www.militaar.net

Pole raske mõista, miks enamik ukrainlasi peab praegu Venemaad ohuks. Kaheksa aastat Ukraina verega määrimist Ukraina mulda kipub seda tegema. Kaheksa aastat kestnud Venemaa kohutavat vihkamist täis propagandat ja natside solvanguid Ukraina vastu kipub seda tegema. Ka 2021. aastal nn relvarahu ajal hukkunud kaheksakümmend Ukraina sõdurit kipuvad seda tegema. Ja üle 4500 hukkunud ja ligi 15 000 haavata saanud Ukraina sõduri, lisaks kümned tuhanded hukkunud ja haavatud mehed, naised ja lapsed alates 2014. aastast, kipuvad seda kindlasti tegema.

On selge, et Venemaa sissetung Krimmi ja Ida-Ukrainasse on olnud tohutu poliitiline katastroof. See ei puuduta seda, et lääs kosib Ukrainat, vaid Putin on pannud Ukraina nägema, et tema tulevik on läänes, mitte idas. Euroopa riikide pealetungimine kipub seda tegema.
Kui peaksite täna nägema surnud inimese nägu, tunnete arusaadavat kurbust. Vaadake käputäie ohvrite nägusid ja teie reaktsioon on südamlik kurbus. Kuid vaadake 80 inimese nägusid, kes surid selgrootu diktaatori kapriisi tõttu ja teie kurbust varjutab viha.

Ukraina sõjavägi on nagu iga teine; koosneb vanematest veteranidest ja noorematest sõduritest. Nad on tavaline segu isadest, emadest, poegadest ja tütardest. Ja tuues meid tagasi minu esialgse mõtte juurde Putini ebaõnnestumise kohta, siis paljud neist ühinesid Venemaa 2014. aasta sissetungi ja Ida-Ukrainas käimasolevate lahingute tõttu. Naeratus teie näol on iroonia, et Venemaa on ainuvastutav selle eest, et Ukraina armee on muutnud üheks kõige lahingukindlamaks ja kogenumaks sõjaväeks maailmas. Nii et tänan selle Putini eest.

Kõigi 2021. aastal demokraatia kaitsmise eest hukkunute nägemiseks tasub see Censor.neti artikkel läbi lugeda . Kerige lehe allossa ja näete, et nad loetlevad Ukraina langenud kangelasi alates 2016. aastast. Päispildil on Oleksiy Hennadiyovych Podvezenny, kes sündis 5. juunil 1997. Ta suri 6. veebruaril aastal 2016 toimunud plahvatuse tagajärjel. tundmatu seade.

Ja lõpuks, Venemaa ja Ukraina suhtumises oma sõjaväkke on oluline erinevus. Ukraina meedia võib vabalt teatada kõigist Ukraina relvajõudude kaotustest. Samal ajal ei leia Venemaal ühtegi meediaartiklit, mis kajastaks Ida-Ukrainas hukkunud Vene sõdureid või palgasõdureid. Isegi Ida-Ukrainas vähendavad Venemaa teeseldud Donetski ja Luganski vabariigid küüniliselt oma sõjalisi kaotusi – nende sõdurite ravimine on pelgalt kahuriliha. Kuid tänu sotsiaalmeedia postitustele, tuhandete Venemaa vägede haudade avastamisele ja OSCE tõenditele surnukehade transportimise kohta Ukrainast teame, et nende iga-aastased kaotused on jätkuvalt suured.

Kui D-30 müüa Ukrainale kasvõi 1 eur tk, siis pole vast kellelgi kobisemist. JOKK.