www.militaar.net

Pints kirjutas: ↑02 Apr, 2023 23:47 Narva linnavõim ei taha punaarmeelaste nimedega tänavaid ümber nimetada

https://www.err.ee/1608935120/narva-lin ... r-nimetada

Manurhin kirjutas: ↑03 Apr, 2023 8:00

Pints kirjutas: ↑02 Apr, 2023 23:47 Narva linnavõim ei taha punaarmeelaste nimedega tänavaid ümber nimetada

https://www.err.ee/1608935120/narva-lin ... r-nimetada

Imelik mõelda, et meil veel 32 aastat peale taasiseseisvumist sellised probleemid on. Kujutab keegi ette, et aastal 1976 oleks Tartu linnanõukogule antud 2 kuud aega arutamaks, et mis me selle Adolf Hitler Platziga nüüd siis ette võtame? Ja enne kui midagi otsustada, ikka korralikku arutelu ka vaja

milline reaktsioon tabaks Venemaal katset nimetada mõne linna tänav ümber kindral Vlassovi auks põhjendusega, et tema tegevust mõistetakse teistmoodi, kui ametlik doktriin ette näeb

Lemet kirjutas: ↑04 Apr, 2023 7:16 ... Puht faktiline märkus- Venemaal seisis terve nõukaaja püsti mälestussammas, kus ka Vlassov oli ära märgitud

Yelanskaya kasakamuuseumis on ka praegu üleval ataman Krasnovi monument - Reichi all sõdinud Doni kasakate ataman!

Argipäevadel on külastajateks kampadena lapsed teel koolist koju, noored emad väikelastega ja jalutuskäigul pensionärid. Need kolm sihtgruppi on enamasti venekeelsed ja neil on kaasaegse kunstiga vähe kokkupuudet. Vaatajate vähene kogemus väljendub selles, et publik on hakanud Kunstihoone külastusjuhtidega suhtlema. Küsitakse rohkem ja väljendatakse oma arvamust rohkem. Eriti just venekeelsed inimesed tunnevad siirast huvi näidatava avastamise vastu.

Osa külastajatest võtavad meid kui Eesti Vabariigi saatkonda ning nende arvamused jagunevad kahte lehte: on inimesi, kes tulevad tänama ja kiitma, et lõpuks on riik toonud Lasnamäele midagi tähtsat ja mõtleb sealsete inimeste peale.

Teiselt poolt aga saavad meie külastusjuhid sõimata, et on solvav ja alandav, et Lasnamäele on toodud Eesti kaasaegset kultuuri tutvustav asutus, nõutakse valjuhäälselt vene 19. sajandi klassikute (ehk päris kunsti) näitamist ning Kunstihoone külastusjuhtidele on tehtud etteheiteid, et nende vene keel on aktsendiga.

Meie omalt poolt proovime tekitada kõigiga diskussiooni ning erineva kunstikogemusega inimesele avada, miks ja kuidas kaasaegset kunsti vaadata.

Sissekanne 10. detsembril:
Kas see paviljon sai ehitatud noorte rikkumiseks? Kas siis tohib selliseid pilte välja panna?! Mees vägistab lumisel maastikul naisterahvast ja topib tal suud kinni. Kelle jaoks ja milleks see kõik on vajalik? Ja niisuguseid pilte on veel! Lihtsalt skisofreeniline. Moodne – see ei tähenda, et kasulik! Vastiku mulje jättis!

Kolmapäeval kõrvaldati Lääne-Virumaalt vähemalt neli punamonumenti: Kundast, Viru-Nigulast, Viru-Jaagupist ja Vilgu teeristist. Putinistliku mõttelaadiga Kunda elanik ja poliitik Jelena Fjodorova ärritus selle tegevuse peale ja teatas, et pederastidega läbirääkimine on perspektiivitu tegevus.

Kriku kirjutas: ↑07 Apr, 2023 8:38 Tallinna Kunstihoone on võtnud ette kahekordse integratsiooniprojekti: tutvustada Lasnamäe venelastele Eesti kaasaegset kunsti.

Saame omal nahal tunda 30 aasta jooksul riigi poolt tegemata jäetud lõimumistöö tulemusi. Tegutsedes keskkonnas, kus 75% elanikest ei räägi emakeelena eesti keelt, on praktikas näha, et keelepõhiselt eristatud koolisüsteem on toetanud ja toetab endiselt etniliselt piiratud sotsiaalsete võrgustike teket.

Venemaa ja Valgevene kodanikelt kohalike omavalitsuse volikogude valimistel hääleõiguse võtmise küsimuses ei ole uues koalitsioonis üksmeelt ning lepiti vaid kokku, et selleks põhiseadust ei muudeta.

Koalitsioonileppes on kirjas: "Töötame koostöös riigiõiguse ekspertidega välja õigusliku raamistiku Vene Föderatsiooni ja Valgevene kodanike valimisõiguse peatamiseks kohalike omavalitsuste valimistel ilma põhiseadust muutmata."

Siseministrina jätkav sotsiaaldemokraat Lauri Läänemets selgitas, et sotsiaaldemokraatide arvates ei ole seda võimalik teha ilma põhiseadust muutmata, teised koalitsioonipartnerid arvavad aga, et seda saab teha põhiseadust muutmata.

Küsitluse kohaselt toetab Läti venekeelne elanikkond esimest korda läänelikku välispoliitikat, vahendab Läti rahvusringhääling.

Esimest korda vaatluste ajaloos on Läti venekeelne elanikkond märkinud, et riigi välispoliitika peaks vaatama pigem läände kui itta, selgub uurimiskeskuse SKDS 11. aprillil avaldatud LETA küsitlusandmetest.