www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas:Ei ole nii. Üks protsess toimub õhuhapniku toimel veel ja on omane just sellisele kodusele mahlapressimisele - tööstuses see niiväga probleem pole, kuna tootmisprotsess toimub suletud keskkonnas.

Oleks hea teada mis see protsess on mis veel hapniku toimel toimub kodusess majapidamises?

Näiteks askorbiinhape (ehk C-vitamiin) laguneb valguse, õhu ja kuumusega pea täielikult ja seetõttu kodune õunamahl praktiliselt C-vitamiini ei sisalda.

Ma ei tea Teie pere kombeid, kuid niipalju kui minu vanad silmad on näinud siis peale mahla pressimist viiakse mahl kiiresti jahedasse ja pimedasse kohta.
Samuti ei keedeta mahla tundide kaupa. Ema lasi mahla keemiseni ja siis purki ning purgid keldrisse.
Mina praegu teen mahla, no ütleme, et keema ei lase, ja kohe pakki. Praegu on veel hea sahvrist võtta paari aasta tagust mahla. Samuti läheb osa mahla kohe sügavkülma. Minu maitsemeel ei tee aga sellel sügavkülmutatud mahla ja paki mahla maitsel küll vahet. Eelmisel aastal lõpetasin selle sügavkülma jandi ära. Vein, siider ja mis üle jäi läks mahlaks.
Veel, õun peab olema kvaliteetne, mitte mingi ussipuru või plekiline või kärnatanud. Siis õiget nahka ei saa.

Askorbiinhape oksüdeerub ära juba selle 10 minuti jooksul, mil mahlapressist läbi kotiriidest kottide mahl anumasse nõrgub.
Lisaks toimub enne pressimist õunte purustamine "hundi" abil, kus saadud mögin juba pruuni tooni omandab.
Mahl on punane juba selleks hetkeks, kui see anum viiakse pliidile.
Meil kuumutatakse mahla umbes 40 liitrises potis puupliidil. Selline pott kuumeneb vähemalt tunni. Pealt riisutakse vahtu.

Kohe ära viia ja kohe purki panna on võimalik väikseid koguseid. Meil tehakse korraga mingi 100+ liitrit. Umbes 1 päev kulub, õunte korjamisest kuni varustuse pesuni.

Kas ma saan õigesti Sinu mõttekäigust aru, et poemahlades on looduslikku C-vitamiini rohkem kui kodus valmistatud mahlal?

Ma ei ole seda väitnud, vaid seda, et C-vitamiini väga väike sisaldus koduses õunamahlas on paraku tõendatud probleem.

Kapten Trumm kirjutas:Ma ei ole seda väitnud, vaid seda, et C-vitamiini väga väike sisaldus koduses õunamahlas on paraku tõendatud probleem.

Millega võrreldes? Me võrdleme ikka mahlu mitte puuvilja ja mahla?
Sa ise tõid selle mahla teema sisse. Enne seda räägiti värsketest puuviljadest.

Lisaks veel, et suhkruid on "erinevaid", Fruktoos on täiesti normaalne asi, ega amps pirni või viinamarja ka poleks nii magus ju kui seda poleks... vat kui asi läheb loomuliku suhkrute asendamise peale "toodetes" juba, nagu a la NutraSweet, vot see on tegelikult juba päris jama... Aga noh, ma pole toiduanetehnoloogiat õppinud...

Hydrazine kirjutas:Lisaks veel, et suhkruid on "erinevaid", Fruktoos on täiesti normaalne asi, ega amps pirni või viinamarja ka poleks nii magus ju kui seda poleks... vat kui asi läheb loomuliku suhkrute asendamise peale "toodetes" juba, nagu a la NutraSweet, vot see on tegelikult juba päris jama... Aga noh, ma pole toiduanetehnoloogiat õppinud...

Mis selles neotaamis siis nii halba on? Metanooliks laguneb organismis ka palju muid asju, kuid niivõrd minimaalsete koguste puhul pole see kuskilt otsast ohtlik.

kana tagumik kirjutas:Kas ma olen ainus, kes on tähele pannud, et poodides müüdavad mahlad on üle magustatud ja... tekitavad ainult janu juurde ?

Ei, Sa pole ainus. Kui keegi tuleb minu juurde Nipi Mängumaale lapse sünnipäeva pidama ja kraamib joogiks välja pakimahlad, olen alati öelnud, et need tasub kallata ümber kannu ja niiviisi saab kahest liitrist mahlast 3l normaalse magususega jooki. SEE segu ei tekita janu juurde ja ei kaota midagi ka maitseomadustes. Lisaks on kannu võimalik lisada ka jääd.

Aga üks hea reisitoit, mis ei karda külma ega kuuma ja peab aastate kaupa pakendatuna hästi vastu on halvaa.

Tegelt tuleks veel räigemalt lahjendada. Olen ise avastanud, et 5% suhkurusisaldusega Värska Vurtswasser on sobilik tarbida, kui segada kokku 1/3 Vurtswasserit ja 2/3 Värska Originaali (või muud mullivett).

10% suhkrusisaldusega limonaadi võiks lahjendada 1/5 limonaadi ja 4/5 mineraalvett.

Teine teema.

Hommikul oli raadios päris huvitav teemakäsitlus toiduraiskamisest Eestis. Et aastas läheb 100 000 tonni toitu lihtsalt äraviskamisele, seejuures enamik läheb prügina, mitte biojäätmetena.

Üheks põhjuseks on nurgeline tibijuriidika. Mul oli võimalus 2005 külastada Saksamaal maaturismi ettevõtteid (igasugu mõisad-lossid-värgid) ja omades toona paar aastat kogemusi Eesti vastava praktikaga, imestasin kõvasti. Näiteks Saksamaal on tavaline, et päevast ülejäänud keedukartul läheb potiga külma ja järgmine lõuna praadimiseks pannile. Nagu iga terve mõistusega inimene kodus teeb. Meil aga - tuleb need ära visata ja isegi kokkadel on selle koju vedamine seotud teatud probleemidega.

Teine asi - kaubanduskettide ahnus tingib selle, et enamik tähtajaga kaubast tuleb ära visata, sest seda hinnatakse isegi viimasel õhtul vaid 50% alla. Nii väikest allahindlust keegi ei osa. Oleks allahindlus 90%, siis ostetaks kõik ära.

Kokkuvõtvalt on selline tore tibijuriidiline seis meil, et ära visatav toidu kogus on selline, et sellega saaks ära sööta kõik puudust kannatavad inimesed.

Sõdurite kuivtoidupakkide võrdlemine õppusel Kevadtorm 2021:

https://www.ohtuleht.ee/1035010/video-e ... kinnitavad

Siki kirjutas:Sõdurite kuivtoidupakkide võrdlemine õppusel Kevadtorm 2021:

https://www.ohtuleht.ee/1035010/video-e ... kinnitavad

Ehedat "dušonkat" polegi kellegil...

Hydrazine kirjutas:

Siki kirjutas:Sõdurite kuivtoidupakkide võrdlemine õppusel Kevadtorm 2021:

https://www.ohtuleht.ee/1035010/video-e ... kinnitavad

Ehedat "dušonkat" polegi kellegil...

Sellist paska 21. saj inimene ei söö (akf. kpt Trumm arvab kindlasti teisiti, aga mina olen toitunud ja minul on oma arvamus )

metssiga kirjutas:

Hydrazine kirjutas:

Siki kirjutas:Sõdurite kuivtoidupakkide võrdlemine õppusel Kevadtorm 2021:

https://www.ohtuleht.ee/1035010/video-e ... kinnitavad

Ehedat "dušonkat" polegi kellegil...

Sellist paska 21. saj inimene ei söö (akf. kpt Trumm arvab kindlasti teisiti, aga mina olen toitunud ja minul on oma arvamus )

Äkki avaldaksid selle koha ja toote täpse nimetuse, et kuskohast said 21.sajandil tõelist "dušonkat"? Kus on sees tõeline rasv?

Siki kirjutas:Sõdurite kuivtoidupakkide võrdlemine õppusel Kevadtorm 2021:

https://www.ohtuleht.ee/1035010/video-e ... kinnitavad

Kuskilt on meelde jäänud, et riis (teravili) ei sobi pikemaaegseks suures koguses põhitoiduks sõdurile, et kõht jääb kinni juba nädalase tarbimisega koos sellest tulenevate kõhu- ja meeleoluhädadega.
https://et.wikipedia.org/wiki/Riis#cite_note-EE-5
Tsitaat:"Kooritud ja lihvitud riisiteri süüakse tavaliselt keedetult või aurutatult. Nii puhastatud riisiterad on aga üsna vitamiini- ja valguvaesed. Kuna Kagu-Aasias kuulub riis kõige olulisemate toiduainete hulka, siis võib sellise riisi pidev ühekülgne tarbimine tekitada inimestel vitamiinivaegust (näiteks beribeerit)."

Vana taluperenaine õpetas, et ühe söögikorra kuiva tangaine (teravili) kogus ühe inimese kohta, on nii palju kui kinnipigistatud rusikasse mahub.

Eelnimetatud hädast on vaba tatar, mis tegelikult on pähkel.
https://et.wikipedia.org/wiki/Tatar

Selle poodides toidu äraviskamise koha pealt oli (vähemalt millalgi) selline point, et kui alla hindad ja ära müüd, siis pidid tarnijale selle eest tasuma (ikkagi müüdud kaup ju!) vastavalt arvele. Kui aga müümata jäi ja selle kenasti fotodega fikseerituna prügikasti panid, siis sai tarnija puhtalt persse saata. Vaat, et keeratakse veel utiliseerimise tasu otsa. Seda rääkis tuttav müüja. Ütles tookord, et meie (töötajad) ei või sealt mitte midagi võtta, aga pramotid palun väga! Et alguses olid pramotid kõik reas prügikasti juures head-paremat ootanud, aga siis olid prügikastid kah kõik lukku ja siis aedikusse lukku pandud, et mitte-mitte-keegi mitte midagi kätte ei saaks. Ainult jäätmekäitleja. Ja see pole ju ammu enam saladuseks, et kõigil prügiautodel (st "tunnustatud prügikäitlejatel") on autodel kaamerad peal, et ka käitleja töötaja mitte midagi ei võtaks, näeb ta ju loomulikult mida kallutab. Ühe prügiveoauto mehega vesteldes ütles ta lihtsalt: "Sa ei kujuta ettegi milliseid delikatesse, isegi vaakumpakendis veel, ma pidevalt ära viskan. Rääkimata siis veel tavalistest toiduasjadest. Näen, aga võtta ei või midagi, kaamerad ümber ja läheb auto kõhtu pressi alla..." Vat nii.
Kellelgi võivad ju olla mingid uuemad, erilisemad või ökomad lepingud, aga käitlemise seisukohalt on (vähemalt oli) lihtsam ära visata.
Nüüd muidugi on ka Toidupank moodi läinud, aga minuteada see kindlasti ei ole kaupluse kulul.