www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas:Tänapäeval võib teeäärsetel lagendikel näha lambakarju sama palju kui veisekarju. Ometi seda lambaliha kuskil müügil näha pole, kui jätta kõrvale paar turuputkat Tallinnas, siis poodides olev produktsioon on Iirimaa ja Uus-Meremaa päritolu. Vedada Uus-Meremaalt siia liha, no selle süsiniku jalajäljest võib vaid fantaseerida. Miks see on, ei oskagi seletada. Ühe põhjusena kindlasti jaekaubanduse ketistumine, selliste tingimustega on see äri Matile endale nööri kaela panek.

Aasta tagasi kiruti neetud piimatööstusi ja kaubanduskette - aga Rimi piimaleti ääres rabasid kõik 38-sendise Rimi in-house piima. Kui liiter pakitud 2,5% piima maksis 38 senti, siis väike ime, et tootja sai täispiima liitri eest 5-10 senti alla omahinna. Ja paljud maksidki peale, sest aastatega loodud tõukarja ei saada ju nipsust tapamajja, lisaks võetud laenud ja asjad.

Aga probleem hakkab ikkagi peale sellest, et kui letil on valida 38-sendine ja 45-sendine, siis 90% ostjaid võtab selle 38-sendise. Ja tööjõumahukas valdkonnas on alati eelis sellel, kes suudab vähem palka maksta. Toidutööstus püsib aga suuresti püsti valgetes kitlites tädidel, kelle kohta on häbi öeldagi, kui vähe nad palka saavad. Vaevalt seal lihakombinaatides ja tapamajades mujal Soome palku makstakse, makstakse ikka vähe ja töö on must/ränk. Sellist toodangut aga, mis võimaldab maksta tapamaja töölisele 1500 eurot ja liinitädile 1000-1200, jätaks ostjad poodi riiulile vedelema.

See aga pole jätkusuutlik majandus, et müüme üksteisele oma kaupu ja teenuseid järjest kasvavate hindadega ja kui rahast puudu tuleb, siis paneme Rootsi panga laenust edasi. Viimati kui liigselt sellisest majandamisest vaimustuti, tuli MASU. Kui asjal sisu pole, on vaid pidevalt kasvav hind, siis see mull lõhkeb ikkagi. Toidutöölisele 1500 eurose keskmise palga maksmisel on sisu siis, kui vorstikilo maksaks 50% rohkem kui täna ja keegi ostaks selle toodangu ka ära.

Jaanus2 kirjutas:Kui hind ja palk pole täpselt samas suhtes, peaks ka meil palka tõsta saama, vähemalt kõige räpasema töö tegijatel.

AS HKScan Estonia. Rakvere lihakombinaat.
Loomade tapmine tapamajades mahus üle 50 tonni rümpasid ööpäevas.
Tööaeg tundides ööpäevas 24
Tööaeg tundides aastas 8760
Ülesseatud tootmisvõimsus 180 tonni rümpasid vahetuses (8h; (2x8h/d))
Aastane tootmismaht: Tapamaja tootmismaht 66 000 - 80 000 tonni rümpasid aastas
Ülesseatud tootmisvõimsus 200 tonni valmistoodangut ööpäevas
Aastane tootmismaht: Lihatööstuse tootmismaht 70 000 tonni valmistoodangut aastas

Käitise tapamaja ülesseatud tootmisvõimsus on 180 tonni rümpasid vahetuses (250 siga tunnis ja 45 veist tunnis seega vahetuses 2000 siga ja 330 veist), tootmine töötab kahes 8 tunnises vahetuses. Tapamaja tootmismaht on 66 000 kuni 80 000 tonni rümpasid aastas.

Kogu ekspordi käive moodustas 1997. aastal netokäibest rahalises väljenduses 11,5%. Ekspordi kasv toimus peamiselt 1996. aasta teisel poolel, millal alustas tööd Rakvere LK Riia müügiesindus ning algas eksport Ukrainasse. Rakvere LK suurimad ekspordiprtnerid olid 1997 aastal Ukraina, Läti, Venemaa ja Leedu. Põhitoodangu ekspordi mahud rahalises väljenduses jagunesid järgnevalt – Venemaa 42,5%, Läti 32,8%, Ukraina 14,0% ja Leedu 9,9%. Ekspordi suurendamist Venemaale, kus eksisteerib suur huvi ning kõrge nõudlus Rakvere Lihakombinaadi toodete vastu, takistavad Venemaa poolt Eesti toiduainetele kehtestatud kõrged tollitariifid.

Ärileht 04.07.2013, 16:30 kirjutas:Eestist teenib Rakvere Lihakombinaat 61 protsenti käibest, Lätist 21, Leedust kümme ja muu eksport kaheksa protsenti käibest.

Virumaa Teataja 19. jaanuar 2010 kirjutas:„Rakvere lihakombinaat on teinud palju tööd ekspordi nimel- teeme allhanget Soomes asuvale emaettevõttele, oleme aktiivsed toorliha turul müües toorainet lihatööstustele erinevates Euroopa riikides ning pakendatud liha Rootsi kaubanduskettidele " sõnas Anne Mere.

Anne Mere sõnul näitas EKI lihaturu kokkuvõte valmis lihatoodete osakaalu 15% list kasvu koguekspordis.

„Seda tendentsi kajastavad ka Rakvere lihakombinaadi ekspordiks minevad tooted - peamised ekspordiartiklid on viinerid, keeduvorstid ja singid, aasta lõpus jõudsid Rakvere viinerid müüki St Peterburgi kaubanduskettidesse OK ja Real. Lisaks on nii Baltimaad kui ka Põhjamaad suurt huvi ilmutanud Rakvere uudistoodete, toorjuustu täidisega lihapallide vastu, mis ka koduturul kohe hästi vastu võeti, " lisas Anne Mere.

1987.a. alustati Rakvere LK mahukate projekteerimis- ja ehitustöödega ning 1990.a. valmis ettevõtte uus kombinaadihoone, mis oli projekteeritud Ida-Euroopa suurimaks ja kaasaegsemaks veise- ja sealiha töötlevaks ettevõtteks. Rakvere LK oli planeeritud nii Eesti kui ka Leningradi turu varustamiseks lihatoodetega.

11.02.1994 moodustati riikliku ettevõtte Rakvere LK asemele riigiettevõte Rakvere LK (vastavalt Piima- ja lihatööstuse ministeeriumi otsusele 03.12.1991).

23.05.1995 loodi riigiettevõttest Rakvere LK Riiklik Aktsiaselts Rakvere LK. Riikliku Aktsiaseltsi Rakvere LK aktsiakapitali suuruseks asutamisel oli 419 130 000 krooni, mis jagunes 4 191 300 aktsiaks nimivärtusega 100 krooni. Aktsiad kuulusid 100% riigile.

Vastavalt 29.09.1995.a. sõlmitud erastamislepingule müüdi 34% (1 425 042 aktsiat nimiväärtusega 100 krooni) RAS Rakvere LK aktsiatest Nigula Põllumajandusühistule ning 37% (1 550 781 aktsiat nimiväärtusega 100 krooni) R-Lihatööstuse AS-le. Erastamislepingu üheks lisaks oli uus põhikirja eelnõu, mille kohaselt aksia nimiväärtuseks muudeti 10 krooniseks ning mis oli lepingupooltele kohustuslik. Nimetatud põhikiri registreeriti Ettevõtteregistris 07.12.1995.

07.12.1995 registreeriti AS Rakvere LK Eesti Vabariigi Ettevõtteregistris. Registreerimisel oli AS Rakvere LK aktsiakapitali suurus 419 130 000 krooni, mis jagunes 41 913 000 aktsiaks nimiväärtusega 10 krooni.

05.1996 liitusid Nigula Põllumajandusühistu ja R-Lihatööstus ning moodustati üks ühine haldusettevõte R-Lihatööstus. Seega oli erastamisel R-Lihatööstuse osalus 37%, peale Nigula Põllumajandusühist ja R-Lihatööstuse ühinemist kuulus ühinenud ettevõttele 71% Rakvere LK aktsiatest.

1996.a. sügisel müüdi 29% Rakvere LK aktsiatest avalikkusele erastamisväärtpaberite eest.

1997.aasta lõpus oli R-Lihatööstuse osalus vähenenud 47%-ni (28.11.1997 seisuga). 26.05.1998 on R-Lihatööstuse osalus 2,55%.

Rakvere LK registreeriti Äriregistris 25.03.1997.

Alates 30.09.1996.a. kaubeldakse Rakvere LK aktsiatega Tallinna Väärtpaberibörsi vabaturul.

Aga koduturul on viimastel aastatel märkimisväärne väike(alternatiiv)tootjate turule tulek koos kvaliteetsete (ja/või kvaliteetsemate) toodetega.
Nii talunikud kui uued lihatööstused. Ja üha enam orienteerub meie tarbija nende toodetele ümber. Aga korra petetud (või pettunud) tarbijat tagasi võita on ülimalt keeruline. Samas tähendab kvaliteetsema lõpp-produkti tootmine suuremaid kulusid. Ehk siis need, kes turu nõudlustele kohe ja kiirelt ei reageeri jäävadki hätta.
Ühel hetkel võid avastada ennast olukorras, kus keegi enam sinu "laadseid" tooteid osta ei taha, kirjutad sa sinna peale siis "Lihakas" või ei kirjuta.

2korda2 kirjutas:10+ aastat tagasi tegin Eesti ühele suuremale lihatöötlejale tootmise juhtimist ja omahinna arvutust. Neil oli tol hetkel müügis tooteid mille täisomahinnast (so. kõik kulud kuni raamatupidaja palgani toodetele jaotatud) moodustas tervelt viiendiku ainult pakend.
Hetkel mul puudub lihatöötlejate kulustruktuurist ülevaade aga kahtlustan, et lihuniku palgafond on suhteliselt väike osa.

Kui ettevõttes pole 10 aastat palka tõstetud siis nimetatakse seda "rängaks juhtimisveaks" ja omanike asi on tegevjuhtide pädevust hinnata.

akf Jaanus2 väide, et Eesti tootjad ei suuda aastaringselt ja õigetes kogustes ja täpselt tähtajaks lambaliha tarnida on eht-eestilik lähenemine. Võib ka ühe paralleeli Soomega tõmmata. Kohalikus Prismas on kohaliku aedniku tomatid ja kurgid. Midagi Puutarha Junttinen või taolist. 50 km eemal teisel linnas pole sellisest tootjast keegi kuulnud ja müügil on teise kohaliku mehe kraam. Mõnikord ei ole ka , sest parasjagu on otsas või väike vahe sees. Igasuguste muude asjadega - leivad, osa valmistooteid mis ümbruskonnas tehakse on ka niimoodi ja keegi ei imesta kui täna on lett selle koha pealt tühi. Eks siis varsti tuleb uus laar.

Juba 2016. aasta suvel hakkas tapaliini töötajate seas kobrutama rahulolematus. Nad küsisid ülemustelt, kas saaks veisteliinile parema ventilatsioonisüsteemi. Kannatate ära selle paar päeva nädalas, olevat öeldud.

Tänavu suvel hakkasid töölised nurisema ka madala palga üle, keskmiselt oli see ligi 40 eurot väiksem kui mullu. Tapamaht on seakatku tõttu vähenenud, põhjendab HKScani Baltikumi üksuse juht Anne Mere.

Rakvere lihakombinaadi emaettevõte HKScan maksab Soome tapamajades töölisele keskmiselt 19,80 eurot tunnis, mis teeb brutokuupalgaks 3465 eurot. Soome lihunikud ehk reaalse tapatöö tegijad teenivad tunnis keskmiselt 24,27 eurot ehk 4247 eurot kuus. Rakvere tapaliini töölised saavad kätte 700–900 eurot.

„Tuhat eurot pole minu kontole kunagi laekunud!“ ütleb Viin.

Septembris saadavad tapamaja töölised juhtkonnale kirja, kus nõuavad palkade kahekordistamist.

Oktoobri algul teatavad töölised, et kavatsevad streikida.

Järgmisel, 18. oktoobri hommikul kohtuvad tapaliini töölised aktusesaalis Anne Merega. Kohal on ka Kolpakov, Voitov ja Viin. Töölised annavad tööandjal valida kahe variandi vahel: a) 50 protsenti palgatõusu või b) palgatõus on 25 protsenti ning vallandatud ennistatakse tööle.

Kumbki variant ei lähe läbi.

Neljapäeva, 19. oktoobri hommikul lähevad tapaliini töölised jälle tööle.

Reede, 20. oktoobri õhtul kella viie-kuue ajal kohtub töölistega Ametiühingute Keskliidu juht Peep Peterson. Valitseb rusuv meeleolu, meenutab Peterson. Mehed on löödud, et nende streik kuhugi välja ei viinud.

Samal õhtul luuakse ­tapamaja ametiühingurakuke ja valitakse usaldusisik. Möödunud nädalaks oli ametiühinguga liitunud juba 74 töötajat. Palgaläbirääkimised kestavad, praegune nõudmine on 25 + 25 – 25protsendiline palgatõus nüüd ja järgmised 25 protsenti kevadel.

On teisipäev, veiste päev. Hommikupoole tapetakse ja töödeldakse tapaliinil iga tunniga 72 veist. Lõuna ajal hakatakse „tegema“ sigu, tunnis 130. Täna edeneb töö vaevaliselt. Tapaliinile kiiruga leitud asendajad jõuavad ette võtta vaid mõne veise tunnis.

„Rakvere tapamaja liinitöötajatele väljamakstavad palgad on 19 protsenti üle turumediaani,“ ütleb Anne Mere.