www.militaar.net

wolfgang kirjutas: ↑01 Apr, 2025 8:24 Eilses "Välisilmas" kõneles Taro kaunis mõistlikke lauseid, seoses relvaomanike vaenamise võimaliku järelejätmisega ja individuaalsetele laskepaikadele nõuete leebemaks muutumisest. Eitea, kas süvaamet laseb neid mõtteid realiseerida, aga vähemalt on mingisugustki teisitimõtlemist infoväljas, vahelduseks.

ostius kirjutas: ↑02 Apr, 2025 11:14 3. Lasketiirudele tahetakse kehtestada turvanõuded, mis on kõige karmimad maailmas ning ei vasta ballistika mõttes reaalsusele. Eelnõu autorid ise põhjendavad, et me peaksime olema eesrindlikud oma turvanõuetega ja meie avangardsetele nõuetele tuleb ülejäänud maailm hiljem järgi. Kes on selle idee taga, on mulle teadmata. Aga kui keegi teab nimeliselt, siis palun tooge nad välja.

Ning relva ostu-müügi registreerimiseks pole enam vaja jaoskonda minna, vaid sellega hakkavad tegelema relvapoed

Selle keniaalsuse autor oli viimati KRIK-i palgal kui õigesti mäletan, nime ei viitsi hetkel kaevata

Tundub, et probeemid tekivad suuremates linnades, eriti Tallinn kus relvaomanikke on väga suur hulk ja ametnikke, kes nendega tegeleks on vähe

Kriku kirjutas: ↑03 Apr, 2025 9:46 See on lihtsalt rumal mõte, ajada inimesi KL-i ainult selleks, et relvadega asjatada lihtsam oleks.

Trips kirjutas: ↑03 Apr, 2025 9:41 Minu mälu järgi on Läänemets korduvalt öelnud, et see "ahistamine" on selleks, et nügida inimesi Kaitseliiduga liituma.

Täna toimus Siseministeeriumis, uue siseministri Igor Taro eestvedamisel, ma ütleksin, et ajalooline koosolek. Uus siseminister kutsus kokku kõik huvigrupid (jahimeeste selts, laskurliit, relvaomanike liit ja turvaettevõtete liit), et arutada uue relvaseaduse loomist. Lisaks riigikoguliikmed Mati Raidma, Peeter Tali, advokaat Aku Sorainen, kindral(ret.) Riho Ühtegi ja mina. Lisaks osales hulk ametnikke kaitseministeeriumist ja siseministeeriumist.
Siseministri sõnul tingis koosoleku kokkukutsumise vajadus ülevaadata Eesti relvaseadus, et see vastaks ootustele ja vajadusele uues geopoliitilises olukorras. Tuli välja, et tänasele relvaseadusele on tehtud juba niipalju muudatusettepanekuid, et mõistlikum on Riigikogul vastuvõtta uus relvaseadus.
Koosolekul öeldi kohe alguses, et erinevate ettepanekute koostajate eesmärk ei ole vaid relvaseaduse muudatused, vaid eesmärk on täita Eesti laiapõhjaline riigikaitse kontseptsioon reaalse sisuga. Uue Eesti relvaseaduse eesmärk ei tohi olla ainult tehniline regulatsioonide muutmine, vaid kodanike ja riigi võimaluste suurendamine enese- ja riigikaitses.
See on kontseptuaalne muutus, kus kodanikel avardatakse relvade käitlemise võimalusi enese- ja riigikaitse eesmärgil, relvade soetamisel ja asjatundlikul käsitlemisel, mitte ei takistata sihilikult nagu seni.
Ettepanekute koostajate eesmärk ei ole kodanike ettevalmistamine iseseisvalt osaleda võimalikus relvakonfliktis, vaid eelkõige valmistada võimalikult paljud soovijad ette relvade ohutuks ja asjatundlikuks käsitlemiseks.
Teiseks võimaldada kodanikel kaitsta ennast, oma pere ja vara võimaliku vägivaldse kallaletungi vastu.
Kolmandaks kasutada vajadusel eelnevalt eraviisiliselt ettevalmistatud kodanikkonda inimeste ja riigi kaitsel.
Neljandaks hoogustada lasketreeninguteks sadade lasketiirude ja laskekohtade ehitamist üle riigi.
Viiendaks viia koolidesse tulirelvade ohutu käsitlemise ja kasutamise õpetus, mis valmistaks noored asjatundlikult ette enne kaitseväeteenistusse ja tulevasse ellu siirdumist. See kõik hoiab kokku aega ja raha.
Ettepanekute koostajad on veendunud, et Eestit ei ole võimaliku konflikti korral kaitsta vaid nn riikliku teenusena, kus kaitsevägi ja kaitseliit pakuvad rahvale kaitseteenust ja politsei turvateenust.
Selleks, et Eesti riiki kaitsta peab riigikaitses osalema kogu rahvas ja riigi ülesanne on tagada läbi relvaseaduse kõigile soovijatele head võimalused selles osalemiseks.
Esimene samm selleks saab olla mõistlik ja loogiline relvaseadus, mis annab lihtsamad võimalused lasketiirude ja laskepaikade rajamiseks, relvade tundmaõppimiseks, relvade asjatundlikuks käsitlemiseks ja relvade lihtsamaks soetamiseks enda, oma perekonna ja vara kaitseks.
Arvestades, et koosolekul valitses teemakäsitlusel üksmeel on see kinnituseks, et Lääne-Euroopast üle võetud relvafilosoofia, kus elanike käes olevaid relvi käsitletakse ohuna ja millele on Eesti politseiametnikud omaalgatuslikult veel Eesti vinti peale keeranud, on oma aja ammu ära elanud. Vaja on muutust, mis vastaks Soome, st. meie piirkonna, laiapindse riigikaitse filosoofiale, kus relvi tundvaid ja omavaid kodanikke nähakse võimalusena.
Koosoleku järgsel koridoriarutelul kõlas skepsis, et anonüümsed ametnikud hakkavad siseministeeriumi ja rahva algatust igal moel takistama. Arvestades aga meie geopoliitilist olukorda ja vältides teema vajumist anonüümsesse kabinetivaikusesse ei tohiks lasta sellel juhtuda. Uus relvaseadus, mis sisustab laiapindse riigikaitse, tuleb selle riigikogu kooseisus vastu võtta.