Re: Vene-Ukraina sõda II osa
Postitatud: 13 Jaan, 2023 11:13
Militaarteemad minevikust kaasaega
https://www.militaar.net/phpBB2/
Mobilisatsioon on justkui nagu andnud mingi panuse rinde peatamiseks, aga väga paljude vene meeste hinnaga. Seda varu neil veel on ja tundub, et lõpuks on venelased läkiläkidega peksmise asemel asja vähe tõsisemalt võtma hakanud. Ka muus osas on aastaga mõned olulised järeldused tehtud ja ehkki sõjatehnika järjest vanemad põlvkonnad hakkavad rindele jõudma, on ka seda varu veel küllaga. Siinkohal tõesti nagu midagi helget ei paista.mart2 kirjutas: ↑13 Jaan, 2023 8:30 Minu ainuke järeldus - raketilained ja "vatijopedega ukrainlaste matmine" oli planeeritud kui hädapärane ohverdus vastase (loe Ukraina) initsiatiivi murdmiseks. Sealt ka need suht vanemate (ja haigete) aastakäikude laibad/vangid. Vastu saadi ajavõit uue, nüüd juba noorematest mobiliseeritutest, väekoondise loomiseks. Kaudtule vähenemise põhjuseks võib olla ka vajadus suuremate ründevarude loomiseks.
Tuletan meelde, et vene pool on korduvalt andnud mõista, et nad on valmis pikaajaliseks sõjaks...
PS. Selle ülaltoodu tõttu toetan ka akf Martin Heremi hoiatust idanaabri suhtes.
![]()
Einoh mis, võtame ikka uhkema ning mis peamine - ajaloolise analoogi: see on peaaegu sama, nagu jõuaks Punaarmee pärast seda, kui suutis veebruari alul Narva jõe läänekaldale tekitada sillapead, kuskil augustis Sinimägede hõivamiseni. Nimetatud 24-25 km võtsid venelased IIMS ajal kuu aja jagu kiiremini, kui täna Soledari kandis.Kriku kirjutas: ↑13 Jaan, 2023 11:32 Seda et kui Lisitšanski-Svitlodari liin kevadel langes, siis pakuti kohe välja, et järgmine kaitseliin on Toretsk-Bahmut-Siversk (mis on kaardile vaadates ka loogiline). Nüüd alles hakkavad venelased Bahmut-Siverski joonele jõudma. Nagu akf juba ütles, seal on raudteetamm, selle taga ridamisi asulaid, nende taga jõgi, selle teisel kaldal maantee. Kõik see kokku peaks pakkuma rohkem võimalusi kaitseks kui T1302 äärne liin, mis vene vägesid vähemalt pool aastat pidas (olenevalt lõigust).
Popasnast Soledari läänepoolsema soolakaevanduseni, mis on UA käes, on linnulennult 25 km. See oleks sama, kui vene väed pärast Jõhvi vallutamist aprilli alguses jõuaksid uue aasta alguseks Kiviõli piirile.
Venemaa puhul on tihtipeale ära unustatud see, et lisaks arutule hulgale mobiliseeritutele (keda on võtta) on vaja ka arutut hulka ohvitsere - ja neid ei ole kusagilt juurde võtta. See tähendab, et massmobiliseerimisel miljonite kaupa puudub tegelikult mõte. Jah, mõnesaja tuhande kaupa mahanotitute asemele on lolli massi võtta kaua - aga korraga miljoneid lahingusse paisata ei saa.ermot kirjutas: ↑13 Jaan, 2023 12:47 Mobilisatsioon on justkui nagu andnud mingi panuse rinde peatamiseks, aga väga paljude vene meeste hinnaga. Seda varu neil veel on ja tundub, et lõpuks on venelased läkiläkidega peksmise asemel asja vähe tõsisemalt võtma hakanud. Ka muus osas on aastaga mõned olulised järeldused tehtud ja ehkki sõjatehnika järjest vanemad põlvkonnad hakkavad rindele jõudma, on ka seda varu veel küllaga. Siinkohal tõesti nagu midagi helget ei paista.
Mõtlesin sellele kaaksel90 kirjutas: ↑13 Jaan, 2023 12:57Einoh mis, võtame ikka uhkema ning mis peamine - ajaloolise analoogi: see on peaaegu sama, nagu jõuaks Punaarmee pärast seda, kui suutis veebruari alul Narva jõe läänekaldale tekitada sillapead, kuskil augustis Sinimägede hõivamiseni. Nimetatud 24-25 km võtsid venelased IIMS ajal kuu aja jagu kiiremini, kui täna Soledari kandis.
Isegi, kui venelane mobiliseerib miljoni, suudab selle massi mingil määral välja õpetada ja varustada sellega, mis neil ladudes on- ja ilmselt suudab- aga sellele vastukaaluks on üks ammu räägitud fakt: Ukraina pool on mitmeid kordi avalikult välja öelnud, et neil on miljoniline välja õpetatud reserv juba olemas. Mingi osa on sellest muidugi ka käiku lastud. See selleks, küsimus on alati varustuses. Viimane hea uudis USA suunalt oli, et juba OTSUSTATUD on 40 Himars- süsteemi saatmine lisaks juba töötavatele. 1000 Humweed. 1300 jalaväe lahingmasinat, sealhulgas tankihävitusvõimekuse- ja miinikindlad mudelid. Tohutu hulk muid virbleid lisaks, enamus neist tänapäevase tehnoloogia kandjad. Soome, Kreeka, Poola, Hispaania pakuvad Leoparde ( Saksamaa pidurdab praegu seda protsessi kuidas jaksab). Saadetakse lisa Patriot õhutõrjesüsteemidele ja mingi Inglismaa moodne õhutõrjevärk tarnitakse samuti- olen nime unustanud. Moodsamat kraami tuleb igalt poolt ja vastu peavad vene mobikud sellele saama järjest vanema tehnika abil, põhimõtteliselt käsitsi. Jah, sedasi saab sõda pikendada. Saab. Aga sõja võitmiseks on seda vähe paraku.Mobilisatsioon on justkui nagu andnud mingi panuse rinde peatamiseks, aga väga paljude vene meeste hinnaga.
Kriku kirjutas: ↑13 Jaan, 2023 13:56Mõtlesin sellele kaaksel90 kirjutas: ↑13 Jaan, 2023 12:57Einoh mis, võtame ikka uhkema ning mis peamine - ajaloolise analoogi: see on peaaegu sama, nagu jõuaks Punaarmee pärast seda, kui suutis veebruari alul Narva jõe läänekaldale tekitada sillapead, kuskil augustis Sinimägede hõivamiseni. Nimetatud 24-25 km võtsid venelased IIMS ajal kuu aja jagu kiiremini, kui täna Soledari kandis.Tahtsin rõhutada, et kui arutataks sellist tegevust Eestis, siis seda peetaks iga kriteeriumi järgi vaenlase rünnaku takerdumiseks ja väga edukaks vastupanuks. See siis käib ainsa rindelõigu kohta, milles venelastel on Ukrainas initsiatiiv.
100 prossa ei julge öelda, aga pakun, et võiks tõlkida nii : "Klištšievkas on olukord üsna keeruline ja initsiatiivi haaravad [vist pigem: püüavad haarata] mõlemad pooled..."Kairi kirjutas: ↑13 Jaan, 2023 15:15 Olukord Klištšiivkas on üsna keeruline ja initsiatiiv on mõlemalt poolt vahele jäänud (???), mistõttu on võimatu selle põhjuse kohta midagi konkreetset öelda, sest isegi meil pole praegu sellist teavet (Kairi märkus:Ei saanud sellest lausest täpselt aru aga lause on selline originaalis- В Кліщіївці ситуація досить важка і ініціативу перехоплюють обидві сторони, тому щось конкретне сказати нічого сприводу нього неможна, бо навіть ми не володіємо такою інформацією на цей час.)