www.militaar.net

Rakveres kisub huvitavaks http://arileht.delfi.ee/news/uudised/ka ... d=80323870

Elu on tõesti vahel naljakam kui väljamõeldis.

Nu, opositsioon peaks nüüd Lisa Simpsoni tagasiastumist nõudma, ikkagi elukaaslane ja puha ning süüditus tõsisem, kui mingi "kitsede väärkohtlemine".

Borja kirjutas:Siin on tähelepanu alt välja jäänud fakt, et esimesele kohtumisele(-oli vist) n-ö streigiaktiiviga ilmus too annemerest soomlaste suuvooder koos Tallinna advokaadiga - kes otse juhuslikult oli soome omanikuga büroost SORAINEN..

Eks ta ole - raha peab ju ikka perekonda(loe: soome firma(de)sse) jääma

See on Soome emafirma puhul tavaline - sellised õigusabi lepingud sõlmitakse kontserni tarbeks juba Soomes ja kohapealne Eesti kontoora on lihtsalt fakti ees, et võetaksegi sealt. Seejuures võib olla selle advokaadibüroo valikus petroolihaisu kui palju. Sellest need välismaa osalusega advokaadi ja auditibürood elavadki - nad tegelevad Soome omanikuga Eesti firmade asjadega Soome poole tahtel.
Sest soomlased kardavad, et "virolaiset" oma audiitori või advokaadiga tõmbavad talle mütsi pähe (eks osalt muidugi asja pärast).

Olen kokku puutunud Soome omanikfirma ehituskontoritega Eestis - oli seal tavapärane praktika, et pangapaberid (nt garantiikirjad) käisid läbi Soome kontori, nendega mökutati mis kole ja enamasti tulid need formaadis, mis nt Eesti finantseerijat ei rahuldanud. Kohalikus kontoris laiutati käsi - jah, me saaks SEB Eesti kontorist homseks õige, aga näe Helsinkis pole meile volitusi antud ega antagi.
Eesti omanikuga ehitaja pani nt Swedbanki garantiikirja lauale paari tunniga.

Muideks see "küpsisetort tähtpäevade puhul" on samuti Soome omanike leiutis tavaliselt. Niipalju kui näinud-kuulnud olen, siis vähemalt Eestis ei luba Soome omanikud kuskil maksta mingeid "tähtpäevapreemiaid" (nt jõulupreemia), vaid öeldakse, et preemia sõltugu tulemustest (rahalistest). Kas nad on ka sama põhimõttelised soomlastest töölistega, kahjuks ei tea. Küll aga tean, et raha asjus on soomlased pahatihti topeltmoraaliga - teisele soomlasele kehtivad enamasti lõdvemad standardid kui eesti aborigeenile.

Tallinna linnapea Taavi Aas: „Külalisele Venemaalt tuleks selgitada, et Eestis ei tee linn ega ka mitte riik reeglina inimeste eraomandit korda, ei remondi, pahtelda, värvi ega isegi korista. Oma voodi tuleb kodus ise üles teha, linnavara abilinnapea Eha Võrk ei tule teie patju soputama. Ja teie korteri prügikasti ei vii välja keskkonnaala abilinnapea Züleyxa Izmailova. Toimetuse terav silm oleks võinud märgata, et Keskturg, mille kehv seis oli arvamuskirjutajale pinnuks silmas, kuulub juba ammu erakätesse. Külalist pani nördima suure stalinistliku hoone seisukord, mis asub Tartu maantee nurgal Stockmanni kaubamaja vastas. Kuid ka see kuulub erakätesse ja linn ei saa selle fassaade krohvima minna isegi siis, kui linnapea seda hinges väga tahaks. See on omaniku kohustus. Kui Pärnu maantee 31 eraarendus ei valmi, siis on sellel vägagi loogilised põhjused – nimelt toimusid seal arheoloogilised väljakaevamised, mis töid pidurdasid. Enne sõnavõtmist võiks need asjad endale selgeks teha. Silma riivanud Tatari 8 parkla kuulub erakätesse ja linnavalitsusel pole seal suurt midagi teha. Eraettevõtlus saab Tallinnas suurema osa asjadega kenasti hakkama, mõned asjad aga võtavadki aega, mis teha. On ka asju, kus me ei hakkagi sekkuma. Kui Suur-Ameerika 27 maja puhul häirib teda rõdul kuivav pesu, siis ei kavatse me küll seda pesu ära korjata. Linnale kuuluva vara puhul on loomulikult palju sellist, mis nõuab veel korda tegemist. Ja äsja just valija usaldaski meie kätte võimu, et teeksime korda Linnahalli, uuendaksime Kalevi Keskstaadioni, rajaksime Tallinnale uue jalakäijatesõbraliku peatänava ning merepromenaadiga Reidi tee. Kuzitškinist oleks kena pisutki austada valija otsust. Kuzitškin kirjutas, et Tallinn pole õppinud end ära majandama. Ma ei tea, millele ta tugineb, kuid rahvusvahelised reitinguagentuurid on Tallinna puhul kasutanud korduvalt terminit «mõistlik majandamine» ja Fitch Ratings on tõstnud Tallinna reitingut viimase aasta jooksul kaks korda. Tallinna linna krediidireiting on sama tugev kui Eesti riigil. Jutt sellest, et Tallinna majandamine ei tule välja, tugines numbritele, et suurem osa raha pärineb riigieelarvest. Võib-olla on see külalisele üllatuseks, aga kõigi Eesti omavalitsuste rahastamine tugineb suurel määral üksikisiku tulumaksule, mis on riiklik maks ja kajastub seetõttu riigieelarves. Ehk teeb toimetus teinekord oma tööd natuke paremini ja roogib avaldatavatest tekstidest silmatorkavamad rumalused ning Ameerika avastamised välja. Ja tutvustab võõramaalasele meie linna ja riiki. Vastasel juhul võib mõni lugeja tema ebaadekvaatseid väiteid tõe pähe võtta.“
https://arvamus.postimees.ee/4321025/ta ... us-remonti

Vene keele õpetaja ja kolumnist Andrei Kuzitškin: „Uskuge mind, härra Aas, ma tean väga hästi, mis on eraomand, ja ei ole vähimatki tarvidust hakata mulle rääkima, et linnavalitsus ei saa tegelda nende majade fassaadide remondiga, mis kuuluvad korteriühistutele. Enne seda, kui Venemaalt poliitilistel põhjustel lahkusin, töötasin kuusteist aastat Tomski oblastivalitsuses, sealjuures olin kuus aastat Tomski oblasti kultuuriminister. Meil valitses raudne reegel: kui juba oled võimu juures, siis kehtib tabu sõnadele «mina selle eest ei vastuta». Võim peab vastutama kõige eest, mis on seotud selle territooriumi, millele tema võim laieneb, elanike elu, mugavuse ja julgeolekuga. Tomski oblasti kuberner vastutas selle eest, et ka oblasti kõige kaugemas nurgas läheksid lapsed 1. septembril kooli, et haiglaid ei suletaks, et talumajapidamistel oleks saagikoristuse ajaks kütust. Tomski linnapea vastutas selle eest, et tänavatel koristataks õigeaegselt prügi, et hoovid ei mattuks lume alla, et linna ühiskondlikke hooneid ja elamuid köetaks, kui õhutemperatuur langeb alla viie plusskraadi. Ma ei mõista, kuidas linnapea Aas saab ükskõikselt sõita mööda lagunevaid tänavaid, vaadata autoaknast, kuidas vanakesed vaevaliselt tungivad läbi lirtsuva pori oma trepikoja juurde, kuidas majaseintelt variseb krohvi inimeste pähe ja kuidas häbistavad Tallinna põlenud hooned kesklinnas, mülkad Koplis ja varemed sadama piirkonnas. Mina kusjuures näitasin ainult pisikesi lõigukesi Tallinna halbolust, mille kohta võiks tegelikult koostada tohutu fotonäituse pealkirjaga «Tallinna viletsus». Ei ole vaja, härra linnapea, ei ole vaja varjuda selle taha, et puuduvad volitused linna arvukate probleemide lahendamiseks. Teie ja teie erakond, mis on Tallinnas aastaid valitsenud, on muutunud õige mugavaks: kõik edusammud kirjutate enda nimele, probleemid laote aga eraettevõtete ja eraomanike kukile. Härra linnapea, kas te tõepoolest ei mõista, et on olemas terve hoobade süsteem, millega avaldada mõju neile omanikele ja ärimeestele, kes ei hoia oma objekte korras ja õõnestavad sel moel Tallinna mainet? Ei, linnaeelarvest ei ole vaja eraldada raha Endla tänava maja fassaadi remondiks. Kuid linnavalitsus võib anda maja omanikele korralduse hoone korda teha, kui sellele aga ei reageerita, neid trahvida. Saab ka uurida, kuhu läheb raha, mida korteriühistu iga kuu kogub elanikelt maja remondiks. Härra linnapea, õppige kas või oma Ühtse Venemaa kolleegidelt, kuidas tuleb linna juhtida – neil on sellega Venemaal suured kogemused! Vähemalt on nende jaoks linn, mida nad valitsevad, nende isiklikul vastutusel. Kui äkitselt näiteks ülikoolis lülitatakse elekter ja küte välja, siis just linnapea helistab kõigisse instantsidesse ja selgitab välja, miks õppejõud ja tudengid pimedusse jäid. Isegi sellest hoolimata, et ülikooli finantseeritakse föderaaleelarvest – aga õppejõud ja tudengid on inimesed ning linnapea valijad. Härra Aasa jaoks, kui otsustada tema kirja järgi, on Tallinna valijad olemas ainult tema kitsas võimupiirkonnas. Kui nii, siis ei ole üldse võimalik aru saada, miks Keskerakonna valimisprogrammis lubati inimestele täielikku õnne kõigis eluvaldkondades alates maksureformist ja lõpetades vene keele säilitamisega. Mis puudutab eelarvet, siis tegelesin palju aastaid selle koostamisega ning kujutan suurepäraselt ette, millest koosnevad selle tulud ja kulud. Nii Eestis kui ka Venemaal on tulumaks peamine piirkondliku eelarve tuluallikas. Härra Aas annab ise puhtsüdamlikult teada, et Tallinna eelarve koostab riik. Siis tekib küsimus: miks peate siis linna kõrget krediidireitingut enda teeneks? Millist osa etendab linn ise eelarve tulubaasi kasvus? Praegu näen mina ainult linnavalitsuse kulude kasvu. Loomulikult ei pea Tallinna linnapea ise majade fassaade korda tegema, vaid peab looma süsteemi, kus linnas kõik toimiks nagu kellavärk. See on juhtimiskunsti alus. Kahju, et pean Aasale selliseid lihtsaid asju seletama. Seepärast on ka minu lõppjäreldus lühike ja ühene: kes tahab midagi ära teha, otsib võimalusi, kes mitte, otsib põhjendusi. Härra Aas need ka leidis. See on loomulik: kui kodanikud kritiseerivad võimu, siis võimuesindajad peavadki vastama. Iseasi, millises vormis vastus antakse. Härra Aas pidas vajalikuks toonitada, et ei vasta mitte lihtsalt Tallinna elanikule Andrei Kuzitškinile, vaid poliitpõgenik Kuzitškinile. See tähendab, et linnapea kleepis mulle otsekohe külge teise või lausa kolmanda järgu inimese sildi. Hea küll, saan aru, kui vaidleksime minu poliitiliste vaadete üle, siis võiks olla minu Eestis viibimise staatuse meeldetuletamine asjakohane. Siiski oli minu kirjutises juttu peaasjalikult Keskerakonna halvast valitsemisest pealinnas.“
https://arvamus.postimees.ee/4321683/an ... ei-vastuta
https://arvamus.postimees.ee/4326713/an ... ei-armasta

nimetu kirjutas:...

„Rakvere tapamaja liinitöötajatele väljamakstavad palgad on 19 protsenti üle turumediaani,“ ütleb Anne Mere.

See on muidugi sama hea argument kui et väljamakstavad palgad on üle miinimumi.

Juhin akf nimetu tähelepanu sellele, et mediaanpalk ei ole miinimumpalk.
Mediaanpalk on selline arvutuslik palk, kus palgasaajaid on võrdselt nii üleval kui allpool.
Traditsiooniline keskmine palk on sisuliselt kogu palgaraha jaotatuna kõigi saajate vahel.

Jaanus2 kirjutas:L
Kas keegi oskab öelda, palju Rakvere toodetele lähedased tooted Soomes maksavad? Vaevalt nende hinnad mitu korda kõrgemad on nagu tööliste palgad, kes neid toodavad. Kui hind ja palk pole täpselt samas suhtes, peaks ka meil palka tõsta saama, vähemalt kõige räpasema töö tegijatel.

Vaatasin täna sellise pilguga Soome Prismas - kõige odavamad HK (Rakvere emafirma siis) väikepakendis (400 g vist) viinerid olid alla 3 EUR/kg. Lahtise vorsti letist saaks vist veel odavamalt kui neid seal on . Ei viitsinud vaatama minna. Need olid juba katsudes vedelad ja lihasisaldus 16 % kui mälu ei peta. Üleüldiselt oli kogu HK viineri ja keeduvorstikaup selgelt kõige alumise riiuli teema. Kõige suurema lihasisaldusega (midagi 50-60 %) keeduvorst oli vist 6 EUR/kg. Isegi Atrial - teine suur tootja, Eestis Maks&Moorits, Wõro, Vaste-Kuuste, oli asjalikumat kaupa.
Kui keegi Soomest viinerit tahab osta siis HK valikust pole midagi võtta. Peale HK ja Atria laiutab vähemalt meie kandis Snellmann ja see juba oskab üht-teist. Nende viinerite kvaliteet sealt alles algab kus HK -l lõpeb ja 90 % lihasisaldusega viinerite 280 g pakend oli 2.25 ehk siis umbes 8 EUR/kg.
Snellmann on vist täielikult soomemaine tootja, sest pakenditel on siniristilipud, kirjad "Omamaine toit" ja "100% Soome liha" jms.
HK puhul peab arvestama, et need 3 EUR viinerid võivad vabalt olla Rakvere orjatööjõu toodang.

Väiksemaid tootjaid on veel, igasuguste huvitavate nimedega nagu "Helsinki Viinerivabrik " jms ning nende hinnad ja kvaliteet on samuti Snellmani sarnased.
Eesti mõistes suitsuvorsti minuteada polegi ja moorpraadide vitriini juurde ei hakanud samuti minema, sest soomlastel on selles vallas omapärane ja seetõttu võrreldamatu maitse.

Vaher: Lehmann ei valeta, et juunis oli ühe «võimaliku tehnilise küsimuse» arutelu.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektori Elmari Vaheri sõnul ei valetanud ID-kaardi tootja Gemalto esindaja Andreas Lehmann avalikkusele, et juba juunis toimus poolte vahel kaardiga seotud tehnilise küsimuse arutelu, kuid tema hinnangul ei olnud see seotud hiljem parandama asutud turvariskiga.

«Lehmann ei valeta selle kohta, et oli võimaliku tehnilise küsimuse arutelu, vastab tõele, et oli. Nii nagu oli mais, nii nagu oli aprillis, nii nagu oli septembris võimalik, et ka praegu,» ütles Elmar Vaher intervjuus portaalile Geenius.

Küsimusele, kas see võimalik tehniline küsimus on sama, mille Tšehhi teadlased avalikustasid, vastas Vaher: «Ei, kindlasti mitte.»

Küll aga kasutas ta väljendit «absoluutselt, täpselt nii» vastuseks küsimusele, kas juunikuise kohtumise raames rääkis Lehmann politseile ühest võimalikust turvariskist.

Ühesõnaga mingi segasevõitu jutt, mida asjaosalised ei pruugi üht moodi mäletada ja millest üpris kindlasti ei saanud kõik ühtmoodi aru. Igatahes mitte lepingukohane teavitus.

Üldiselt peaks koosolekud ju protokollitud ka olema, sealt võiks ju ka järele vaadata - aga vaevalt et see kedagi targemaks teeks.

vanahalb kirjutas: "Helsinki Viinerivabrik "

Tootjafirma on Perniön Liha, "Helsinki Viinerivabrik " on selle firma turundusbränd.

https://www.kauppalehti.fi/uutiset/sumu ... o/jGFL4qZB

Google tõlke.

Prokuratuuri andmetel importis Perniö Liha oma toodangust jaanuaris-märtsis 2015 ligikaudu 47 000kg välismaist sealiha. Samal ajal veendunud Perniö Liha oma veebisaidil, et kogu liha, mida ta kasutas, oli Soomest ja ettevõtte tootepakendil oli päritolu märk. Välismaise liha kasutamine ilmnes Salo toiduinspektsioonis.

Kriku tõlge:

Süüdistuse järgi importis PL jaanuaris-märtsis 47 000 kg välismaist sealiha, mis läks tooraineks. Samas kinnitas PL oma koduleheküljel, et kogu liha... jne.

Aga see läheb juba viimsepäevavaruks. Teema juurde, härrased, teema juurde!

Juhin akf nimetu tähelepanu sellele, et mediaanpalk ei ole miinimumpalk.

nimetu on sellega kursis.
Point on selles, et see argument ei põhjenda kusagilt otsast senist palgataset ega palgatõusu puudumist. Kui keegi näiteks ütleks minu ametikohal olevale inimesele, et sinu palk on ju nii mitu protsenti kõrgem mediaanist, siis saadetakse ta otsejoones kukeseenele. Otsigu omale siis teine samaväärne töötaja selle palga eest. Küsimus ei ole tööjõu turu üldises tasemes, vaid ikka antud ameti palgatasemes. Sellepärast ei ole see põrmugi parem sellest kui keegi ütleb, et näe sinu palk on ju niipalju kõrgem miinimumist. See protsent ei tähenda absoluutselt midagi kui probleemiks on konkreetse ametiga seotud palk.
Eks ma saan aru, et kaudselt tahetakse sellega vihjata, et sa oled asendatav, sest ukse taga on küllalt madalama palgaga inimesi. Tegelikkuses see aga ei päde. Olen isegi marginaalselt parema palgaga kohtadest ära öelnud, sest üldised tingimused olid kehvemad. Tänapäeva eestlane on juba ameti suhtes küllalt valiv ja seetõttu ei maksa niisama palgaga praalida kui sa seda korralikult põhjendada ei oska.

Point on selles, et see argument ei põhjenda kusagilt otsast senist palgataset ega palgatõusu puudumist.

Ei jõua kohe imestada, kuidas foorumi üldiselt rahvuskonservatiivne seltskond on antud teemas võlutud neobolshevismi ideedest.
Taolised palgad on üldiselt Eesti tööstuses (eriti toidu-) täiesti tavapärased.
Et 10 aastaga tapamaja rahvas minema ei jooksnud, näitab lihtsalt tõsiste alternatiivide puudumist.
Sest minu arvates tegijal lahtiste kätega töömehel pole mingit probleemi töö leidmisega.
Rakvere on paraku Eesti mõistes perifeeria, kui HKS asunuks nt Harkus, olnud olukord ka teine.

Kapitalisti (eriti veel välismaalt pärineva, keda ei huvita mitte grammigi, mida eestlased arvavad) eesmärk pole ju sotsiaalne heaolu ega palgatõus.
Kapitalisti eesmärk on saada võimalikult palju kasumit.
Anne Mere't siin sõimata pole ka mõtet, sest kapitalistlikus majanduses täidabki tegevjuhtkond omaniku tahet. Ehk kui omanik ütleb, et teie majandustulemus ei rahulda, siis kulusid tõstev (st palka tõstev) juhtkond saab lihtsalt kinga ja asendatakse sellega, kes kuulekas on.

Soomes (ja üldiselt Skandinaavias) on ametühingutamine ja töölistele hästi maksmine tavaks. Nii öelda põhjamaa mudel. Eks nad muidugi tea ka ise paremini, palju see on nt Soomes läinud maksma töökohtasid (ja soliidseid abirahasid, mida seal töötud saavad). Meie tänane edu seisneb veel selles, et me teeme odavamalt (ja kallilt me veel teha ei oska). Mida soome tööandjad ise asjast arvavad, näitab ju vähenõudlike eestlaste menu sealsel tööturul (vaadake nüüd töötute arvu Soomes ja küsige, kas küsimus on ikka inimeste puuduses).

Masu viimati oli meil ühe põhjusena tingitud sellest, et palgad kasvavad tootlikkusest kiiremini. Siin pole ainsad süüdlased ihnsad omanikud, kes ei täi masinaid osta või ei suuda turge leida, vaid ka reaalsustaju kaotanud töötegijad (aga muidu ma lähen Soome minema).

Kui töötajate palve peale parendada töötingimusi (ventilatsiooni näol) saadetakse nad pikalt, siis tundub kõrgendatud palga küsimine igati õigustatud. Ettevõte ei vaevunud ju isegi mingeid läbirääkimisi sellel teemal pidama.

Kuigi ma Peep Pahvist suuremat ei arva (mulje tema raadio-juttudest), siis selle artikli peale hääletan kahe käige
http://sport.delfi.ee/news/arvamus/lood ... d=80332636

Kas on tõesti tulnud mingi pehmode huve ja PISA skoore arvestav uus õppekava, kus voostrid saavad läbi "kujundava hindamise" edasi mugavalt lasta?

Selle Rakvere asja juures on positiivne, et lontkõrvalistele murumütsiga aborigeenidele hakkab kohale jõudma, at ametiühingul võib ka mingi otstarve olla ja see ei ole nõukaigand. Mäletate, kunagi juhtis Siim Kallas meil ametiühinguid .