Autotehnikateema

[davidsoniharald]

Korraldan ise võistluse, kirjutan võistluse reeglid, võidan ise võistluse! Maailma parim juht on leitud! Hästi tehtud, tak deržat!

Ma olen endiselt seisukohal, et kui sõidad suvel suverehvidega kraavi, siis ei ole süüdi rehvid vaid see kes roolis oli. Ja kui sõidad talvel talverehvidega kraavi, siis ei ole süüdi talverehvid, vaid see kes roolis oli. Ja kui sõidad kraavi lamellrehvidega, siis ei ole süüdi rehvid, vaid see kes roolis oli. Kuniks oma kraavisõidu vabanduseks tuuakse "lamellrehvid", seniks ei ole inimene midagi õppinud oma vigadest.

Ohutut liiklemist soovides!

[ahto42]

ise ka 83 aasta.
Isa ütles, et kui oskad mossega sõita, oskad iga autoga. Eks ta nii ole ka.
Hea juht on see, kes ei ole liikluses mina ja maailm ja omab tagumikutunnetust vbl rohkem kui keskmised juhid. Oli see varem ja on see ka nüüd.
Isa sai C kat nii et poisid olid Gaz kasis ja üle järgmise risti järgmine poiss kastist sanga.
Endal oli autoõpe kooliprogrammis keskkoolis sees. 11klass oli autoehitus makettidega õppeklassis ja aastalõpus tuli anda ka eksam. Kuna minu nooruses muud teha polnud, siis jõlkusin isa tööjuures Kek rem töökojas(ikka oli mõni Kamaz, maz või bellaruss laiali) ja küsisin onudelt, et mis see või too asi teeb. Põnev oli. St et autoehituse tundides tuli uni peale.
Alles 12 klass oli siis liiklusteooria ja sõiduõpe.
Käigukastide vastupidavusest, siis tõesti vbl vanema kooli esidajatest on gaasi ja siduri pedaali sünkroon rohkem paigas. Tava autoga ralli stiilis käike vahetades kaua sünkrod ei pea. Teiseks on ka käigukastides väga vähe õli. Kui 90ndate 5 k kastis oli u 4-5L õli siis nüüd on 2L.
Ja veel on tänapäeva autodel ka nn Rev hang, st et pöörded kohe ei kuku kui gaas vabastada, osalt on see ka sellest, et elekrtooniline drossel(osadel autodel Rev hang suurem, osadel väiksem), mitte trossiga. Ja noorel kaubikumehel on bemm, millega saab sportlikumalt sõita, ja pöörded kukuvad ka parema kiirusega, et järgmine käik sisse raiuda, aga krdi pirukakäri ei lähe ju edasi, ja sealt need probleemid võimenduvad.

[muruniiduk]

Francesco Paoli, metalbänd Fleshgod Apocalypse'i trummar, saaks arvatavasti hõlpsalt Gaz 52 käiguvahetamisega üles ja alla hakkama.
https://www.youtube.com/watch?v=451KzibdI4w

Nii ongi, tõenäoliselt Senna ja Röhrl niisamuti õppisid Gaz 52 peal sõitma.

Senna
https://www.youtube.com/watch?v=kzLjZWrpzmQ

Röhrl
https://youtu.be/wqREtbLe4sY?t=81

[Kapten Trumm]

Paraadi juhatab siin küll akf Kapten Trumm, aga üks vahepala topelt siduri ja vahegaasile, kuidas jalad pedaale peavad tallama.

Francesco Paoli, metalbänd Fleshgod Apocalypse'i trummar, saaks arvatavasti hõlpsalt Gaz 52 käiguvahetamisega üles ja alla hakkama.
https://www.youtube.com/watch?v=451KzibdI4w

Osades võidusõidu käigukastides ei olegi sünkronisaatoreid, käiguvahetuskahvliga nihutatakse hammasrattaid nagu 52 käigukastis. Tunneb selle järgi videos ära, et hirmsasti undavad need. Seal tavalised kaldhammastega hammikad. Tavasõidu kastis nihutatakse kahvlitega sünkronisaatorite muhve, hammikad on enamasti kontaktis juba varem, käiguvahetusega luuakse sünkro abil talle "lukustus".

Kicker on selles, et sünkronisaator ühtlustab eri osade pöörlemiskiirust hõõrdumise arvelt. Tavaliselt pronksist või muust pehmemast materjalist pindadega. Kui käigukang läheb järgmisele käigule vastumeelselt, pole need pöörlemiskiirused ühtlustunud. Jõuga käiku sisse pannes tekitatakse kiirendatud sünkronisaatorite kulumine, niiet metallipuru lendab. Veoautol ei saa käigud minna nii kiiresti ja lihtsalt kui sõiduautol, kuna pöörlevate tükkide inerts on palju suurem (jupid massiivsemad). Seepärast on soovitatav varuda kannatust või kui on tõesti kiire (nt maastikusõidul koidab kinni jäämine ja on kiiresti vaja kas kiirust või rohkem jõudu, tuleks ülesvahetus teha topeltsidurdusega ja allavahetus vahegaasiga. Kui tehnika on õige, lähevad käigud kiirem sisse kui käigukangi murdmisega.

Tänase C-kati koolitusega vennad seda enda jaoks lahti seletada ei oska, sest neile pole kunagi õpetatud auto ehitust ja töötamist, sestap nad ei oska ette kujutada, mis auto "sees" toimub. See fakt muudab kogu selle "õppe" väheväärtuslikuks. Tean paari rekkaomanikku, neid praeguse aja juhte kiruvad kõik, iga pisirikke peale tuleb tehniline abi kutsuda ja hea kui sellid kabiini kallutada oskavad (veel parem nii, kui selle käigus kabiini tagaosast mingi raske asi esiklaasi ei kuku).

[Kapten Trumm]

Ja veel on tänapäeva autodel ka nn Rev hang, st et pöörded kohe ei kuku kui gaas vabastada, osalt on see ka sellest, et elekrtooniline drossel(osadel autodel Rev hang suurem, osadel väiksem), mitte trossiga. Ja noorel kaubikumehel on bemm, millega saab sportlikumalt sõita, ja pöörded kukuvad ka parema kiirusega, et järgmine käik sisse raiuda, aga krdi pirukakäri ei lähe ju edasi, ja sealt need probleemid võimenduvad.

Viimane ja eelviimane Honda Civic Type R omavad sellist featuuri.

[ivo86]

Paraadi juhatab siin küll akf Kapten Trumm, aga üks vahepala topelt siduri ja vahegaasile, kuidas jalad pedaale peavad tallama.

Francesco Paoli, metalbänd Fleshgod Apocalypse'i trummar, saaks arvatavasti hõlpsalt Gaz 52 käiguvahetamisega üles ja alla hakkama.
https://www.youtube.com/watch?v=451KzibdI4w

Osades võidusõidu käigukastides ei olegi sünkronisaatoreid, käiguvahetuskahvliga nihutatakse hammasrattaid nagu 52 käigukastis. Tunneb selle järgi videos ära, et hirmsasti undavad need. Seal tavalised kaldhammastega hammikad. Tavasõidu kastis nihutatakse kahvlitega sünkronisaatorite muhve, hammikad on enamasti kontaktis juba varem, käiguvahetusega luuakse sünkro abil talle "lukustus".

Kicker on selles, et sünkronisaator ühtlustab eri osade pöörlemiskiirust hõõrdumise arvelt. Tavaliselt pronksist või muust pehmemast materjalist pindadega. Kui käigukang läheb järgmisele käigule vastumeelselt, pole need pöörlemiskiirused ühtlustunud. Jõuga käiku sisse pannes tekitatakse kiirendatud sünkronisaatorite kulumine, niiet metallipuru lendab. Veoautol ei saa käigud minna nii kiiresti ja lihtsalt kui sõiduautol, kuna pöörlevate tükkide inerts on palju suurem (jupid massiivsemad). Seepärast on soovitatav varuda kannatust või kui on tõesti kiire (nt maastikusõidul koidab kinni jäämine ja on kiiresti vaja kas kiirust või rohkem jõudu, tuleks ülesvahetus teha topeltsidurdusega ja allavahetus vahegaasiga. Kui tehnika on õige, lähevad käigud kiirem sisse kui käigukangi murdmisega.

Tänase C-kati koolitusega vennad seda enda jaoks lahti seletada ei oska, sest neile pole kunagi õpetatud auto ehitust ja töötamist, sestap nad ei oska ette kujutada, mis auto "sees" toimub. See fakt muudab kogu selle "õppe" väheväärtuslikuks. Tean paari rekkaomanikku, neid praeguse aja juhte kiruvad kõik, iga pisirikke peale tuleb tehniline abi kutsuda ja hea kui sellid kabiini kallutada oskavad (veel parem nii, kui selle käigus kabiini tagaosast mingi raske asi esiklaasi ei kuku).

Kuidas see rekkaga maastikul ja võidusõidu käigukastiga sõitmine kandub üle liikluses heaks juhiks olemisse?
Keskmine inimene ei sõida iial rekkaga, veel vähem võidusõidu käigukastiga.
See, et Sa oskad veoautoga maastiku peal topelt sidurit kasutada, EI TEE Sind tavaliikluses teistest paremaks juhiks. Aga Sind ennast küll - ma olen nõus, et iga omandatud sõitmisega seotud kogemus teeb Sind paremaks juhiks, kui sa enne seda kogemust olid.

Aga väita tuimalt, et just nõukaaegne veoauto juht on see "hea juht", ja paljud teised pole, sest nad on nolgid ja ei õppinud GAZ52 mootoriõlitust. Mille alusel? Sest sa oled harjunud kehva auto tõttu oma rooli keeramise võmekust ette planeerima? Tänapäeval pole NII pikalt vaja seda teha, autod on paremad, selle oskuse tähtsus on väiksem, kui oli siis.
See, et sa oskad manuaalkäigukastiga topeltsidurit kasutada ja pöördeid ühtlustada? Seda pole tänapäeval vaja, ei autod ega liiklus ei nõua seda.
Varsti on enamus manuaalkaste üldse liiklusest kadunud. Mis siis saab? Siis see oskus ei tee enam üldse paremaks juhiks, vaid on lihtsaslt lisaoskus.
Muidu võiks väita, et iga juurdeõpitud masin teeb sind liikluses paremaks juhiks. No ei tee.

Ma väidan näiteks, et noor tütarlaps, kes tegeleb mootorrattaga ringraja sõitmisega hobikorras (vali siia suvaline motohobi tegelikult), on sellest GAZ52 profist parem sõitja. Käike vahetab võisteldes otsekastiga ja siduri ja käigukasti ehitusest teab kõike. Reaktsioon on ülikiire ja olukorda oskab hinnata 2x kiiremini. Aga autokoolis käis jubedal EV ajal. Võimatu?

[Kapten Trumm]

Sinu jutust paistab jätkuvalt välja see, et sul pole teemast erilist ettekujutust, kuid kõva sõna tahaks ikka olla. Kui su sünniaasta on kogemata 86, siis ma ohkan lihtsalt kaastundlikult.

Näiteks see:

Aga väita tuimalt, et just nõukaaegne veoauto juht on see "hea juht", ja paljud teised pole, sest nad on nolgid ja ei õppinud GAZ52 mootoriõlitust. Mille alusel? Sest sa oled harjunud kehva auto tõttu oma rooli keeramise võmekust ette planeerima? Tänapäeval pole NII pikalt vaja seda teha, autod on paremad, selle oskuse tähtsus on väiksem, kui oli siis.

Parem selle alusel, et väljaõpe oli palju põhjalikum ja pikem. Või üritad väita, et tänane 40 või 80 tundi on parem kui 150? Kas veoautojuhul on vaja õpetada eriti palju manööverdamist (mulle õpetati küll) või mitte? Mille poolest on manööverdamisel tänapäeva auto "parem"? Kas see suudab ise sõita laadimiskoha ette?

Gaz-52 mootori õlitus on üllatavalt sarnane iga muu auto õlitusele ja allub ka samadele reeglitele. Näiteks ülekoormatud mootoriga liig madalatel pööretel lohistamine kahjustab mootorit, kuna õlitus on puudulik. Madalatel pööretel töötab õlipump liiga aeglaselt ja selle tootlikkus langeb. Puuduliku õlitusega algab tööpindade kiirendatud kulumine. See kehtib tänapäeval ka muide samamoodi. Ma pidin oma tütrele küll autokooli ajal õpetama, et 1,2 liitrine vabahingav mootor 1300 kg autos ei ole loodud töötama 1000 ja 1500 pöörde vahel, mida autokoolis õpetati kui "ökonoomsusõitu". Ühesõnaga õpe on nadi ja selles on lollust omajagu.

Ma väidan näiteks, et noor tütarlaps, kes tegeleb mootorrattaga ringraja sõitmisega hobikorras (vali siia suvaline motohobi tegelikult), on sellest GAZ52 profist parem sõitja. Käike vahetab võisteldes otsekastiga ja siduri ja käigukasti ehitusest teab kõike. Reaktsioon on ülikiire ja olukorda oskab hinnata 2x kiiremini. Aga autokoolis käis jubedal EV ajal. Võimatu?

On küll võimatu. Parem saab olla ainult mingis piirolukorras, kuhu auto satub (nt külglibisemine maanteekiirusel). Muus osas kahjuks kogemuse vastu ei saa, kogemus aga tuleb aastate ja kilomeetritega, st praktikaga. Eestis polnud just väga ammu, kui üks ralliäss kaks inimest surnuks sõitis. Kogemus tähendab eelkõige võimet näha olukordi ette ja nendesse sattumise vältimist. Kogemus tähendab ka seda, et jäävihma ajal ei ronita iga hinnaga teele, sest õnnetuse risk on väga suur. Meie puudulikku autokoolitust on mõistagi omal soovil võimalik parandada ise juurde õppimisega. Mis aga ei vähenda süsteemi vigasust. Kui autokoolis samahea kui ei tegeleta manööverdamise õppimisega ja eksamil piirdub see oskus nina ees parkimiskohale sõiduga, siis pole ka imestada, kui Eestis on aastas kümneid tuhandeid plekimõlkimisi, peamiselt parklates.

[ivo86]

"Sinu jutust paistab jätkuvalt välja see, et sul pole teemast erilist ettekujutust"
Noh, eks mul on ka mõneti sarnane arvamus mõnede välja toodud teeside kohapealt ja sellepärast ma arvamusliidriga üldse vaidlema julgesin hakata.

Kas isejuhtiva auto "autopiloot", mis veoauto manööverdamisest ei tea midagi, aga kiirteel suudab pikalt ette näha ja momentaalselt reageerida, on hea või halb juht? Või sõltub olukorras?

Kas veoauto juht on kindlasti hea juht, või sõltub olukorrast?


Ma kindlasti ei vaidle vastu väitele, et pikem ja parem õpe teeb parema juhi. Muidugi teeb. Küsimus on aga selles ka, et mida õpetada ja milleks. Ja moodsate autode õlitus on madalatel pööretel üsna hea. Mis pööre täpsemalt piisava õlituse ära tagab, on sõltuv, aga tänapäevase mootori õlitus (v.a. mõned ebaõnnestunud erandid) on ikka täiesti teisest puust, mis kiviaegsel tehnikal.

Seega, kas on vaja õpetada täpset mootoriõlituse tööpõhimõtet või hoopis seda, kuidas autoga sõita? Btw, uutel volvodel pole õllivarrastki enam. Kuidas siis õlitaseme kontrollimistki õpetada?

[Kapten Trumm]

Kui algõpe on parem, sisukam ja kestvam, on ka tulemus parem. Kehtib absoluutselt igal pool. Tänasel autokoolindusel on sisu vähevõitu, autokool keskendub õpilaselt võimalikult suure arvu eurode saamisele ja õpilane keskendub võimalikult vähe maksmisele. Seejuures õpetajal puudub üldse õigus inimesi minema saata (no kes lihtsalt ei suuda autoga sõita).

Võrreldes selle porriga, mida ma kuulsin oma äsja load saanud tütrelt, tunnen end päris julgelt.
Ma ei ole kuulnud, et lenduriks oleks saanud keegi, kes ei suudaks maanduda. Aga noh, taoliste puudujääkidega veetakse meil eksamitelt läbi küll.

[Fucs]

Küll liikluses ei paista üldse see välja millegipärast, et see suur kogemus väga heaks juhiks teeks, sest elukutselised juhid jäävad küll tihtpeale eriti silma tsirkust tehes. Küll ei anna suunda, küll pargib nagu tahab. Siis teeb ime-möödasõite. Eks teised teevad ju ka, aga taksojuhid ja kaubikumehed jms, eriti hea kogemusega mehed, jäävad nagu silma küll. "White van driver" on ju isegi klišee. Kas nad siis on paremad juhid või ikka sama pulga peal?

See "elukutseline juht" on tänapäeval naljanumber ka. Muidugi väiksem naljanumber kui amatöörjuht (B-kat).
Vahepeal sai B-kati load 20 ja C-kati 40 tunniga. Minul oli autokooli lõpetades 1993 sõidutunde 180 ringis. Hiljuti neid norme tõsteti kaks korda.
Mu tütar sai hiljuti B-load (eksam Tallinnas), ametlikke sõidutunde 40 ja minuga sõitis ka ka tubli sadakond tundi. Sõidis lõpuks üsna rahuldavalt, isegi eksamineerija kiitis head auto valitsemist. Ja see minu 180 ei tulnud mitte automaatkastiga tänapäeva veoautoga, vaid sünkroniseerimata käigukastiga Gaz-52ga. Kes on sõitnud, kujutab ette. Ja mul tuli üks õppeaasta õppida auto ehitust, arvan siiani, et auto ehitust mitte jagades pole ka võimalik sellega autot säästvalt sõita. Miks peab käik sisse minema kergelt ja miks ei maksa vabahingava bensiinimootoriga 1200 rpm "ökonoomsussõitu" teha. Oskate seletada, miks ja mis siis autol kõhus toimub?

Siin on sellest ka eraldi teema
https://www.militaar.net/phpBB2/viewtop ... 88#p537088

Sellele lisaks ajaloost:
"Kolmanda liigi autojuhtide ettevalmistamise õppeprogramm ja kontrollküsimused 1951"
https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-dig ... 984/page/1

Seal oli 1951 õppetöö mahuks määratud 600 õppetundi ning sõidu- ja juhtimisõpetuse tunnid sellest olid jagatud:
Juhtimisvõtete harjutamine (2h)
Juhtimine teedel ja manööverdamine (6h ja 10h)
Juhtimine järk-järgult keerukamaks muutuvas olukorras (7h ja 10h)
Liiklemine maastikul rasketes tingimustes ja pimedas (2h ja 8h)
Auto pukseerimine (1h ja 3h)
Orienteerumine liiklemisel (6h ja 17h)
Õppesõit 50h (kui õppimise ajal käis õpilane sõidupraktikal majandis, siis 24h)

Põhirõhk 600 tunnist oli pandud muidugi autoehitusele.
See oli siis enam-vähem kohe peale sõda.

[Kapten Trumm]

Minul oli tunde 170-180 vahel. Selline raamatuke oli. See sai kas ARKi või on elus kaduma läinud. Enam kahjuks ei leia.
Tõsi, meil oli muidu selline võimalus, et peale tundide lõppu minna võtta garaazi võti ja kooli hoovis ise harjutada manööverdamist. Siis sai õpetajaga rohkem mööda linna loksuda. Mina vähemalt kasutasin seda võimalust päris palju. Külgboks, tagaboks, slaalom mõlemat pidi, tagasipööre piiratud laiusega alal, kohaltvõtt kallakul. Kuna siis olid kaunis vaesed ajad, siis bensiini puudumisel ükski sõit tegemata ei jäänud. Veoauto manööverdamisega tunnen end senini päris kindlalt. Isaga õppesõitu ma eriti palju teinud ei ole, vist arvati, et las autokool õpetab. Tütre koolitamisel pidin ma küll enamiku sõidutundidest tegema. Järgmine tütrega alustame aasta pärast.

Üks selline nüanss veel tänapäeva autodest. Pakkusin tütrele ükskord võimalust teha sõidu 80ndate keskpaiga BMW-ga. Auto käsitsemise oskuse nõrkus andis kohe tunda. Erinevalt tänapäeva sõiduautost näiteks nõuab toonane BMW, et käiguvahetusel peab su tegevuse ajastus olema enamvähem perfektne. Muidu vastab auto kohe jõnksudega. Läks neid tunde päris mitmeid, enne kui see auto hakkas enamvähem sujuvalt sõitma tal. Ja noh, kujutan elavalt ette, mis oleks juhtunud nt talvel.

[OLAVI]

Rehvijutu vahepalaks märgiksin, et kuna mitmed rehvimüüjad senini reklaamivad oma kaupa veel isegi üle 10 aasta vanustel EU märgistel olevate tähistustega, tasub jälgida, et müüdava rehvi märgise kleeps vastaks kehtivatele nõuetele.

Selline peaks olema "hea", põhjamaise lamellrehvi EU märgise kleeps.
All nurgas aastaarv 2020/. (Kui aastaks on kirjutatud näiteks 2009, siis see on vananenud märk ja selliseid rehve ei tohiks nüüd enam müüa.)
Kolme mäetipuga märk näitab talvesobivust ja
selle kõrval olev (hetkel mite kohustuslik) kolmnurk näitab rehvi (põhjamaise) jääklassi olemasolu.

EU_MÄRK_2020.jpg (22.81 KiB) Vaadatud 617 korda

Lisaks märgiks, et erinevad "naelutatavad lamellrehvid" ja "universaalsed naelaaukudega lamellrehvid" ei ole mitte "Talvetingimustesse sobivad lamellrehvid" vaid "tavalised ilma naelteta suuremustrilised" rehvid.

[Kapten Trumm]

Siin on lihtne retsept, ärge ostke tundmatuid loomi, vaid tuntud tootja naast- või lamellid.
Seal on petta saada raske. Ökonoomsusnäitajaid ei maksa väga vaadata, sest need saavad tulla üldiselt kehvema pidamise arvelt (kõvem kummisegu, peenem muster, vähem naelu.

Näiteks Nokia Hakkapelita mingi x numbriga naastrehvid on kindla peale minek.

[Kapten Trumm]

https://www.delfi.ee/artikkel/120091742 ... id-torjuda

Moodne liiklusidiootsus ehk mis võib juhtuda, kui liiklust mitte tundev tegelane liiklusesse sõidukiga lasta.

[AndresTy]

See, et nõuka autod olid kuni N-Liidu lõpuni saast ja seetõttu polnud riik võimeline sellele remondibaasi näol päriselt toimivat tagalat omama oli pärispõhjuseks, miks autojuhtide koolitamisel auto ehitusele, tööpõhimõtetele ja remondivõtetele suurt tähelepanu pöörati ja see väljaõppes olulise mahu moodustas. Küllap õpetati ka läänes omal ajal neid asju, kui autode töökindlus veel soovida jättis.

See aga, et me omal ajal selle läbi tegime, ei tee meid mitte kuidagi paremaks autojuhist, kes load teinud hiljem ja kus auto juhtimiseks tolleks ajaks enam mittevajalikku ei õpetatud. Autojuhiks õpitakse selleks, et autoga sõita osata, mitte selleks, et seda remontida. See, et meie seda tegema pidime oli ajastu taak. Kui praegu õpetataks lõviosa autojuhikursustest, seda mida tegelikult vaja ei lähe! Ei kujuta nagu hästi sellist jama ette! Ja kui selle, mittevajaliku, tõttu oleks koolitus mingi kolm korda mahukam - kui palju see siis maksma läheks? Ja inimesed maksaksid selle eest, et neile õpetatakse auto juhtimiseks mittevajalikke asju!

Ise BC kategooria saamiseks tegin selle asja läbi 1990 aastal. See, et sai sellise romuga Tallinnas ringi sõidetud, nagu pika kabiiniga GAZ-52, on tore-loll mälestus. Või selle sama gaazikuromu siduri survelaagri ja ketta vahetamine kuskil muldonni sarnases garaažis. Või õppeklassi lahtilõigatud mootorid ja lüümikutest moodustatud "animatsioon" mootori taktidest, mida siis grafoprojektori abil seinale kuvati. Kui see peaks mulle andma mingi üleolekutunde tänaste noorte autojuhtide üle, siis ma ütleks, peaks mind ikka korralik alaväärsuskompleks vaevama.