Eestimaa liigniiske kliima põhjustab maade soostumist, kuna aastane sademete hulk
ületab aastase aurumise ligikaudu kaks korda. Samuti soodustab soostumist suhteliselt
tasane pinnamood ja vee äravoolu aeglustav vett väheläbilaskev pinnas. Pikemas
ajaloolises tagasivaates on kestev soostumine põhjustanud mullaviljakuse ja puistute
kasvu järjepideva languse ning metsade osalise asendumise soodega. Aastasadu- ja
tuhandeid kestnud soostumise tulemusel asendusid kunagised liigniisked metsad lõpuks
puis- ja lagesoodega, madalsood rabadega.
Teadaolevalt kaevati Eestimaal esimesed metsakuivenduskraavid 19. sajandi 20.-ndatel
aastatel, sihipäraseid metsakuivendusi tehti alates 19. sajandi 40.-ndatest aastatest.
Esimesed soometsade kuivendamist käsitlevad artiklid ilmusid 19. sajandi 70.-ndatel
aastatel, kus oli uuritud kuivenduse mõju ning välja toodud, kuidas kuivendamine mõjub
hästi männi- ja kuuse juurdekasvule.
20. sajandi alguses oli Eestis juba olemas rikkalik metsamaade kuivendamise kogemus.
Sajandi 20.-ndatel aastatel koostati kava kõikide liigniiskete riigimetsade kuivendamiseks,
mis osutus ebareaalseks. 1923.a. riigimetsade kuivendamisega siiski vähehaaval alustati
ja kuni 1941. aastani kaevati riigimetsadesse 2200-2600 km uusi kraave. Kuivendatud
metsade pindalaks hinnati 85 000 - 200 000 ha. Kuni 1950. aastani rajati metsadesse
kuivenduskraave reeglina käsitsi. Metsakuivendustööde maht tõusis alates 1951. aastast
kiiresti ja saavutas haripunkti aastatel 1969 -1975, kui kuivendati ligikaudu 150 000 ha
metsamaid.
Veel 20. sajandi keskpaigas oli metsakuivenduse ainus eesmärk liigveest vabanemine.
Laialiajamata mullavallid ja sildadeta kraavid olid metsas liikumisel ja töötamisel tõsiseks
takistuseks.
Eestis on kuivendatud ligikaudu 520 000-560 000 ha metsamaid, nende seas ka enne II
Maailmasõda hõreda kuivendusvõrguga kaetud metsamaad.
Metsamaade kuivendamise tulemusel suurenes Eestis puidu juurdekasv ligikaudu 2 tm iga
kuivendatud maa hektari kohta aastas. Eesti kohta tervikuna saab kuivendatud maadelt
hinnanguliselt lisajuurdekasvu kuni 1 000 000 tm aastas eeldusel, et kuivendussüsteeme
hooldatakse regulaarselt ja kuivendatud maid majandatakse intensiivselt.
RMK hallataval territooriumil on ligikaudu 460 000 ha metsakuivendussüsteeme.
Metsakuivendussüsteemid on RMK käsutusse antud riigivara, mille ligikaudseks rahaliseks
väärtuseks (rekonstrueerimise 2005. aasta keskmise hektari maksumuse alusel / 2200
krooni hektar) on 950 000 000 krooni. RMK üks ülesanne riigivaraseaduse kohaselt on ka
selle vara säilimise tagamine.
Rangelt kaitstavates metsades on ligikaudu 40 000 ha kuivendussüsteeme, mis jäetakse
rekonstrueerimata. Aastatel 1995-2010 on riigimetsas rekonstrueeritud ligikaudu 97 000
ha metsakuivendussüsteeme. Majandatavates- ja majandamispiirangutega metsades
paikneb rekonstrueerimist vajavaid kuivendussüsteeme veel ligikaudu 320 000 hektarit.
https://media.rmk.ee/files/kuivendussys ... ndatud.pdf