www.militaar.net

OLAVI kirjutas: ↑22 Nov, 2024 11:46Millisel põhjusel ei puutu hetkel kehtivad seadused teemasse?

Seadusi on alati võimalik muuta. Kui ilmneks, et raskemetallide kontsentratsioon puutuha ühekordsel kasutusel jääb ohutu piiridesse, siis poleks sisulist probleemi. See teema siin on objektiivse protsessi ja selle lahenduste kohta.

OLAVI kirjutas: ↑22 Nov, 2024 11:38
See samane tuhk ongi metsa hakkepuidust (otse metsast) ja kui otse metsast tuuakse iga päev (kinnise autoga) 90m3 masinakoorem, siis üks taburet või isegi sektsioonkapp ei muuda tuha olemust.

Jah. Ja selle kohta ma kirjutasingi et koos juurtega või okstega kaasa tulnud savi on keraamikaks põlenud. Laske veskist läbi ja umbehää saab.
Need sektsioonkapid muudavad küll tuha olemust ja kui neid metsapuidu hulka panna siis see pole enam mitte metsapuit vaid raha eest ära antav olmepuit.

Põhimõtteliselt on sellise tuha kasutamine ja sellega väetamine sama kui alepõllundus. Eestis veel eelmisel sajandil tuntud ja mõnel pool maailmas tänagi.

Seda käsitlevad seadused pole jumala looming vaid inimeste tehtud ja inimesed saavad neid ka muuta .

vanahalb kirjutas: ↑22 Nov, 2024 12:08

OLAVI kirjutas: ↑22 Nov, 2024 11:38
See samane tuhk ongi metsa hakkepuidust (otse metsast) ja kui otse metsast tuuakse iga päev (kinnise autoga) 90m3 masinakoorem, siis üks taburet või isegi sektsioonkapp ei muuda tuha olemust.

Jah. Ja selle kohta ma kirjutasingi et koos juurtega või okstega kaasa tulnud savi on keraamikaks põlenud. Laske veskist läbi ja umbehää saab.
Need sektsioonkapid muudavad küll tuha olemust ja kui neid metsapuidu hulka panna siis see pole enam mitte metsapuit vaid raha eest ära antav olmepuit.

Põhimõtteliselt on sellise tuha kasutamine ja sellega väetamine sama kui alepõllundus. Eestis veel eelmisel sajandil tuntud ja mõnel pool maailmas tänagi.

Seda käsitlevad seadused pole jumala looming vaid inimeste tehtud ja inimesed saavad neid ka muuta .

NB vanahalb! OLAVI postituses oli juttu, et 90-kandise koorma juures ei muuda üks taburet, või ka isegi üks sektsioonkapp veel tuha koostist nii oluliselt, et selle pärast peaks muretsema hakkama.

Kriku kirjutas: ↑22 Nov, 2024 11:49

OLAVI kirjutas: ↑22 Nov, 2024 11:46Millisel põhjusel ei puutu hetkel kehtivad seadused teemasse?

Seadusi on alati võimalik muuta. Kui ilmneks, et raskemetallide kontsentratsioon puutuha ühekordsel kasutusel jääb ohutu piiridesse, siis poleks sisulist probleemi. See teema siin on objektiivse protsessi ja selle lahenduste kohta.

Aga see metsast toodud hakkepuidu põletamise kirjeldamine siin ongi ju praegu täiesti objektiivne protsessi kirjeldus.

Pidasin silmas, et see, et praegu mingi seaduse järgi on puutuhk ohtlik jääde, pole iseenesest mitte mingi vastuväide ülaltsiteeritud uuringule.

Kriku kirjutas: ↑22 Nov, 2024 12:34 Pidasin silmas, et see, et praegu mingi seaduse järgi on puutuhk ohtlik jääde, pole iseenesest mitte mingi vastuväide ülaltsiteeritud uuringule.

Kui oleks viitsinud kasvõi korraks vaata seda uuringut, siis ei peaks mõistatama, et kas tegu on "vastuväitega" või tähepanu juhtimisega rohevankri ette rakendatud teaduslike "uuringute (puudulikele) alustele".
https://dspace.emu.ee/server/api/core/b ... 59/content

Ei hakkaks tekstikohti välja tooma aga lisan mõne pildi näilikustamiseks.
Kui tõsiselt saab võtta statistilise arvestuse mõistes teadusuuringuid, mille isegi teostatud uuringute valimi arvu ei ole teada?

Siin on näha, et kui suures ulatuses on mõõdetud erinevate ainete sisalduse varieerumine ühe kolde kahes erinevas tuhaliigis, klodetuhas ja lendtuhas. Tuha sisalduse numbrite võrdlejatele teadmiseks, et katlamajade biokatelde koldetemperatuur ei tohi ületada +950C, sest siis suureneb NOx sisaldus suitsus.

OLAVI kirjutas: ↑23 Nov, 2024 19:44Kui tõsiselt saab võtta statistilise arvestuse mõistes teadusuuringuid, mille isegi teostatud uuringute valimi arvu ei ole teada?

See on ju varasema kirjanduse ülevaade, mitte nende analüüside tulemused.

Ma suvel kasvuhoones mässasin kasvuturba ja puutuhaga. Tegin 1:10 lahu, see seisis mõned päevad ja siis lahjendasin 1:10 kastmiseks.Oma kolde tuhk, puhas lepp. Efekt oli võimas ja kiire, praktiliselt 2-3 päeval silmaga nähtav. Tegin nii suve jooksul 3 ringi. Alglahust ph ribaga mõõtsin, aga riba võrdluses polnud nii punast, et võrrelda. Ikka maksimaalselt aluseline. Sel kütteperioodil käib aktiivne tuha kogumine, maasikatele ka ju vaja.

OLAVI kirjutas: ↑23 Nov, 2024 19:44
Tuha sisalduse numbrite võrdlejatele teadmiseks, et katlamajade biokatelde koldetemperatuur ei tohi ületada +950C, sest siis suureneb NOx sisaldus suitsus.

Temperatuuri muutmine midagi olulist juurde ei anna sest tuumasünteesi kus uued keemilised elemendid tekiks alevi katlamajas nagunii ei toimuks. No heal juhul sulaks vasest ja tsingist kokku messing
Kõik need osised on juba puidus olemas, sealhulgas ka raskemetallid. Need ei teki sinna põlemise käigus. See mille üle võib vaielda on kogus ja sellepärast ei tohigi tuhka maha laotada meetripaksuse kihina.

vanahalb kirjutas: ↑24 Nov, 2024 12:20

OLAVI kirjutas: ↑23 Nov, 2024 19:44
Tuha sisalduse numbrite võrdlejatele teadmiseks, et katlamajade biokatelde koldetemperatuur ei tohi ületada +950C, sest siis suureneb NOx sisaldus suitsus.

Temperatuuri muutmine midagi olulist juurde ei anna sest tuumasünteesi kus uued keemilised elemendid tekiks alevi katlamajas nagunii ei toimuks. ...

Jutt ei ole ju mitte "keemilistest elementidest" vaid "keemilistest ühenditest".
Ehk ühed ühendid lagunedes saavad moodustada uued ühendid.

Sa ei ole ikka veel öelnud, mis halvad ühendid siis katlamaja tuhas tekivad.

Need mis viimastes tabelites leiduvad on kõik elemendid ja mitte ühendid. Varasemalt oli samuti juttu raskemetallidest mille tõttu olevat tuhk ohtlik jääde.
Ja ma olen varasemalt märkinud et loodusliku puidu põletamine ei kujuta endast mingit erilist keskkonnaohtu. Midagi peab ju põletama et sooja saada. Millised ühendid sinna biokatlamaja tuhka siis tekivad? (Eeldusel et sektsioonkappe materjali hulka ei hakita)

Kriku kirjutas: ↑23 Nov, 2024 21:25

OLAVI kirjutas: ↑23 Nov, 2024 19:44Kui tõsiselt saab võtta statistilise arvestuse mõistes teadusuuringuid, mille isegi teostatud uuringute valimi arvu ei ole teada?

See on ju varasema kirjanduse ülevaade, mitte nende analüüside tulemused.

Väga hea tähelepanek!
Ma ei ole tuha kasutamise vastu vaid ju juhtisingi tähelepanu, et enne suuremahulisi looduse muutmise üritusi tuleb tulemuste modelleerimisteks teha täpsemaid uuringuid, mitte tegutseda "hurraaoptimismi ja usu" alusel. (Nagu jõgede pööramine.)
Sest enamus ei tea ju, et millise materjali laiali laotamisest jutt tegelikult käib.

OLAVI kirjutas: ↑24 Nov, 2024 13:19Sest enamus ei tea ju, et millise materjali laiali laotamisest jutt tegelikult käib.

Tundub, et sa ka ei tea. Ajad ainult mingit udujuttu.

Aga põhimõtte vastu ma muidu ei vaidle üldse. Loomulikult tuleb kindlaks määrata kogused, mida võib laotada. See puutub aga vähe eeltsiteeritud uuringusse - selle tulemus on, et puutuhka põhimõtteliselt saab niimoodi kasutada.

vanahalb kirjutas: ↑24 Nov, 2024 13:13 Need mis viimastes tabelites leiduvad on kõik elemendid ja mitte ühendid.
Varasemalt oli samuti juttu raskemetallidest mille tõttu olevat tuhk ohtlik jääde.
.......
Midagi peab ju põletama et sooja saada.
Millised ühendid sinna biokatlamaja tuhka siis tekivad? ...

Ega mina ka ei tea, sest need (põlemise)spetsialistid kellega olen suhelnud ütlevad, et on määratud küll eraldi elemente aga erinevaid ühendeid tekkib väga palju erinevaid mis pidevalt laias vahemikus varieeruvad, et keegi täpselt ei teagi, et millisest kütusest ja millise (põlemise)protsessi käigus need ja millises suhtes tekkivad.
Kui keemikud annavad kõigi biokatlamajades tekkivate ühendite kohta andmed, alles siis saavad looduseuurijad selgitada nende mõju taimedele ja loomadele.
Kuna alles viimastel aastatel on tõusnud probleemiks väga suur biomaterjali põletamise jäätmete kogus, siis on siin teadlastel uurimist küllalt.

Kas selline väide põhineb "usul" või teaduslikel uuringutel, et 100 000 tonni põlemisjääkide Eesti loodusesse laotamine ei ohusta loodust?

Ja ma olen varasemalt märkinud et loodusliku puidu põletamine ei kujuta endast mingit erilist keskkonnaohtu.

Kui on kindel teadmine, siis võiks sellega teistele teadlastele ju appi minna ja nad (rumalad) ei peakski edasisele uurimisele aega raiskama.