www.militaar.net

Aeg on edasi läinud, aga Peterburi näitena võin öelda, et kaubanduse vorst, juust kehva maitsega. Võib olla on tehnoloogia teine. Mingite "nännide" (vist omatoodang) hinnad odavad, aga päris toidu eest maksad korralikult ja , et millest toit koosneb, sellest on raske aru saada. Kana liha ja selle baasil erinevad, üsna keskpärased tooted olid hulgi esindatud. Ja need rsk. ei säilinud, nii, et enamus läks prügi hulka.
Suitsuvorst läks, igatahes poole päevaga, autos hapuks. Leib oli maitsev, piimaga, petiga, sarnaseid asju ei tea. Või maitse oli harjumatu, aga söödav.
Ja kauplustes kantakse kaitsemaske, aga pea eranditult lõua otsas. ..

OLAVI kirjutas:

AMvA kirjutas:

OLAVI kirjutas:[
Kuna tänapäeval asendatakse piimajoogis piimavalk sojavalguga, siis tänapäeval poes müüdav joogikeefir on "piimatoote taoline toode" aga pett, (mis vanasti oli kõige odavam piimatoode) on tänapäeval poes keefirist kallim, sest selle võltsimine pole niisama lihtne.

Kuule, lõpeta see oma igas teemas umbluu ajamine.
Sobiv artikkel selle peale https://tervis.ohtuleht.ee/1036128/toiduteadlane-selgitab-kas-poepiima-tehakse-toesti-pulbrist-ja-taispiima-lahjendatakse-veega

Piim, pett, hapupiim ja keefir on erinevad tooted, millede valmistamisel on lubatud kasutada erinevaid materjale ja ka lõpptulemus on erinev, avaldab Piimaliit.

Piimaliidu lehelt: "Pett ehk võipiim on või valmistamise kõrvalsaadus, mis võib olla kas rõõsk või hapendatud."
http://www.piimaliit.ee/kasulik-pett/
Naturaalne fermenteeritud piimatoode: https://et.wikipedia.org/wiki/Pett

"Nüüdisajal kasutatakse keefiri valmistamiseks segajuuretist, mis sisaldab piimhappebakterite (laktobatsillid, laktokokid) kõrval ka erinevaid pärme, aroomi tekitavaid ja äädikhappebaktereid.
Kui on segajuuretis, siis toimub ka segakäärimine. Ja tõesti, lisaks piimhappele on keefiris ka süsihappegaasi, erinevaid lenduvaid happeid, mitmeid maitse- ja aroomiühendeid ning väheses koguses isegi alkoholi. Pärmid teostavad alkoholkäärimist ja selle tulemusel moodustub piimasuhkrust etanool."
http://www.piimaliit.ee/kasulik-keefir/

"Keefir ehk kefiir on täis- või poolkooritud piim, mida on kääritatud mitme bakteriliigi ja pärmiga.
Keefiri valmistamiseks on vaja piima pastöriseerida (loe - tapetakse piimas kõik elav) ja jahutada. Hiljem lisatakse keefiriseen ehk juuretis ning sobivas soojuses toimubki hapnemine." https://et.wikipedia.org/wiki/Keefir

https://omamaitse.delfi.ee/artikkel/832 ... n-rjazenka

Hapupiimast ja selle ise tegemisest: http://www.piimaliit.ee/kasulik-hapupiim/

Ja mida see linkide kogum pidi tähendama? Kus siin on räägitud sellest et piimavalk asendatakse sojavalguga ja et keefir on piimatoote laadne toode?

Kuna kõik töötajad on tänapäeval Konfidensiaalsuslepinguga seotud, siis ei hakka ma siinkohal tõendama mitme aasta tagust vestlust ja igalühel on õigus arvata eelnenud väitest mida ise tahab.

Tõesti jah, olukord on pärast 2017 aastat karmistunud tooraine asendamise alal:

" 2017. aastal kinnitas Euroopa Kohus oma otsusega selgesõnaliselt, et taimset päritolu tooteid ei saa põhimõtteliselt turustada selliste nimetustega nagu „piim”, „koor”, „või”, „juust” või „jogurt”, mis on ELi õigusega reserveeritud loomsetele saadustele. Sama kehtib ka siis, kui nende nimetustega kaasnevad selgitavad või kirjeldavad mõisted, mis näitavad asjaomase toote taimset päritolu (nt taimne juust, juustulaadne toode jne)." https://maablogi.wordpress.com/2020/06/ ... -nimetada/

Ka Maaeluministeerium on asjakohase kirjatüki teinud: https://www.agri.ee/et/piimatooted
"Või on toode, mis sisaldab 80–90% piimarasva, kuni 2% muid piimakomponente ja kuni 16% vett. Kolmveerandrasvane või sisaldab 60–62% piimarasva. Poolrasvane või sisaldab 39–41% piimarasva. Piimarasvavõie võib sisaldada piimarasva kas alla 39%, 41–59% või 63–79%."

"Koorejäätis ja plombiir on Eesti tarbijale tuntud kui piimarasva sisaldavad tooted, seetõttu ei kasutata nende koostises taimset rasva. Nende puhul võib taimset rasva sisaldada vaid glasuur.
Küll aga võib taimset rasva sisaldada oma koostises jäätis."

"Juust peab olema valmistatud piimarasvast; sellesse ei tohi olla lisatud taimerasva.
Samas leidub turul ka tooteid, mis sarnanevad juustule, kuid sisaldavad ka taimseid rasvu. Nende maitse ja valmistusviis võib sarnaneda tavalisele juustule, kuid sealjuures on osa piimarasvast asendatud hüdrogeenitud rasvaga. Selliste toodete nimetuses ei tohi olla kasutatud sõna "juust" ega isegi mitte fraasi "juustulaadne toode"."

Piimaäri suurusest ja keerukusest annab aimu:
"Kui Eesti piima rasvasisaldus suureneks 0,1 protsendipunkti võrra, siis 2019. aasta juuni hindade juures oleks piimatööstuste aastane toodangu väärtus suurenenud 3,1 mln euro (0,8%) võrra."
https://www.piimaklaster.ee/kuivaine/

vanahalb kirjutas:

Kriku kirjutas:Akf AMvA kommentaar käis ju hoopis muu kohta:

OLAVI kirjutas:Kuna tänapäeval asendatakse piimajoogis piimavalk sojavalguga

Mitu aega tagasi kirjutas üks pādevam akf muarust, et puhttehniliselt saab niimoodi teha aga see piim tuleb siis nii kallilt töödeldud et sellist ei jaksaks keegi osta.

Küll aga tehaksegi sojast ja muust sodist vedelikku mis on värvilt ja maitselt piimale väga sarnane. Müüakse piima nime all Venemaal, Ukrainas ja muudes sarnastes riikides kui lehmad ei kasva kuid näljaseid on palju.
Sel põhjusel tassitakse juustu, või, suitsuvorsti jms kõrval ka piima või keefiri seljatäite kaupa üle Narva silla Venemaa poole.

Nüüd on võib-olla aeg muidugi edasi läinud

Kui me siit artiklist loeme: https://tervis.ohtuleht.ee/1036128/toid ... akse-veega
"Toiduteadlase sõnul eemaldatakse piimarasv piimast, et seda vajalikul viisil edasi töödelda ning sellest erinevaid piimatooteid valmistada. „Kui lahutada piimast piimarasv ehk koor, siis saame kätte rasvavaba piima ehk lõssi. Seejärel toimub normaliseerimine ehk lisatakse vastav rasvaprotsent piima sisse tagasi, just sellises koguses, nagu me pakendilt lugeda saame, olgu selleks 1,8% joogipiim või hiljutise uuringu kohaselt Eesti perede lemmik 2,5% rasvasisaldusega piim."

Et kui kogu lahjem joogipiim nagunii koorelahutajast läbi lastakse ja hiljem lisatakse rasvu, siis pole eriti kallis toodangu iga liitri kohta 5-15gr muid sobivaid rasvaineid lisada.
Loogiliselt õige, et pole majanduslikult mõttekas lõssi rasvasuse tõstmiseks kallist piimapulbrit lisada, kui on olemas odavamaid aineid, mis võivad küll esineda ka pulbrilisena.

Eesti põllumajanduse mahtude ülevaatlikud tabelid näeb siit: https://www.researchgate.net/publicatio ... _Kokkuvote

Kus on toodud Eesti toorpiima keskmiseks rasvasuseks 3,9% ja kuna ülalviidatud artiklis on väidetud et 3,5% piim ei läbi koorelahutajat ning veega lahjendades läheb piim siniseks, siis on loogiline et liigrasvase piima rasvaprotsenti reguleeritakse lõssi lisamisega.

(Tootmisel tekkivad suuremahulised jäätmed, antud juhul ka lõss, on Looduskaitse seisukohalt ohtlik jääde ja nõuab seega vastavat käitlemist.
Samamoodi kui puiduhakkekatlamajade puidutuhk on ohtlik jääde ja veetakse ohtlike jäätmete prügilasse, vaatamata sellele, et aednikud soovitavad kodusele naeripeenrale kahjurite tõrjeks oma isikliku ahjutuhka puistata.)

Ehk et mida sa soovitad?

Crispy kirjutas:Ehk et mida sa soovitad?

Kui küsimus oli minule, siis lugeda mõttega ka avalikult kättesaadavat materjali, et mida kirjutatakse ja mida (ning miks) ei kirjutata, mitte teha klikimagnetist pealkirjast ennatlikke järeldusi.
Jälgida loodusseadusi ja õppida nende kasutamist oma vajaduste kohaselt.

Kui piimarasva asemel kasutataks miskit muud rasva siis peaks see ka pakendil kajastuma, kas pole? Või siis lisatakse ööpimeduses salaja ja kaasosalised on andnud vaikimisvande. Jäätisel on küll taimsed lisandid ära märgitud.

Akf OLAVI, piimavalgu asendamisest sojavalguga kirjutasid ju alguses. Mitte piimarasvast, need on erinevad asjad.

Piimarasva eraldamine oli juba meie esiisadele tuntud, kasvõi niimoodi et kui piimal lihtsalt seista lasta siis kerkib koor pinnale.
Piimast valku mina koduste vahenditega kātte saada ei oska ja üldse on lihtsam teha mingi taimne jook mis näikse piim olema.

Tavalise 2,5% joogipiima tegemiseks muud võimalust ei olegi, kui alguses koor ära eraldada ja siis lõss täispiimaga paraja rasvasisalduseni tempida. Koort osaliselt eraldada on pea võimatu ja sellepärast sellega ei tegeletagi.

Kuna meil silm punnis jälgitakse selle rasva % täpsust ja toorpiima rasva % kõigub, siis täpselt tehes polegi muud varianti, kui kemiseerida. Kui toorpiim oleks näiteks punktipealt 4% rasvasisaldusega, siis saaks ehk kuidagi nii kah, et hoiame koorelahutajas x minutit y temperatuuril.

Õnneks piimarasv on väärt tooraine ja seda minema ei visata - erinevalt sea- ja loomarasvast, millest osa on nuhtluseks kaelas ja mida peaks tegelikult kalli raha eest utiliseerimine.

Kapten Trumm kirjutas:...siis täpselt tehes polegi muud varianti, kui kemiseerida. ...

Seletati, kuidas piima rasvaprotsendi tagamine käib ju paar postitust tagasi. On nii käinud juba tubli 100 aastat, alates tööstusliku piimatootmise algusest. Mingit kemiseerimist ei toimu kusagil.

Kemiseerimine ongi see solgutamine, kui toorpiima rasvaprotsent oleks jääv, siis ei oleks seda solgutamist ka vanasti tehtud.
Sellest suhteliselt süütust protseduurist saab muidugi neti keemikute jaoks räme vandenõu.

Kapten Trumm kirjutas:...
Sellest suhteliselt süütust protseduurist saab muidugi neti keemikute jaoks räme vandenõu.

See ongi su eesmärk? Kogu protsess on puhas füüsika. Keemiaga pole sellel midagi pistmist.

Aga miks poepiim ei hapne niiviisi, nagu vanaema lehmapiim?

Vanaema piima ei pastöriseeritud ning ei hoitud hermeetiliselt. Isegi piimapukile pandud nõudesse jõudmiseks käis mitu korda ümberkallamine.
Praegu tuleb toruga otse nisast kinnisesse süsteemi.