on üks põhjus.

EDIT 2: Aga samas üle 20% sissetulekult ei maksa keegi. See ei ole väga hull tulumaks.

Mulle jälle teeb nalja alati see laul, et küll Soomes ikka on hea töötada, sotsiaalsüsteem toimib ja kaitsevägi on jube vinge ning hästi rahastatud...... miks meil küll nii ei ole... ja siis kui me hakkame rääkima maksusüsteemist, mis kõigele sellele aluse paneb, siis Soome põhimõtteline lähenemine maksustamisele ei sobi meile mitte.

ühe peega kahel toolil korraga on aga raske istuda

Mina olen nõus veidi suurema maksu näol rohkem panustama riiki ilma vingumata, kui SEE selle rahaga mõistlikult ringi käib. Sest riik = m.h. mina ise.

P.S. Ma pole ühegi erakonna tugigrupis ja olen täiesti apoliitiline.

Fucs kirjutas:Mina olen nõus veidi suurema maksu näol rohkem panustama riiki ilma vingumata, kui SEE selle rahaga mõistlikult ringi käib. Sest riik = m.h. mina ise.

Üksikisiku tulumaks saab teenimatult palju tähelepanu, sest see puudutab iga inimest kõige otsesemalt ja poliitikutel on seepärast hea selle kallal jaurata. Tegelikul on üksikisiku tulumaks 2017. aasta riigieelarves ca. 341 M (samas KOV-dele läheb 0,95 B). Ka siis, kui riigile laekuvat üksikisiku tulumaksu poole võrra tõsta, kaugele sellega ei sõua. Riigieelarvet (kokku 9,5 B) toidavad peamiselt sotsiaalmaks (2,7+ B, mille kulutamist ümber mängida ei saa), käibemaks (2 B) ja aktsiisid (1 B). Nendega mängimine muudab aga ettevõtluskeskkonda, st. muude riigitulude laekumist.

Riigi tööjõu- ja majandamiskulud kokku on ca. 1,5+ B, aga seda koos kõigi õpetajate, politseinike, kaadrikaitseväelaste jne. palkade ja töökohtadega.

Nojah, riigituludest on see TM mingi 5-6% ? aga KOV tuludest ca 60% (mõnes kohas ka 70% ja üle selle) ja selle võrra vähem läheb riigituludest KOV-idele nende ülalpidamiseks....

Mulle on ka segaseks jäänud miks oli vaja sellist analooge mitteomavat tulumaksusüsteemi. Võinuks ju lihtsalt üldmäära paari protsendi võrra tõsta et sellest rahastada siis ühtset kõrgemat tulumaksuvaba miinimumi kõigile.

fredeg kirjutas:Arvutatagu nagu tahes, tulevikus makstav tulumaks on ekvivalentne sellise valemiga :
alla 500: 0%
500-1200: 20%
1200-2100: 31,1%
üle 2100: 20%
Kõrgem tulumaks keskel, mitte servades.

Arvutasin ka, 500-1200 on 20%, see on sama

Põhimõte on õige aga numbrid minuarust veidi erinevad.
Ülejäänud osa on 1200-2100 kasvav, peale 2100 aga kahanev.
Näiteks 1500€ (23,5%), maksimum 2100€ peal (26,6%), peale seda jälle kahaneb, näiteks 3000€ (24,2%) ja 5000€ peal 22,3%

Ehk siis kõige suurem maksukoormus langeb nö keskastmejuhtidele ja headele spetsialistidele.

Ei ole midagi uut siin päikese all....

Erinevad maksuteoreetikud ja majandusteadlased on välja käinud erinevaid teooriaid, kuidas võiksid optimaalsed maksusüsteemid üles ehitatud olla. Töö autor toob siinkohal välja nendest ehk kõige kuulsama maksuteoreetiku Mirrlees’i (1971) seisukoha, et efektiivse ning samas õiglase maksusüsteemi mudelina töötab süsteem, kus suhteliselt kõige vähem makse peaksid maksma väga madala ja väga kõrge sissetulekuga isikud. Selliselt jaotub maksukoorem peamiselt keskklassile. Mirrlees on seisukohal, et ülirikaste suhteliselt väiksem maksukoormus võiks viia ühiskonna heaolu tõusule. Mirrlees’i sõnul oleks selline süsteem ideaalseks maksusüsteemiks sotsiaalselt tugevas riigis. Küll on aga sellist tulumaksusüsteemi demokraatia tingimustes peaaegu võimatu teostada, sest keskklass moodustab valijaskonna kõige aktiivsema osa.........

https://www.google.ee/url?sa=t&source=w ... u4ldlJRzFh

To akf Chac

Mina saan nii (töötuskindlustuse ja teise sambaga):

Palk 1200.- , tulumaks 131.

Palk 1500.-, tulumaks 223.

Tulumaks täiendavalt 300 eurolt 92 eurot ehk 30,7 %, kogu
sissetulekult 14,9 %.

Pole hullu, poleks hullu ka, kui üle 2100 ST oleks suurema määraga, n 26%. See muutus ei paneks kedagi riigist lahkuma ega jääma.

Maksunduses on valmis küpsetatud väikesemahuline, kuid see-eest täielik inetus: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/ri ... d=80200688

Et hoiuseintressidelt hakatakse tulumaksu maha võtma, on tõepoolest loogiline, aga seda ei tohiks teha tagasiulatuvalt.

Maksuvaba tulu kohta, millest akf-id ülal räägivad, leidsin sellise kena pildi:

https://www.emta.ee/et/maksuvaba-tulu

Mismoodi siin ülemine äär vähem tulumaksu maksab, ma ei saa aru?

Aivar Sõerd maksudest http://arileht.delfi.ee/news/uudised/ai ... d=80204358

Kurjam kirjutas:Aivar Sõerd maksudest http://arileht.delfi.ee/news/uudised/ai ... d=80204358

Läkski jälle põhjapanevate loosungite all sendisaagimiseks

Aivar Sõerd kirjutas:64 eurot niinimetatud võitu on eksitav. Kui lähtuda õige aasta numbritest, oleks niinimetatud võidusumma 62 eurot, aasta 2019 puhul 59 eurot. 62 eurot ja 59 eurot on ikka väiksemad summad kui 64 eurot, eriti kui arvestada, et aasta kohta tuleb summad korrutada 12-ga. Ka referentssumma 1776 eurot tuleb väiksem kui kasutada õige aasta üldise maksuvaba miinimumi suurust

Jah. Nüüd ongi asi peppus. Eriti kui korrutada kaheteistkümnega. Enam pole midagi teha. Asi on tõesti karumustikas kogu täiega.

Aivar Sõerd kirjutas:Miks võrreldakse uut maksukorda minevikuga, aga mitte sama aasta numbritega või miks mitte näiteks hoopis aasta võrra hilisemate numbritega? Sellepärast, et nii näeb kogu selle uue maksujama juures üldpilt hoopis toredam.

Mõtlesin siis, et vaatan, kui palju kogu see maksujama oma "toredusest" kaotas siis ka, pärast seda hr. Aivar Sõerdi põhjapanevalt valgustavat artiklit.

12 x 64 = 768 eur... küll see oleks alles TORE !
12 x 62 = 744 eur... asi on enam kui kurb !
12 x 59 = 708 eur... katastroof ! Täielik mõnitamine !
seega, et mõnede kodanike võit oleks erinevalt eelnevast ka tõesti TORE, siis paneme vana süsteemiga edasi, sest...
12 x ?? = ??? eur... ja elu jälle nagu lill !

"Pannes Sõerdit" saame uue pädeva lauseehituse:

62 eurot ja 59 eurot on ikka suuremad summad kui ??? eurot, eriti kui arvestada, et aasta kohta tuleb summad korrutada 12-ga.

Veel parem, kui korrutada 5 aastaga. See oleks pädevam ajaperiood, sest selle ajaga oleks muidu ilma uue debiilse maksuseadusemuudatusega võimalik jõuda viie rikkama riigi hulka. Vot siis me alles näeme, kui peppus see "uus toredus" tegelikult on ja kui palju meile tegelikult praeguse võimukoalitsiooni poolt valetatakse.

Tra kui tülgastav kogu see poliitiline debiilsus kõik on.

Minu palgamaksukoormus oli enne ja jääb ka tulevikus 26.3%. Ei mingit muutust.
Ja need maksud ei mõjuta ei tulevast võimalikku pensioni ega anna ka ravikindlustust.
Ehk suhteliselt musta auku minev raha.

Vaat kui tehtaks sotsiaalmaksuvaba miinimum, vaat siis oleks asjal mingit jumet vaestele ettevõtjatele.

Kriku kirjutas:

vanahalb kirjutas:Maksusüsteemiga reguleeritaksegi majandust kuid Eesti maksusüsteem on primitiivne nagu keskaegne kirikukümnis. Andke 10 % riigile ja edasi vaadake ise kuidas hakkama saate!

Esiteks ei käinud see keskajalgi nii. Teiseks räägid sa siin ainult üksiksiku tulumaksust, mis moodustab üsna väikese osa maksusüsteemist. Kolmandaks reguleeritakse majandust veel hulga vahenditega, sh. baasintressi muutmise ja rahatrükiga - aga jah, need hoovad pole enam EV valitsuse käes.

asiootus kirjutas:Eestis maksustatakse ju töölist ehk lisandväärtuse loojat, mitte loodud lisandväärtust ehk ettevõtete kasumit...

Pole päris õige - dividende maksustatakse. St. kasumit, mis ettevõttest osanikele-aktsionäridele välja läheb.

Ei räägi ainult üksikisiku tulumaksust. Sotsiaalmaks mis moodustab 1/3 Eesti riigieelarve tuludest on tegelikult palgafondi osa ja see võetakse ära töötaja loodud lisaväärtusest. Enne nüüd jõustuma hakkavat tulumaksureformi oli rusikareegel, et palgas puhtana kätte saadav summa tuleb korrutada koefitsendiga 1,75, et saada number, mis peab olema kassas palga väljamaksmiseks. See on ikka päris kõrge maksustamisprotsent ja kehtib ühetaoliselt kõigile. Soomes on sotsiaalmaks kohe kindlasti väiksem, pigem sinna 25 % kanti ja üksikisiku tulumaks Eesti palgatasemete puhul madalam kui Eestis. Ja kui veel näiteid tuua, siis Saksamaal on mõned osaajaga tööd üldse maksuvabad, Lätis mikroettevõtetel 9 % maksukoormis (mis viis selleni, et iga maalermeister on ehitusobjektil eraldi mikroettevõte) jne.

Eestis ettevõtte tulumaksu ei ole, Soomes on - 20 % aastakasumist. See omakorda tähendab, et mingite megakasumite näitamine pole tavaliselt hea mõte.
Vahel on odavam raha kasvõi palkadeks maksta ning kindlasti on odavam see ettevõtte arengusse paigutada - osta mingeid töövahendeid või mida iganes et tootmist efektiivsemaks muuta. Kunagi töötasin Soome kontserni Eesti harus ja siis oli iga majandusaasta lõpul tulekahju kustutamine, et raha ja kasumit on liiga palju ning see tuleb ära kulutada - ega teil juhtumisi uusi mutrivõtmeid või mõnda masinat vaja pole ja jõulupreemiat võiks määrata ja kõike muud, sest raha tuleb nagunii ära anda.
Soomes saab samuti dividende võtta , aga selleks peab nagu Eestiski ettevõte kõigepealt kasumis olema (sellelt numbrilt kohe 20 % riigile ) ja kui dividendide väljamaksmiseks läheb, siis veel 7,5 % ettevõtte poolt riigile ning lisaks üksikisiku maksustamine. Jälle üldreegel, et kui üksikisiku (ettevõtte omaniku) tulumaksu protsent (see on maksuameti antud kaartil) on alla 27,5% on igatahes mõistlikum/odavam see raha endale palgana välja maksta.

Üldkokkuvõttes tähendab see seda, et minumeelest on Eestis töötegija ebanormaalselt kõrgelt maksustatud ja ettevõtete jaoks on riik maksuparadiis või "mugavuslipu maa".
Ma kolisin kogu oma ettevõtmise veel Rõivase valitsusajal Soome. Kui rahapesu või orjakaubandusega tegeleks, valiks ilmselt Eesti maksusüsteemi.

Sotsiaalharta ratifitseerimine iseenesest jõukust juurde ei too kuid kõike ei mõõdeta rahas. See toob juurde lojaalseid kodanikke keda raha eest juurde osta ei saa. Exeli tabel muidugi niisuguseid kategooriaid hästi hoomata ei suuda ja seetõttu kukubki pahatihti välja nii, et külamehed poe taga on oma tulevikuprognoosides täpsemad kui hästi makstud Vabariigi Valitsus.

http://www.aripaev.ee/arvamused/2016/02 ... b-taastada

https://1office.co/estonia/et/blog/maks ... nglismaal/