www.militaar.net

Kriku kirjutas: ↑24 Juul, 2023 9:20 Põlevkidi põletades lastakse atmosfääri miljonite aaastate eest deponeeritud süsinikku, mis muidu maa all paigal püsiks, aga puitu põletades süsinikku, mis nagunii ringleb.

Puitu põletades põletatakse CO2 sidumise võimet.

Põlevkidi põletades lastakse atmosfääri miljonite aaastate eest deponeeritud süsinikku, mis muidu maa all paigal püsiks, aga puitu põletades süsinikku, mis nagunii ringleb.

CO2 toodavad mõlemad samamoodi. Kui me igal aastal paiskame seda samas koguses õhku, lihtsalt teisest allikast (olgugi, et taastuv), siis eesmärk jääb ikkagi saavutamata.

nimetu kirjutas: ↑24 Juul, 2023 9:31

Põlevkidi põletades lastakse atmosfääri miljonite aaastate eest deponeeritud süsinikku, mis muidu maa all paigal püsiks, aga puitu põletades süsinikku, mis nagunii ringleb.

CO2 toodavad mõlemad samamoodi. Kui me igal aastal paiskame seda samas koguses õhku, lihtsalt teisest allikast (olgugi, et taastuv), siis eesmärk jääb ikkagi saavutamata.

Kordan: fossiilsete kütuste põletamisel lisatakse ringlusse süsinikku, mis muidu oleks maa sees paigal. Pidevalt ringluses oleva süsiniku hulk seeläbi suureneb, sest puidu põletamata jätmisel ei lähe selles sisalduv süsinik teps mitte ringlusest välja, vaid vabaneb metsa all kõdunedes ikkagi.

nimetu kirjutas: ↑24 Juul, 2023 9:31

Põlevkidi põletades lastakse atmosfääri miljonite aaastate eest deponeeritud süsinikku, mis muidu maa all paigal püsiks, aga puitu põletades süsinikku, mis nagunii ringleb.

CO2 toodavad mõlemad samamoodi. Kui me igal aastal paiskame seda samas koguses õhku, lihtsalt teisest allikast (olgugi, et taastuv), siis eesmärk jääb ikkagi saavutamata.

Miski roheröökur teadis sama asja. Kuskil aasta tagasi vist oli jutt, et kivisöe CO2 on palju hullem kui puidu CO2 ja veel parem on ka puitu mitte põletada. See jutt, et see CO2 tuleb sealt puu seest nii või naa välja pidi übervale olema. Midagi küsiti veel aga see ajas tal kaablikera nii lühisesse, et targem oli harutamise asemel uus soetada. Aga üldiselt ei ole need roheröökurid vist võimelised aru saama, et kühvel on CO2 koguses ja seda tehakse koguaeg juurde. Igasugu puidu ja turba ja nafta ja gaasi jne asjadga. Ärakoristamiseks aga pole veel midagi leiutatud. Ja puitu ning kõiksugu maltsa raiutakse ikkagi rohkem kui asemele tuleb. Sel teemal on näiteks muruniitmine üks lõpmata loll tegevus, sest võimaliku CO2 sidumise asemel nüsitakse seda selliselt, et juurde tuleb veelgi enam. Jutt, et elektri puhul viiakse see CO2 tekitamine lihtsalt kuskile mujale ning kogu kaasatassitav elekter aku sees lisab veelgi koormust on aga kõrge kaarega üle IQ. Ma olen üritanud neile seletada seda aga sõna aku oli nii maagiline asi, et sinna lõppes kogu arusaamine ära. Akulaadmine ja valmistamine ja muu juurdekuuluv lihtsalt ei jõua neile kahe kõrva vahele, "kõvaketas" on juba niigi sedavõrd täis, et osa infot enam platterile ei mahu ja ripub üle serva ning lohiseb kaasa.

Kriku kirjutas: ↑24 Juul, 2023 9:49 Kordan: fossiilsete kütuste põletamisel lisatakse ringlusse süsinikku, mis muidu oleks maa sees paigal. Pidevalt ringluses oleva süsiniku hulk seeläbi suureneb, sest puidu põletamata jätmisel ei lähe selles sisalduv süsinik teps mitte ringlusest välja, vaid vabaneb metsa all kõdunedes ikkagi.

Jah, aga biomass kõige mõistlikum pikaajaline lahendus siiski ei ole. Minuteada ei ole väga võimalik/mõistlik kateldes põletada ainult biomassi. Taanis on juba küllalt kuulda nurinat suure imporditud biomassi kasutuse kohta baasvõimsuse tagamiseks:

https://noah.dk/Biomass-consumption-in-Denmark

Kui see nüüd igalpool "rikkas euroopas" sedasi kasutusele võtta, tekivad ikka selged ökoloogilised probleemid.

Tulles tagasi teema juurde, siis see sõnastus ja ajakava kõlab mulle küll nii, et tuumaenergia töögrupi analüüsi tulemus juba ette ära otsustatud - välistatud. Seda enam kui nüüd siis lisaks sotside juhtkonnale ka reformierakond nii tugevalt sellise plaani taga on.

Ja puitu ning kõiksugu maltsa raiutakse ikkagi rohkem kui asemele tuleb.

Tegelikult on mets ju ka üks aku. Ja aku laadimisel pole kõige ökonoomsem saavutada just 100% täituvust.

LNG tankerite olukorrast hetkel Läänemerel.
Soome riigiettevõtte Gasum renditud kaks LNG-laeva saastavad päevi Läänemerel mõttetult tiirutades õhku, sest gaasi järsu odavnemise tõttu polnud neil võimalik kallilt soetatud kaupa kasumlikult edasi müüa.

Hiljuti sõitsid Läänemerel sihitult ringi kaks Soome firma gaasitankerit. Üks laev tiirutas ümber Gotlandi ja teine ​​keset avamerd. Üks laevadest Coral Energice oli sihtkohata liikvel juba juuli algusest ja teine laev, Coral Energy lahkus laupäeval Venemaalt Võssotski sadamast idanaabri LNG lastiga ja polnud samuti veel selle nädala keskel omale sihtkohta leidnud, kirjutas Soome riigimeedia Yle.

Laevakapteni ja atmosfääriteadlase Mikko Heikkilä sõnul on tema Gasumi tegemiste üle pikalt imestanud, sest laevad toodavad merel sõites rohkesti süsihappegaasi ja metaani. «Veeldatud maagaasil (LNG) on palju ebasoodsaid kliimategureid ja selline laevade kasutamine ei ole mingil juhul loodussõbralik,» ütles Heikkilä.

Tankerid ei saa sadamas peatuda, sest pardal olev LNG vajab külmutamist temperatuurini -163 kraadi, vastasel juhul gaas aurustub. «Mida soojem on välisõhk, seda kiiremini toimub aurustumine. Väiksemates tankerites pole aurustuvat LNGd muud võimalust kasutada, kui seda laeva enda mootorites põletada, seetõttu hoitakse laevad liikumises,» selgitas Heikkilä.

«Teine ​​võimalus oleks gaas atmosfääri lasta, kuid metaani paiskamine õhku on keelatud. Seega põletatakse gaas laeva mootorites, nagu seda tehakse ka kõnealustel laevadel. Suuremates ja kaasaegsetes LNG-tankerites saab aurustunud LNGd uuesti veeldada, mis aitab loodust pisutki säästa.»

Heikkilä arvutuste järgi kulus laeval Coral Energice Gotlandile ühe ringi peale tegemiseks umbes 20 tundi. Selle aja jooksul põletatakse kokku umbes 20 000 kilogrammi vedelgaasi ja tekib umbes 58 000 kilogrammi süsihappegaasi. «Peale selle veel 600 kilo metaani. Need on tohutud kogused, kui neid näiteks maanteeliiklusega võrrelda,» ütleb Heikkilä.

Gasumi tegevjuhi asetäitja Anders Malm ütles Soome meediale, et laevade tiirutamine on seotud nõudluse ja pakkumise ebastabiilsusega gaasiturul. «Hinnakõikumisi on raske ennustada ja praegu on nõudlus LNG järele väiksem kui varem. Hetkel on meil transpordivõimsust rohkem kui gaasinõudlust ja seetõttu on osa meie laevu Läänemerel ootamas,» kommenteeris Malm.

Kas laevadel on õnnestunud oma lastist tänaseks lahti saada, on seni ebaselge. Coral Energice seisab Marine Trafficu andmetel Tallinna lähistel ankrus ja Coral Energy on läbinud Taani väinad.
https://majandus.postimees.ee/7818965/l ... elegi-muua

Rebane11 kirjutas: ↑24 Juul, 2023 17:13Ja puitu ning kõiksugu maltsa raiutakse ikkagi rohkem kui asemele tuleb.

Eestis vähemalt mitte.

Ärakoristamiseks aga pole veel midagi leiutatud.

On ikka - puu.

Kriku kirjutas: ↑24 Juul, 2023 19:17

Rebane11 kirjutas: ↑24 Juul, 2023 17:13Ja puitu ning kõiksugu maltsa raiutakse ikkagi rohkem kui asemele tuleb.

Eestis vähemalt mitte.

Ei hakka üldse vaidlema aga need kohad mida mina näen on küll järjest lagedamad.

Teema juurde tagasi. Tõsine saag käima tõmmatud ikka tuumaenergia vastu:
https://epl.delfi.ee/artikkel/120218894 ... puhub-tuul

Loomulikult pole mitte kuskil kasutatud baaskoormuse jaoks tuumajaamu koosluses ka tuule ja päiksega. Loomulikult meie energiatarbimine ei kasva. Kui tootmine kasvab, siis otseloomulikult pole mitte kunagi mitte kuskil vaja stabiilset CO2 vaba energiaallikat (missest et kohati plaanivad mikroreaktoreid isegi Skandinaavia serveripargi firmad) Viime energiarohke tootmise Hiina söejaamade peale ja täidame koheselt kõik eesmärgid.

Järgneval graafikul on Kanada Ontario provintsi tuulenergia ja tuumaenergia päevase tootmise võrdlus terve 2021. aasta jooksul:



Sama asi päikeseenergiaga:



Allikas.

Arvestades et salvestamisel on vähemalt 30% kadu, salvestite laadimiskiirus on piiratud ka siis kui ületootmist on hetkeliselt palju. Paljude akumulatsiooniseadmete tsüklite arv päevas (ja eluiga) on ka piiratud. Nende tootmine saastav, pole piisavalt matejrale ega tootmisvõimsut, jne. Keegi kujutab ette kui suureks on need "punased ämblikud" vaja ajada, et antud provintsis asendada tuumaenergia kasutus, mis rohemeeste jutu järgi peaks olema "noh nii h 5 päeva aastas ostame sisse"?

See sisseostmise jutt on eraldi teema, mis teeb eriti tigedaks just seetõttu et ka praktiliselt kõik "100% rohelise elektrivõrgu" teadustööd sihilikult ignoreerivad selle sisseostu-kaabli teist otsa. Kõik mudelid on disainitud nii, et ehita ainult ülekandeliine ja teiselpool on 100% alati energiat võtta.

Kuidas on tegelikult? Rootsi ja Norra ja Soome (Rääkimata Taanist) on kõik tunnistanud, et neil endal tekib järgneva kümnendi jooksul süvenev puudujääk, mida nad veel ei tea kuidas katta.

Aga loomulikult. Kui meil tekib talvel pikem tuule/päikese puudujääk ei ole neis samuti suuresti rohenergiale orienteeritud maades seda absoluutselt. Tasub silmitseda näiteks hetkeolukorda (25.07 10:00) kus ei ole ei tuult ega päikest kusagil. Ei Skandinaavias, Baltikumis, Poolas, Saksamaal (korduvalt viidatud hea kaart jooksva seisu jälgimiseks):

https://app.electricitymaps.com/zone/ET

Aga ei, piisab ainult kui "paar päeva mujalt sisse osta".

Päriselt muidugi, Kui seal mujal midagi ongi, on see loomulikult hüdro- ja tuumaenergia, mille nõudlus kasvab plahvatsulikult igalpool, mille kohta on praegu juba teada, et seda kümnendi teises pooles ei jagu ja mille saamiseks peame maksma neil perioodidel hingehinda.

7 postitust üraskeid jms. eemaldatud.

Piret Väinsalu
Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert.

Eksperdiga ei saa vaielda.

Some kirjutas: ↑25 Juul, 2023 9:39 Eksperdiga ei saa vaielda.

Lisaks veel niipalju, et tahaks hea meelega näha mingi väiksema kogukonna (näiteks saare peal) esmalt näha sellist 95+% ajast taastuvenergia lahendust mis toimib ainult päikese ja tuule peal.

Hispaanlaste El Hierrol (kanaaridel) on aastaid suure fanfaaripuhumise saatel proovitud, plaaniga alustati 1997! Elanikke 10 000, tarbimist mingi tühine 6-7MW. Tuult ja päikest ikkagi pigem palju ja (Kanaarid ikkagi). Saar ise on mägine, ideaalne hüdropumpla jaoks, mistõttu see sinna ka rajati:650m kõrgusel on 400,000 m³ reservuaar koos 6MW pumpadega.

Antud saar oli ka suur rohepesu lipulaev igasugu ELi projektides [PDF] (Kusjuures 100% taastuvenergia saareks loetakse sellepärast, et korraks ju oli!!)

Tulemus aastaks 2023?

Pikim rohenergia periood mis saavutati oli circa 24 päeva. Ikka põletavad diislit nii mis mühiseb:
https://app.electricitymaps.com/zone/ES-CN-HI

Siin viimase 30 päeva CO2 heitmed:


Siin Aasta lõikes:


Viimase 24 tunni seis (kus just lükati 3MW diiselgeneraatoreid käima):



Ja seda siis ikka kahe aastakümne jooksul circa 6MW tipu-tarbimisega sooja tuulise, päikselise ja mägise saare peal, kus on hüdropumpla rajamine suhteliselt kergel ...

No ei veena ülearu kui meil siin on külmas ja pimedas tiputarbimine 1500MW millest suur osa ei ole väga "juhitav tarbimine"

EDIT:

Kusjuures ma ei oma mingeid erilisi illusioone et modulaarne tuumajaam tuleks kuidagi kiire või lihtne või odav, eriti kuna kõik hetkel pakutavad jaamad on oma arengu algusotsas ja teatavasti paberil tundub kõik ilus (hea näide on F-35 arendussaaga). Pigem oleksin äärmiselt üllatunud, kui see projekt ei läheks üle tähtaja ja ei maksaks lõpuks tunduvalt rohkem kui alguses plaaniti.

Lihtsalt kuna selle tralli lõpuks saaksime millalgi 30ndate alguses püsti:

• Reaktorid mis suudavad toota 300MW 60 aasta jooksul ilma kapremondita (ja see uuenduskuuriga on see aastakümneteks pikendatav).
• Mille tootmine ja tarneahel ei sõltu ei Hiinast ega Venemaast ja on kaugelt rohelisem kui seda on praegused Hiina tööstusel toimivad rohenergialahendused (mille eluiga on üle 2x lühem ja mille kasutegur hakkab sujuvalt langema esimestest kuudest alates).
• Mis ei vaja meeletuid ümberkorraldusi elektrivõrgus ega minutipõhist "tarka tarbimist" (näiteks haiglas, terasevalukojas või tootmisliinil)
• Mis on süsinikheitevabad ja põhinevad tehnoloogial mida juba on skaleeritud toimima aastaringselt ka väga suurte kogukondade juures

Minua meelest on seda suuremat pilti vaadates kaunis suva, kas see läheb 1.3 või 2x kallimaks, kas kogu protsess võtab 10 või 14 aastat.

Seda enam et roheenergia ei kaoks ju üleöö siit kõrvalt kuhugi ära vaid ka seda tuleks arendada (sellele on mõstlikke kasutuskohti leida küll) ... Nii jääb see nui-neljaks ainult taastuvenergia tagajamine ikka väga arusaamatuks, kui isegi tuulenergia juhtriik Taani on esmakordselt hakanud tõsiselt kaaluma ka tuumajaamu (kusjuures öelge veel et noored on lollid. 18-39 aastaste seas on tuumajaamade poolt 50% ja vastu 30% ja seeda Taanis!).

Antud tuumajaamad jaamad läheks pensionile siis kui minu koolieelikutest põnnid on kas ise pensionil, või surnud (seda siis juhul kui jaamade eluiga pikendatakse).

Võrdluseks on paneelide ja tuulegeneraatorite eluaeg circa 20 a. akude puhul (sõltuvalt tsüklitest) palju-palju lühem. Tuulegeneraatorid kaotavad efektiivsust umbes 2% aastas mis seal 20. aasta kandis tähendab kolmandikku võimsusest (mistõttu reaalsuse vaevalt et üle 20 aasta käigushoidmist väga tuleb). Paneelide puhul on otseselt valgusest tingitud kulumine küll ainult 0.5% aastas (90% järel 20 aasta jooksul) aga pingelekke, kuumuse, vee, mikropragude jms tõttu esineb ka palju kiiremat kukkumist.

Kõike seda kraami toodetakse Hiinas (irooniana oleks rohe-Euroopas tootmine tulevikus pigem välistatud just väga kõrge püsiva energiakulu tõttu). Riigis, millega oleme süvenevas väärtuskonflikis mis päädib paratamatult sellega, et ühel või teisel kujul neid "odavaid" kraane kinni keerama asutakse (nagu juhtus vene gaasiga).

Piret Väinsalu
Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert.

Võtan selle artikli kokku, nagu mina sellest aru saan: päikese- ja tuuleenergia ning teiselt poolt tuumaenergia on kaks vastandlikku ja üksteist põhimõtteliselt välistavad süsteemi, mida pole võimalik integreerida. Kuna vaene Eesti ei suuda mõlemat süsteemi ehitada (või isegi kui suudaks, oleks paralleelsete süsteemide loomine lihtsalt rumal), siis on meil ees valik, kas üks või teine. Tegelikult pole siin muidugi midagi valida - ehkki seda otseselt välja öelda, tekitatakse arvamusloos assotsiatsioon elektrisüsteemi ja ühiskonna ülesehituse vahele - ühel pool siis paljudest taastuvenergiatootmistest koosnev nö pluralistlik süsteem ja selele vastanduv ühel tuumajaamal põhinev "autoritaarne" süsteem.

Täielik jama, loomulikult. Paraku on niisugune faktivaba demagoogia enesekindel esitamine objektiivse tõena "roherindele" üldse iseloomulik. Aga faktidel polegi tähtsust, sest tegemist on mõjutustegevusega, kus emotsioonidele rõhumine on alati paremini tulemust andnud. Sellega seoses tekib küsimus, et kuidas selliseid arvamuslood sünnivad? Kas nende taga on mingi korralik juhtimine ja läbikomponeeritud tegevuskava, sh ajurünnakud ideede ja neid toetavate argumentide genereerimiseks, "arvamuslugude" koostamise eest vastutajad, meediaspetsialistid, jne. jne. Kas nii või kuidagi teistmoodi, aga ehk on aeg küps luua mingi teadlikult tegutsev vastujõud, midagi sellist, nagu SALK.