Siga kirjutas:Godefroi küsib;
Mind huvitab ka selle konflikti õiguslike võimaluste ja arengute külg. .... jne.
Jätame välja rahvusvahelise sõjaõiguse ja muud keerulised juriidilised aspektid. Esialgu muidugi. Lähtume sellest, millised hinnangud on juba antud ja mille alusel tegutsetakse.
Paljud ei saa aru Ukraina poolt kasutatava nime " Terroristidevastane operatsioon" õiguslikust tähendusest.
See on Ukraina tänane seisukoht ja tegevuse õiguslik alus: võitlus terrorismiga. Keegi peale venemaa ei ole sellise termini kasutamist vaidlustanud.
Seega saab lähtuda, kohaldada ja rakendada terrorismi käsitlevaid seadusi, määrusi või muid sellekohaseid seadustloovaid sisemaiseid ja rahvusvahelisi akte, kuni pole otsustatud teisiti.
Olukord on keeruline näiteks reisilennuki osas, kus uurimist mõnedel andmetel alustati sõjakuriteo sätete alusel, lisandub aga marodöörlus ( nt. ka tsiviilisikute puhul) ja tsiviilnõuded kahjutasude osas.
Võivad lisanduda rahvusvahelise õiguse sätted ebaseadusliku relvakaubanduse osas jne. OSCE kaasus võib minna nii pantvangistamise kui terrorismi alla, ametiisikute surnukspiinamised ja lõhkilõikamised.....
Keeruline on, ausalt õelda, paljusid asju ju ei teagi, mis juhtunud.
Terrorismi mõiste ei ole küll rahvusvaheliselt kuskilt otsast (seda enam rahvusvahelise õiguse aspektist) üheselt defineeritud mõiste. Mingeid rahvusvahelisi akte sellises kaasuses nagu me näeme Ukrainas EI EKSISTEERI! Sõna terrorist on mõiste, millele ühe või teise riigi keskvõim, kui seda kasutab kolmas riik, võib nõusolevalt kaasa noogutada või mitte.
Ukraina definitsioon, mida nemad peavad antud sündmuste puhul terrorismiks, ei tähenda seda, et kogu muu maailm - isegi nn läänemaailm - näeb ja defineerib seda kõike samamoodi. Malaysia näiteks sõlmis sisuliselt ju tehingu nendega, keda Ukraina keskvõim nimetab terroristideks. Piltlikult mõistab keskmine ameeriklane rahvusvahelist terrorismi (9/11 ) teisiti kui näiteks keskmine inglane (IRA), rääkimata näiteks brasiilasest või soomlasest. Ka mainitud riikide seisukohad rahvusvahelise terrorismi puhul on erinevad, kuigi üldised mõisted nagu tervise kahjustamine, surmamine, vara rikkumine, poliitika, usk võivad esineda kõigil.
Vähe sellest, lääne riikide seisukohaselt ei saa terrorismiga tegeleda riik, ehk siis riiklikud organid ei saa seda toime panna, mistõttu ei saa sellest lähtuvalt nemad küll Venemaale terrorismi ette heita. Riiklikut terrorismi peavad samas võimalikuks islamimaad ja endised koloniaalvaldused, kes lisaks väidavad et oma vabaduse eest võitlejad ei saa põhimõtteliselt terrorismiakte korraldada. Usutavasti on hetkel Venemaa selles küsimuses venelastele sobivalt samas paadis.
Rahvusvaheline õigus lähtub tõesti samas eeldusest, et riigid ja nendega seotud struktuurid ei kasuta ega toeta terrorismi, mis aga reaalsuses on pisut teistmoodi...nagu me teame. Hetkel aga puuduvad rahvusvahelised (siduvad) lepingud, mis määraks riigi vastutuse terroristlike mitteriiklike rühmituste tegevuse eest. Seega pole Venemaal näiteks Ukraina süüdistuste puhul suurt miskit karta rahvusvahelise (loe: Haagi kohtu) poolt. Hetkel minu teada jätkuvalt antud küsimuses ÜRO konventsiooni ei eksisteeri.
Seega võib Ukraina avada toimikud ja alusta menetlusi eelkõige sisemaiste paragrahvide alusel (mis käsitlevad kindlasti rahvusvahelise õiguse aspektist ka näiteks sõjakuritegusid, sest oletatavasti on Ukrainal siiski üsnagi läänelik paragrahvide kooslus) ja peale mingile otsusele jõudmist (või toimingute ajal) saab ta kindlasti saata õiguslikke abipalveid või väljaandmispalveid - kas uurimise või juba kehtivate kohtuotsuste alusel - kellele iganes ning nende riikide vastavad ametid või kohtud otsustavad, kas Ukraina palve on siduv või mitte. Ukraina kui riik, võib samas loomulikult pöörduda ka Rahvusvahelise Kohtu (Haagi kohus) poole. Esitades sinna koos kogutud tõenditega nimesid, riike või organisatsioone, mida soovib kohtu poolt süüdi mõista, kuid ta peab arvestama, et kui menetlust ei alustata (või ka alustatakse) on ta end allutanud kohtu kõigile seisukohtadele!