Kapten Trumm kirjutas: ↑01 Nov, 2022 11:50
Siin on lihtne retsept, ärge ostke tundmatuid loomi, vaid tuntud tootja naast- või lamellid.
Seal on petta saada raske. Ökonoomsusnäitajaid ei maksa väga vaadata, sest need saavad tulla üldiselt kehvema pidamise arvelt (kõvem kummisegu, peenem muster, vähem naelu.
Näiteks Nokia Hakkapelita mingi x numbriga naastrehvid on kindla peale minek.
Suvalise kauba (rehv või külmik) ostmisega on võimalik petta saada kui seda müüakse vananenud märgistusega, sest aastatega muudetakse hindamise kriteeriumeid ja see mis 10 aastat tagasi võis olla A võib tänapäeval olla C.
Nagu teada, kui Nokia (meil müüdavaid, odavamaid) talverehve toodeti enamuses veremaal, siis kuna ja kuidas on need rehvid siia jõudnud?
Võrrelge Saksast tellitud Nokia rehvi küljekirja meil müüdavate rehvide küljekirjaga.
Kes küsib, on loll üks kord, aga kes ei küsi on loll surmani.
Fucs kirjutas: ↑01 Nov, 2022 12:07
See käib põhimõtteliselt kõikide sõidukite kohta, kuigi teatud teemadel on keskendutud karburaatoriga bensiinimootoritele.
Edit:
Seal on erinevad teemad sõiduvõtetest kuni rehvirõhkude jms välja.
Ühes taolises (ma pole kindel, et kas selles) on selline hindamatu asi nagu düüside tabel Weber-tüüpi Lada karburaatorite tarbeks.
Vihjena võin reeta, et seeriaseades olid vene karbussid häälestatud ökonoomsuse tagaajamisele - segu oli piisavalt vale, et ökonoomsus hullemaks muutus. Igasugu näppimistele oli see tabel hädavajalik.
Kes aru ei saa, siis selgitus ka - nõuka sõiduautodel eksisteeris 2 eri tüüpi litsensi järgi toodetud "lada karbussi", Weberi oma, mis tuli koos 2101ga ja sealt levis ka sapikale ja mossele ning Solexi oma, mis tuli 2108ga ja mis leidis nõuka lõpuajal kasutust ka tavalisel Ladal ja mossel. Seejuures Weberi disain on näppimiseks parem, käib lihtsamalt lahti ja selle düüside vahetuseks piisas, kui auto peal vaid karbussi kaas eemaldada. Ka oli selle laiema kasutuse tõttu laiem düüsimajandus vabalt saada (düüsid sisaldusid remondikomplektides).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
See aga, et me omal ajal selle läbi tegime, ei tee meid mitte kuidagi paremaks autojuhist, kes load teinud hiljem ja kus auto juhtimiseks tolleks ajaks enam mittevajalikku ei õpetatud. Autojuhiks õpitakse selleks, et autoga sõita osata, mitte selleks, et seda remontida. See, et meie seda tegema pidime oli ajastu taak. Kui praegu õpetataks lõviosa autojuhikursustest, seda mida tegelikult vaja ei lähe! Ei kujuta nagu hästi sellist jama ette! Ja kui selle, mittevajaliku, tõttu oleks koolitus mingi kolm korda mahukam - kui palju see siis maksma läheks? Ja inimesed maksaksid selle eest, et neile õpetatakse auto juhtimiseks mittevajalikke asju!
Veoautode puhul on seda hästi näha, kui politsei korraldab mõne suurema reidi, kus kontrollitakse veoautode korrasolekut. Kohe on näha, et kabiinis istub seltskond, kes "pole õppinud seda, mis vaja ei lähe", autodel on pooleks pidurivoolikud, raamid katki, vedrud katki, osad rattamutrid puudu - nii lollid, et ei taipa isegi oma elunatukese pärast karta ja sõidavad seepärast taoliste vaevalt koos püsivate autodega
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
OK käisin korra põgusalt oma raamaturiiuli juures ja noppisin esimese hooga välja paar raamatud aegadest (vasakpoolne on välja antud 1989 ja parempoolne 1986), kui oma kärusid veel ise remonditi (ja neid oli lihtsate vahenditega võimalik ise remontida )
Juba siin ära mainitud Kalju Aleksius oli 70-ndatel, 80-ndatel ja 90-ndatel produktiivne, andes välja terve rea kasulikke raamatuid ja brožüüre.
Lööge Google otsingusse mehe nimi sisse ja hakkab tulema. Aleksius oli 80-ndatel Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumi autoainete õppejõud-metoodik, ENSV teeneline õpetaja, hiljem Nissan Balti koolitusjuht.
Ja siis tooksin eraldi välja sellise raamatu
"Kuidas juhtida autot" , Zdenek Treybal
Raamatus valgustatakse autojuhtimise saladusi kõigis üksikasjades, mis aitavad autojuhil saada oma ala tõeliseks meistriks. Käsitletakse autojuhtimise tehnikat mitmesugustes tingimustes, analüüsitakse autospordi üksikuid alasid, võidusõidu tehnikat ja taktikat. Teos on kirjutatud populaarses vormis ja mõnusa huumoriga.
Autor Zdenek Treybal on Tšehhoslovakkia autoinsener, rahvusvaheliselt tunnustatud autosportlane ja väsimatu entusiast, kes kogu oma elu on pühendanud autoasjanduse propageerimisele. Raamat on heaks abiliseks autoamatöörile, kutselisele autojuhile ja autosportlastele.
Fucs kirjutas: ↑01 Nov, 2022 12:03
Ökonoomsusest rääkides....
Lisaks "rehvi ökonoomsusele" on terve rida muid ja olulisemaid nüansse, mis määravad sõidu ökonoomsuse.
Mingi pikema jupisõitmisel ja rahulikuma meelelaadi puhul võib mõnele rekkale sappa võtta. Saab selle kütusekulu veel palju väiksemaks.
Fucs kirjutas: ↑01 Nov, 2022 12:03
Ökonoomsusest rääkides....
Lisaks "rehvi ökonoomsusele" on terve rida muid ja olulisemaid nüansse, mis määravad sõidu ökonoomsuse.
Mingi pikema jupisõitmisel ja rahulikuma meelelaadi puhul võib mõnele rekkale sappa võtta. Saab selle kütusekulu veel palju väiksemaks.
Adaptiivne püsikiirusehoidja mõjub sõidustiilile väga rahustavalt.
Fucs kirjutas: ↑01 Nov, 2022 12:03
Ökonoomsusest rääkides....
Lisaks "rehvi ökonoomsusele" on terve rida muid ja olulisemaid nüansse, mis määravad sõidu ökonoomsuse.
Mingi pikema jupisõitmisel ja rahulikuma meelelaadi puhul võib mõnele rekkale sappa võtta. Saab selle kütusekulu veel palju väiksemaks.
Väga valikuliselt võib - ning klaasikasko peab olema tehtud...
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Adaptiivne püsikiirusehoidja mõjub sõidustiilile väga rahustavalt.
Tuuletakistus on see asi mis mõjub. Üldiselt saab ka mõne väiksema masina taga sõites sedasi kokku hoida. Miinuseks on muidugi see, et tempo suhtes pole sul üldse sõnaõigust ja vaateväli on kah üsna väike. Ehk siis kui see aparaat seal ees teeb mingi järsema manöövri nagu äkiline pidur või jõnksuga möödasõit siis selle jaoks on reageerimisaeg väga väike. Mõnikord olen proovinud sedasi (mingi pirukakäruga) ja auto enda kütusekulu mõõtja kukub pea 40%.
Korrosioonitõrjega muide pidid nüüd uued tuuled puhuma.
Põhja alla enam bituumenmastiksit ei soovitata lasta, rooste pidi selle all edasi rahulikult tegutsema.
Uus kuum suund pidid olema vahapõhised põhjaalused mastiksid.
Muidugi kurb tõsiasi on, et korrosioonitõrjet minnakse tegema siis, kui auto põhjaalune juba parasjagu punane on. Siis pole võimalik seda roostest täielikult puhtaks saada ja mastiksi laskmine roostes metallile efekti ei anna.
Siiski arvan jätkuvalt, et roostetama kippuvate kerevaltside jaoks ei ole vaja mitte kerevaha, vaid ikkagi grafiitõli, mida võib siis vastavalt maitsele kerevahaga segada, et see paremini püsiks kohal. Moodsatel autodel muide nt ukse alumisi valtse seest õlitada eriti efekti ei anna, sest need valtsid on tehtud nii, et pleki vahel on silikoon ja õli ei pääse sealt läbi. Minu suureks üllatuseks, 1987. a Moskvits 2141 kerevaltsid on koostatud rohke silikooniga, vene auto jaoks täitsa üllatav. Muidugi kui plekk on tsinkimata ja värvitöö parimal juhul keskmine, siis roostetab ikka.
Muidugi see põhjaalume mögistamine on jällegi rohkem kehvade autode teema, kus põhja all on mastiksiga katmata osasid, mida katab vaid kruntvärv.
Jaapani autodel üsna levinud tootja kokkuhoiu koht. Muide kokkuhoid on ka kaalus, keskmise suurusega auto kivikaitsemastiks põhja all võib olla mingi 5-10 kilo. Auto värv on näiteks nii 5 kilo. Need krundi all põhjaalused kohad roostetavad hästi ja seal on lisamastiks teretulnud.Tehase kivikaitse, kui see pole katki tehtud, kaitseb väga kõvasti.
Viimane uudis autodest on, et Skoda hakkab nüüd tootma autosid ilma kruntvärvita, soovitan seepeale neid mitte osta, sest varasemalt on taoliste eksperimentidega kaasnenud see, et põhivärv eemaldub kerepleki tsingitud pinnalt päris kergelt ja tükkhaaval. Selline "kokkuhoid".
Viimati muutis Kapten Trumm, 01 Nov, 2022 16:37, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
)